kindlaksmääramiseks. 2. Komisjon 2.1. Koosseis Alates 2005. aastast on komisjonis igast liikmesriigist üks volinik. Pärast 27. liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist otsustab nõukogu ühehäälselt: volinike arvu; rotatsioonisüsteemi korralduse, mille puhul liikmesriike koheldakse nende kodanike liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes võrdsel alusel ning iga komisjon peab kajastama liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust. 2.2. Nimetamised Komisjoni presidendi nimetab edaspidi Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Pärast seda, kui EP on nimetamise kinnitanud, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel presidendiga teised komisjoni liikmed. Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse. 2.3. Sisemine korraldus
kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või seoses artiklite 16 või 17 kohase finantsabi tagasimaksmisega seotud kohustusega, ei saa asjaomane ESMi liige kasutada oma hääleõigust seni, kuni on kõnealuse summa tasunud. Häälte jaotus arvutatakse vastavalt ümber. ARTIKKEL 5 Juhatajate nõukogu 1. ESMi iga liige nimetab juhatajate nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellised nimetamised võib igal ajal tühistada. Juhatajate nõukogu liige on rahandusvaldkonna eest vastutav ESMi liikme valitsuse liige. Juhatajate nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda juhatajate nõukogu liikme puudumise korral tema nimel. 2. Juhatajate nõukogu kas otsustab, et teda juhib Eurorühma esimees, nagu on osutatud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 14 Eurorühma kohta, või valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Esimehe ja
ning tagades poliitiliste või äriliste huvide avaliku huviga kooskõlla viimise. Kuidas saab riigi kodanik oma tahet valitsusele teada anda? Et rahvas valib Riigikogu, kes seab ametisse valitsuse, on valitsuski ametis rahva tahtel ning sõltub rahvast. Sellest, millistele erakondadele ja üksikkandidaatidele andsid valijad oma hääled, sõltub suuresti valitsuse koosseis ja tegevusprogramm. Kui valimised ja ametisse nimetamised on möödas, jääb rahvale veelgi võimalusi valitsusele oma tahet kuulutada. Mõistagi saab oma tahet teada anda üksnes aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva hääle edastajad kodanikuühendused, kelle kaudu peetakse sidet kodanike ja võimukandjate vahel. Mida aktiivsemalt kodanikud ühendustesse liituvad ja oma tahet ühisel meelel välja ütlevad, seda suurem on nende võimalus oma soovid reaalseks muuta.
Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist. Tunnused: Imperaktiivne riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa)
· Korrastatum · Esteetiline- stiilist lähtuv R.Jakobsoni kommunikatsiooni mudeli järgi (teksti analüüsimisel kasutada seda): · Referentsiaalne funktsioon - Kontekst proloog, epiloog, seletab sündmust · Ekspressiivne funktsioon - Saatja räägib iseenda kohta · Apellatiivne funktsioon - Saaja+publik, teine tegelane. 2 saajat: mõjutab teda · Faatiline funktsioon - Kontakti loomine + säilitamine kõnetused, nimede nimetamised, noogutused · Metakeeleline funktsioon - Kood seletatakse mingeid sõnu, nähtuseid, mõisteid. Keel keele taga. · Poeetiline funktsioon - Teade poeetiline funktsioon Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust,
SÕNAVÕTT: mõeldud FRAKTSIOONIDELE 19. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus erakorraline istungjärk+ täiendav istung siis kvooruminõue komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamiste juhiste andmiseks SALAJANE - Presidendi valimistel RK juhatuse valimistel, Riigikohtu ja Eesti Panga esimehe ja liikmete, riigikontrolör, õiguskantsler jne. isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad) 20. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. ALGATAB: RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus
personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks. Salajane: Isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad). 16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 17. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. Algatab RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus
· Mitmesugused hüüatuse funktsiooniga fraasid: kirumised, rõõmu-, kahetsus- ja imestusavaldused vms., kujundivormi poolest tihti pöördumised taevaste või põrgulike jõudude poole: Armas taevas! Kujuta pilti! Kurat! Näe imet! Oh sa poiss! Pagana pihta! Raibe ~ Vana raisk! Sa heldene aeg! Sa nuga! Tont võtaks! Tuhat ja tuline! Tänu jumalale! Vot kus pauk! Või veel! Ära räägi ~ märgi! · Sõimuvormelid, mille hulgas saab eristada samuti vormilis-funktsionaalseid alaliike: 1) nimetamised (2. või 3. isikus, kujundid tihti loomariigist): Igavene madu! Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele! 3) ähvardused ja hoiatused: Hoia piip ja prillid! Löön su laiaks! Ma sulle veel ehitan! Nummerda kondid ära! Näitan sulle, kuidas Luukas õlut teeb! Seda ma sulle ei kingi!
PS § 94 lg 2: minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju otsustab ministeeriumi valitsemisalassse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või VV määrusega pandud alluvatele ametiasustusele või ametnikele Veel ministri pädevusi: - valitsemisala riigiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine (va valitsusasutused) - olulisemad ametisse nimetamised - valitsemisala eelarve koostamine ja kinnitamine - valvab valitsemisala riigiasutuste ülesannete täitmise üle minister vastutab peaministi, VV ja RK eest ministrit asendab PM määratud teine ministier kantsler (viimased kaks juhivad vastava valdkonna teed, kuid ei saa ministrit asendada) asekantsler Klassikalised 5 ministeeriumi, mis peavad olemas olema: - välisministeerium - kaitseministeerium - justiitsministeerium - siseministeerium - rahandusministeerium
Kuna see õigusakt kehtib ainult teatud subjektile või subjektide ringile, siis neid nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Omapäraks on see, et nad kunagi ei loo õigusnormi vaid nende ülesandeks on rakendada juba olemasolevaid konkreetseid õiguse norme, kohustades siis isikut või teatud isikuid käituma selliselt nagu õigusnorm seda nõuab. Sellisteks üksikaktideks on kohtuotsus, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, inimeste autasustamine samuti ka armuandmise otsused presidendi poolt. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus, sõltuvalt tema kohast riigiaparaadis, funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite poolt vastu võetud õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Õiguse praktilisel rakendamisel on aga eriti vajalik täpselt teada iga õigusakti juriidilist jõudu
keskkomitee aparaadi töötajad, tavaliselt ka kes esimest sekretäri igapäevaselt abistasid. partei revisjonikomisjoni esimees ning partei Keskkomitee sekretäridele allus ka keskko kureerimisel ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade mitee aparaat ehk selle osakonnad. Sekretärid toimetajad. Kõik need “nimetamised” olid olid puhtalt parteibürokraatia esindajad, loomulikult juba varem kokku lepitud. EKP palgalised parteifunktsionäärid, üks kõige tegevust pleenumitevahelisel olulisem lüli tollases võimuladvikus. Liiduvabariigi parteiorganisatsiooni tasan
§64 lg 2 p1 tõesti?? Kuhugi mujale ei saa ju nii kaua nimetada. Ühtki muud funktsiooni täita ei saa. Keegi ei rakenda seda. Tegelikult pole see reaalselt kehtiv. §99 §147 lg3 Tasakaalustatus Võimud peavad olema omavahel enam-vähem balansis · Võimude vahel a. parlament vs valitsus, parlament ei tohiks asuda reguleerima üksikjuhtumeid, see peaks jääma valitsuse teha või täitevvõimu teha laiemalt, va PS ettenähtud ametisse nimetamised (tallexi erastamise seadus tallina ekskavaatori tehas). b. Valitsus vs parlament. Praeter legem määrused need on määrused, mis on ilma seadusliku aluseta. Millises ulatuses peab valitsus saama anda määrusi ilma vastava seadusliku aluseata? Vaid siis, kui see ei piira mitte kellegi õigusi. Haldusorganisatsioone loovad ja korraldavad määrused. §3 lg1 lause 1 c. Kohus vs parlament kas ja kuivõrd tohib kohus jätta kohaldamata parlamendi seadust.
Pilet 21. Riigikogu funktsioonid Põhiseaduse järgi: 1.) Seadusloome – seadused ja otsused. Seadused – palju, erinevad koosseisud. Seadusandlik initsiatiiv – RK (liige, fraktsioon, komisjon), valitsus (kõige enam), president põhiseaduse muutmiseks. NB! RK osakaal järjest enam vähenenud! Muud Riigikogu ülesanded. Põhiseadus loetleb kokku 16 toimingut. Mõned olulisemad: 2.) välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine 3.) nimetamised 4.) valitsusele volituste andmine ja umbusaldus 5.) olulised väljakuulutamised – rahvahääletusele panek, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Poliitiliste teadmiste allikad (autoriteet, isiklik mõtlemine, teaduslik meetod) 1.Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a.) kindel autoriteet – näit. vanem õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b
Riigikogu funktsioonid Põhiseaduse järgi: 1) Seadusloome – seadused ja otsused. Seadused – palju, erinevad koosseisud. Seadusandlik initsiatiiv – RK (liige, fraktsioon, komisjon), valitsus (kõige enam), president põhiseaduse muutmiseks. NB! RK osakaal järjest vähenenud! Muud Riigikogu ülesanded. Põhiseadus loetleb kokku 16 toimingut. Mõned olulisemad: 2) välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine, 3) nimetamised 4) valitsusele volituste andmine ja umbusaldus 5) olulised väljakuulutamised – rahvahääletusele panek, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. Kuidas valmib seadus? Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur,
annaabi.ee 
