hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol sulfo- -SO3H sulfoonhape 1. Hüdroksüülrühm (-OH). Alkoholid, R-OH Kõrgemad alkoholid CH3(CH2)yCH2OH (y = 22 32) 2. Alkoksürühm (-OR). Eetrid, R´-O-R 3. Formüülrühm (-CHO). Aldehüüdid, R-CHO 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 5
Halogeenühendite keemilised omadused Halogeenühendites on süsiniku ja halogeeni vaheline side polaarne st elektronpaar, mis moodustab kovalentse sideme on tugevamini tõmmatud ühe aatomi poole. Igas ühendis, mis sisaldab polaarset sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit. Elektrofiili ehk elektrofiilse tsentri tunneme ära positiivse laengu/osalaengu ja vaba orbitaali järgi. Nukleofiili ehk nukleofiilse tsentri tunneme ära negatiivse laengu/osalaengu ja vaba elektronpaari järgi. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Halogeenühenditega toimub nukleofiilne asendusreaktsioon st ründavaks osakeseks on tugevam nukleofiil, reaktsioonitsentriks on halogeenühendi elektrofiilsustsenter, lahkuv rühm eraldub halogeenühendist halogeniidioonina. 1. halogeenühend + leelis = alkohol + metallihalogeniid 2. halogeenühend + alkoholaat = eeter + metallihalogeniid 3. halogeenühend + tsüaniid = nitriil + metalli...
..karboksülaat -(C)OOR - (R)...aat imiinid =NH imino- -imiin =NR (R)imino- ketoonid (C)=O okso- -oon nitriilid -CN tsüano- -karbonitriil -(C)N -nitriil peroksiidid -O-OR (R)peroksü- - - M...karboksülaat karboksüülhapete -COO M soolad - M...aat tioolid sulfanüül- -tiool -SH Rühmade vanemus: -- < -=- < -NH2 < -OH < -C(=O)- < -CHO < -COOH
Hüdroksü- ja karbonüülrühmad on vanemad. Sel juhul nimetatakse NH2 rühm kui asendaja. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2-aminoetanool 3.2. Nitriilid Nitriilid on karboksüülhappe derivaadid, kus karboksüülrühma keto- ja hüdroksüülrühm on asendatud tsüano-rühmaga. Üldvalem: , RCN Nomenklatuurses nimes tüviühendile lisatakse lihtsalt nitriil (-hape on asendatud liitega nitriil). Mitme tsüanorühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Tüviühendi määramine ja selle numeratsioon on analoogiline eelnenud näidetega põhirühmi sisaldavate ühenditega. Seejuures kaasatakse tsüanorühma C-aatom tüviühendi numeratsiooni. Kui tsüanorühm on seotud tsükliga (kui nitriil on saadud ühendist, mis on nimetatud kui - karboksüülhape), siis nimetus saadakse, kasutades lõppliidet karbonitriil ja tsüanorühma C-aatomit ei kaasata numeratsiooni.
a) halogeeniga: C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl O b) lämmastikhappega c) halogeeniühendiga: C6H6 + CH3CH2Cl C6H5CH2CH3 + HCl NUKLEOFIILNE ASENDUS a) leelisega: halogeeniühend + leelis alkohol + sool CH3CH2Br + KOH CH3CH2OH + KBr b) alkoholaadiga: halogeeniühend + alkoholaat eeter + sool CH3CH2Br + CH3OK CH3CH2OCH3 + KBr c) tsüaniidiga: halogeeniühend + tsüaniid nitriil + sool CH3I + KCN CH3CN + KI * metalliga: metall + alkohol alkoholaat (sool) + vesinik 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 naatriumetanolaat * dehüdraatimine (vee ära võtmine) eetriks 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O alkeeniks CH 3CH(OH)CH3 CH2=CHCH3 + H2O
5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br . · Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. Valemi tuletamine: CnH2n+2-xHalx H aatomeid on Hal aatomite võrra vähem, sest 1vesiniku saab asendada 1 halogeeniga, 2vesinikku 2 halogeeniga jne. 6.Asendusnomenklatuur:
(sarnane lahustub CCl4(tulekust.) (eeter) (etüülmetüüleeter) sarnases) CF2Cl2(freoon) c.) C+ H3Cl- + K+CN- CH3CN + KCl Pestitsiidid DDT (nitriil) (metüülnitriil) d.) C+ H3Cl- + CH3N- H2 CH3N+ H2CH3Cl- (ammooniumsool) (dimetüülammooniumkloriid) Funkts. Ees-või järel- Näited Füüsikalised Leidumine või saamine Keemilised Aineklass, liide
-) Ründav osake tugev nukleofiil (näita noolega). -) Katkev side halogeeniühendis side süsiniku ja halogeeni vahel. (näita noolega). -) Väljatõrjutud osake ja lahkuv rühm nõrk nukleofiil (näita noolega). -) Reaktsiooni saadus reaktsiooni tsentri ja tugeva nukleofiili ühinemisel tekkinud saadus (näita noolega). * Halogeeniühend + alkoholaat = eeter + sool * Halogeeniühend + tsüaniid = nitriil + sool Alkoholid, Eetrid ja Amiinid Alkoholid * Alkoholid orgaanilised ained, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüül rühmaga. -) Tetraeedriline ehk ruumiline süsinik, millel on neli üksik sidet. -) Hüdroksüülrühm ehk -OH. -) Alkoholi nimetustes on lõpp alati ool või eeliide hüdroksü. -) Alkoholid, milles on mitu hüdroksüülrühma kannavad nimetust ,,mitmehüdroksüülsed alkoholid". *) Kirjutatakse: ...aan - #, # - ...ool.
Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R- CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses
Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2-buteen- karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse 1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide tiolaate ka leeliste ja oksiididega
Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses
Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4- polüisopreen: [- CH2 C(CH3) = CH CH2]n NK-l on väike tihedus (917 937 kg/m3) ja suur molekulmass (150 000 500 000). NK on termoplastne polümeer. 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. · Butadieen · Butadieen-stüreen · Butadieen-metüülstüreen · Isopreen · Butadieen-nitriil · Kloropreen (nairiit) · Butüül · Polüuretaan · Tiokool · Siloksaan 29. Kummitoodete saamine. Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone. Kummi valmistamise lähteaine on kautsuk, kuid talle lisatakse terve rida nn ingrediente: · vulkanisaatorid (väävel, orgaanilised peroksiidid,
· Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on
· Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on
· Nukleofiilne asendusreaktsioon ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Ründav osake on tugevam nukleofiil kui lahkuv rühm. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. · Näiteid nukleofiilsete asendusreaktsioonide kohta: R -- Cl + NaOH ROH + NaCl (ROH alkohol) R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on
kehavedelike, limaskestade ja mitteterve nahaga; · kaitsta personali vere ja koevedelikega levivate infektsioonide eest; · kaitsta personali käsi antiseptikumide ja pesemisainete kasutamisest tekkinud ärrituste eest 1 Kaitsekindad jagunevad kasutamise otstarbe järgi: · ühekordse kasutusega steriilsed kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. aseptilised protseduurid operatsioonid ja invasiivsed e. nahka või limaskesta läbistavad protseduurid 2. alla 24 h vanuse haava hooldus · ühekordse kasutusega mittesteriilsed tehaspuhtad kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. protseduuridel, kus on oht kokkupuuteks kehavedelikega (veri, sekreedid) 2
põhireegli alusel (esitatuna tähtsuse järjekorras): merkapto-, R-SH -tiool sulfanüül- ⇒ põhistruktuur peab omama suurimat võimalikku R-NH2 amino- -amiin arvu funktsionaalseid rühmi (radikaale, asenda- R-C N tsüano- -nitriil jaid) ja pikimat C-aatomite ahelat; ⇒ põhistruktuur peab sisaldama suurima arvu kord- R-O-R - -eeter seid sidemeid (võrdse arvu puhul eelistatakse kak- -OCH3 metoksü- - siksidemeid kolmiksidemetele). -OC2H5 etoksü- - -C=C- - -een
ning bioloogilise saaste keskkonnas. Need ülikonnad on soovitatavad koolitamiseks, kuid neid ei tohiks kasutada söövitavate, oksüdeerivate ning mürgiste ainete puhul. Tuleb silmas pidada kaitsekinnaste materjali, kuna käed on kõige enam patsiendiga kontaktis. Kahjuks ei ole ükski kindamaterjal sobiv kaitsmaks kõikide kemikaalide eest. Enamik ohtlike ainetega kokkupuutuvaid töötajaid kasutavad erinevast materjalist kindaid. Ideaalne kombinatsioon oleks nitriil Vitoniga, kuigi need on rohmakad ning piiravad käteosavust. Kuna patsiendid tuleb esmalt vabastada riietusest ja pesta kohe suure hulga veega, on otsene kontakt saasteainega üldiselt väike. Tüüpilised latekskindad, mida kasutatakse haiglates, pakuvad minimaalset kaitset. Nitriilil on palju parem keemiline kaitsevõime kui lateksil, seda on nüüd saadaval ka õhukese, veniva, ühekordselt kasutatavana, mis annab kätele rohkem 654 liikumisvabadust
annaabi.ee 
