Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikita Sergejevitš Hruštšov". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hrustsov, hrustsovi, moskva, nikita, lambut, oblasti, koostaja, kursus, juhendaja, rõuk, särevere, kurski, venelane, tehastes, 1931, jaanuarist, baumani, xvii, reziimi, vägivallapoliitika, tühistas, ühiskonnaelu, kuritegusid, ettekande, edendamisel, kritiseerimine, kehtestamise, astunud, pidevad, kampaaniad, sellegipoolest, arvas, 1959, iowaAnkeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid.
................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika............................................................................................................................ 9 Rakettide paigutamine Kuubale........................................................................................... 9
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid.
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid.
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA
sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
annaabi.ee 
