Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametitesse näiteks kalur, rätsep, sookuivataja, taluperemees jne. Mõlemad olles head sõnamehed on Gailitil ja Nipernaadil paar tsitaati
On loomulik, et Tralla peale selliseid jutte on lootusetult armunud ja täis elurõõmu. Nipernaadi on aga järgmisel hommikul kadunud, jätnud maha murtud lootuste ja südamega Tralla. Neiu silmad avanesid ja ta näeb elu uuest küljest. Ta ei ole enam nii niivne. Aga samas ei usu ta enam ehk iial ühtegi meest ja ei lase ka kedagi head endale ligi. Trallast saab tugevam inimene, aga kas see on sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest. Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on , siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud. Tõekspidamiseks võiks olla ehk see, et kuigi Nipernaadi pidevalt valetas, aga siiski ta ei tahtnud kellelegi halba, vaid soovis inimestele anda seda, mida nad vajasid. II AINE JA TEEMA
huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti omad piirid paika pandud. Nimelt ei otsinud ju mees seksuaalset rahuldust, vaid tahtis ennekõige naistega manipuleerida ning näha, kuidas olukord seekord laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta
Tema arust oli see rumalus ning oli ta ju kihlatud kirikhärraga. 7. Alguses ei teinud Ellost enam niivõrd välja. Lisaks sellele alustas suure projektiga, väites, et lähedal asuvas ojas asuvad pärlid ning et ta kavatseb seal kaevandama hakata. Lubas Ellole varandusi kokku. Ello alguses ei uskunud seda ja pidas seda loraks, kuid nähas kuis tähtsad insenerid ja töölised Nipernaadile kirju saadavad tahtes ta projektis osaleda, hakkas ta kahtlema. Talle tundus, et Nipernaadil on õigus ja ta oli tema armastuse asjata ära põlanud. Ei enam olnud kirikhärra ta mõtetes. 8. Tunduvad väga ebareaalsed. Nipernaadist jätab see pinnapealse ja kerglase mulje. Kui lihtne on tal teha juttu ja mägida inimeste tunnetega ise samas ükskõikseks jäädes. 9. Ta arvas, et Nipernaadi ei saa soode kuivatamisega hakkama ning tema heinamaad saavad üleujutatud. 10. Valged ööd muutsid ta ärevaks ja rahutuks. Ta ei tahtnud eriti ühe kohapeal paiga olla, pigem edasi rännata
August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor,
Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elaski Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev. Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama. Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris,
Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud, seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Kuid ilmselt Nipernaadi muud ei tahtnudki kui seda poeetilist tunnet ning seetõttu põgenes ta alati liiga reaalseks saanud vahekordade eest. Tal oli hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil vedas peaaegu alati, sest kõik ta valed tundusid tõelistena ja tavaliselt said teised tema pettustest alles siis aru, kui ta ise vastavast situatsioonist või keskkonnast lahkus. Ta püüdis oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestus tal hästi, kuid kui ta kuskilt külast lahkub murdis ta alati kellegi naise südame. Sageli jäid lootusrikkad tüdrukud teda ootama, kuid ta ise ütles: "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Sageli oligi
mõttes inetud.Kõik need tüdrukud olid tavalised tüdrukud ja Nipernaadi lubas neile kõike ilusat ja suurt.Aga kui Nipernaadi lahkus, siis kukkusid need õhulossid kokku, tüdrukud olid murtud ja haavatud.Põhimõtteliselt poleks pidanud Nipernaadi selliseid valesi välja mõtlema.Õnnelikuks oleks ta teinud neid siis, kui ta oleks olnud aus ja siiras, mitte labane ja valelik.. 7.Nipernaadi teine lõpp. Antud ekraniseeringu järgi võis aru saada, et Nipernaadil ei olnud mingit tahtmist ühegagi nendest tüdrukutest kokku jääda.Tema põhimõte oli teha tüdrukud õnnelikuks. Aga kui ta oleks pidanudki kellegiga neist kokku jääma mingiks ajaks, siis suve lõpus oleks naine teda otsima tulnud ja Nipernaadile aru pähe pannud, et kodu on kuskil mujal, kus ootavad teda lapsed.Kuid kui ta oleksgi kellegiga kokku jäänud, siis üsna tõenäoline on see, et Nipernaadi valed oleks päevavalgele tulnud ja vaevalt tüdrukud oleks tahtnud Nipernaadiga
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde"
teadis, et mehel on vaja ispiratsiooni ja ta ammutas seda suvistest retkedest. Ta oli uhke oma mehe üle, isegi siis kui ta leidis ta teise naise majast. 2003. aastal etendati "Nipernaadit" nii Vanemuise kui Ugala suvelavastusena. Vanemuise lavastusest on pärit järgmised laulusõnad. Kas sinu arvates iseloomustavad need Nipernaadit õigesti? Kas selliseid inimesi on palju või on nad pigem erandid? Laulu sõnad on väga õiged, käivad just sellise rändava elu kohta, nagu oli Toomas Nipernaadil. Selliseid inimesi on kindlasti veel, meie nimetame neid Casanovadeks. Nipernaadi oli justkui tolle aja Casanova. Samas oli ta hea südamega, tahtis alati aidata ja tegi pigem head, kui halba. Selliseid seljakoti rändureid vast ikka kohtab, kuid tänapäeval pole enam inimestes säilinud seda lihtsameelsust, et kõikke uskuda. Praegusel ajal saad sa igalt poolt inimese tausta kontrollida, selline luiskamine tuleks kiiresti välja.
Kõrtsmik jooksis nii kiiresti ees ,et tüdruk ei suutnud järgi püsida.Nipernaadi pidas tüdruku kinni ja nad läksid maantee ääres seisvasse mahajäetud majja.Nipernaadit hakkas kohe Anne-Mari huvitama. Ta küsis tüdrukult Maardla ja seal olevate inimeste kohta. Jutu käigus tuli välja ,et ta on juba mees olemas ,aga ta oli hobuse varguse pärast vangis. Sadu lõppes ja Anne-Mari hakkas tagasi kõrtsi poole liikuma.Nipernaadi järgnes talle.Kõrtsi jõudes rääkis Nipernaadi Küübiga .Nipernaadil tekkis mõte Maardla soo ära kuivatada ,et saada sellest kasulik põllumaa.Kuid kui ta oli sellest teistele rääkinud ,laitsid nad selle mõtte maha, kuid Nipernaadi sellest mõttest ei loobunud. Nipernaadi käis seal ringi,et tutvuda ümbrusega ja ta kohtus Joonaga ,kes oli iseloomult laisk ja lohakas,seepärast oli ta ametiks vedada inimesi parvega jõe ühest kaldast teise. Ta rääkis Joonale Maardla soo kuivatamisest ,alguses Joonale ei meeldinud see plaan ,aga hiljem kui Nipernaadi oli
ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui talust tallu nagu linnuke ühelt oksalt teisele ning tundis end ükskõik mis ,,oksale'' sattudes koduselt. Üks külg, mis Nipernaadi nii raskestimõistetavaks teistele tegelastele tegi oli ilmselt see, et ta oli suurepärane valede väljamõtleja. See, mida ta inimestele seletas, oli midagi tõe ja vale vahepealset, fantaseeris. Kuna aga oli Nipernaadil vägagi värvirikas fantaasia, sattus ta tihti huvitavatesse olukordadesse. Oskas väga hästi hetkega kehastuda kellekski, kes ta tegelikult polnud. Mees oskas niivõrd hästi kõiksugu rollidesse sisse elada, et ise jäi justkui uskuma enda sõnu. Aga nii vist ongi kõige kergem valetada, kui sa ka ise usud seda, mida räägid. Peale luiskamise oli Toomas ka väga suur romantik ning naiste võrgutaja, kuigi ta midagi kindlat, näiteks seksuaalset rahuldust neilt sugugi ei soovinud
Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata. Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae
Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed. Viimases novellis satub ta mere äärde, kalurikülla. Ta hakkab seal tööle. Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed võisid küll murda südameid, kuid ometi ei tekitanud need jäädavaid kahjustusi. Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes
sealse peremehe vastu. Nipernaadi küll ei hoolinud naisest, kuid sellegipoolest oli see talle vastumeelt. Tema oli mees, kes ei osanud kaotada. Tema pidi olema alati otsustaja, mees, kes lahkub omal soovil ja saavutab eesmärgi Läbi teose on tunda, et Toomas Nipernaadi ei olnud õnnelik. Ta oli eksinud ja tal polnud aimugi, mida või kust ta otsib. .Ta muutis inimeste mõttemaailma, suunas ja õpetas neid. Seda kõike tegi ta mängeldes ja kergekäeliselt. Kuid ka Nipernaadil oli süda ja ta polnud armumise eest kaiststud. Jõudes vaesesse kaluritallu, ta armus. Kõigepealt alustas ta oma vestlust nagu alati, valedega. Kuid kui ta jõudis armusaamisele, et Maret talle tõesti meeldis, oli ta mõnevõrra ausam. ,,Merevesi ei uhu mitte kunagi pärleid kaldale", ütles Nipernaadi. Neile, kellest mees hoidis, ta ei valetanud. Ei rääkinud küll täit tõtt oma päritolust, kuid samas ka ei fantaseerinud. Seda rohkem sai naine haiget, kui selgus
Veel rääkis, et kogu selle soo 2 asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele
naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp
Veel rääkis, et kogu selle 2 soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile
tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad. Kati veetis aega Jaaguga tagakambris. Toomas rääkis Katile, et see polegi tema talu. Tema talu asuvat ligidal. Tal olevat lausa häärber. Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis.
elust Nipernaadiga. Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei tahtnud Kati temast lahti lasta, kartes et Nipernaadi põgeneb. Nipernaadi oli väga murelik, kuna seletas, et on rikas ja tekitas Katile illusioone oma rikkusest, mida tegelikult polnud. Järgmisel hommikul peatusid külas Hansoja talu ees. Nipernaadi läks hoovi uudistama. Seal avastas ta Madis Moormaad, kes on Hansuoja talu sulane. Sulane oli talus üksi,kuna pererahvas oli laadal härga müümas. Nipernaadil oli sulasega väga raske jutule saada alguses. Nipernaadi tutvustas ennast kui talu perenaise kauget sugulast ja tõi tallu endaga kaasa Kati, kes otsib tööd. Madis teatas, et perenaine ammu surnud. Kati sai talus tööd. Nipernaadi seletas, et talu kuulub temale aga Kati ei uskunud seda. Hommikul kui pererahvas laadalt tulid suure lärmiga juhtus hoovis õnnetus. Talu peremees oli õnnetuses ise süüdi, kuna tahtis rammu katsuda härjaga, keda laadal maha ei müüdud
hülgavad, nagu tema enesega on mitmel korral juhtunud. Nipernaadi saab teada, et Mall on teda mõjutanud ja lubab selle peale Loki endaga kaasa võtta. Õhtul astubki Nipernaadi parvele ja seal on ka tüdruk, kuid mõne aja pärast selgub, et tegu on Malliga, ta oli mõjutanud Lokit mitte minema, nimetades Nipernaadit taas petiseks. Mõne hetke pärast tuleb välja ka Malli enese üksildus ja meeleheide, kui ta palub Nipernaadil end kaasa võtta aastaks, nädalaks või kasvõi ainsaks ööks. Nipernaadi vihastas teda petiseks nimetanud tüdruku peale nii, et võttis oma asjad, astus parvelt kaldale ning lükkas parve koos tüdrukuga keset kiire vooluga jõge. Nõnda lõppeb see novell. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Novell algab ühe maastiku kirjeldusega. (Üldse on Gailiti siinsetes novellides palju loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl
kes ta tegelikult oli. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus
ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele.
annaabi.ee 
