6. Mida tehakse kõrgeimast järgust (formaadist) väljaleviva ülekandega, kui negatiivsete operandide (liidetavate) esitamiseks on kasutusel pöördkood ? 7. Mida tähendab (kuidas rakendub) ringülekanne ? 8. Miks eelistatakse negatiivsete arvude esitamiseks arvutis kasutada täiendkoodi, mitte pöördkoodi ? KAHENDKOODIDE (otsekood, täiendkood, pöördkood) NIHUTAMINE 1. Kuidas muutub 2ndarvu väärtus, kui tema 2ndkoodi nihutatakse paremale n järgu võrra ? 2. Kuidas muutub 2ndarvu väärtus, kui tema 2ndkoodi nihutatakse vasakule n järgu võrra ? 3. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui otsekoodi nihutatakse paremale ? 4. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui otsekoodi nihutatakse vasakule ? 5. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui pöördkoodi nihutatakse paremale ? 6
Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede rühm või mitu läätsede rühma. Objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks kasutatakse diafragmat. Diafragma muudab eredas valguses ava väikseks, hämaras suureks. Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metall-lamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi.
1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvuta hõõrdetegur. (Vastus: 0,25) JÕUDUDE TÖÖ 10
Kui joon ei paikne riba keskel, tuleb valgusallikat püstsuunas nihutada riba laiema osa poole kuni poolte laiuse võrdsustumiselu. Sellega ongi valgusallikas püstsuunas fokuseeritud. Rõhtsuunas fokuseerimiseks pööratakse valgustusaparaati püsttelje ümber. Kui pööramise ajal valgusriba laius ei muutu, on lamp õiges asendis. Kui aga valgusriba laius pööramisel muutub, tuleb jälgida, milline läätse külg põhjustab laienemise. Valgusallikat nihutatakse läätse sellelt küljelt kaugemale senikaua, kuni valgusriba laiuse muutumine aparaadi pöörlemisel lakkab. Suundtuleaparaadid. Valgustusaparaadist 5-7 m kaugusele seatakse tasapinnaline ekraan. Ekraani pind peab olema ketasläätse optilise teljega risti. Ekraanile kantakse ringjoon, mille keskpunktiks on ekraani pinna ja läätse optilise telje ristumispunkt. Ringjoone raadius r arvutatakse valemiga. Valgusallika püstsihis nihutamisega ja läätse liigutamisega aparaadis viiakse
objekt tume? Automaatse pildistamisreziimi korral valib fotoaparaat automaatselt sobiva katikuava suuruse ja katikukiiruse vastavalt valgustustingimustele. Mis funktsioon on fotoapraadi katikul? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Katik Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"? Ööreziimil on keskmine ava, pikk säriaeg ja soovitav oleks statiiv. Välk valgustab inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile ka valgustus nt.linna tuledest
võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4. Mis ülesanne on käigukastis sünkronisaatoril, tööpõhimõte? Viia hammasrataste liikumine sünkrooni enne liitumist,et vältida liigset müra ja hammasrataste kulumist. 5. Milline on käiguvahetusmehhanismi ülesanne (mida peab tagama käiguvahetusmehhanism)? Käiguvahetusmehhanism peab tagama,et korraga ei oleks mitu käiku sees. Ehk siis käigu vahetamisel nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. 6. Mis agregaat on jaotuskast, ülesanne? Jaotuskastiga abil saab muuta veojõudu,kiirust ja sõidusuunda ning jagada saadud jõud ühtlaselt kõigi rataste vahel.
v = Selection.Column ’ märgistatud veerg Range("c13") = m: Range("c14") = n: Range("c15") = r: Range("c16") = v ’ 4 käsku on ühte ritta pandud : märgiga. M tuleb lahtrisse C13 jne. If m > n Then ’ Kas ridu on rohkem kui veerge? Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r + m - 1, v)) ’ lahtertüüpi muutuja, määratakse bloki suurust myrange.Interior.Color = vbRed ’ määratud lahtrid värvitakse punaseks myrange.Offset(myrange.Rows.Count).Rows(1).Select ’ 4 nihutatakse, 1 rida edasi ActiveCell.Formula = "=average(" & myrange.Columns(1).Address(False, False) & ")" Else Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r, v + n - 1)) ’ myrange on veerg myrange.Interior.Color = vbBlue ’ värvitakse siniseks myrange.Offset(0, myrange.Columns.Count).Columns(v - 1).Select ActiveCell.Formula = "=average(" & myrange.Rows(1).Address(False, False) & ")" End If ’lõppeb IF funktsioon End Sub ’lõppeb programm
Katiku põhiosad on valgussulgurid ja avamist,sulgemist juhtiv mehhanism või elektronlülitus. Ojbketiivi katiku valgussulgurid paiknevad objektiivi diafragma tasandi läheduses.Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu vagustundlikule pinnale (fotoaparaadile). Lihtsam katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi häle .Kiiretoimelisemate katikute peamised tüünid on keskhälik,kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale,ning pilukatikud kus sobiva laiusega pilu nihutatakse(kiiresti)fotoaparaadi või filmi eest läbi. 9.Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"? Kui pimedas pilti teha siis kaamera teeb heleda välgu-plaksatuse et esiplaanil olevaid objekte valgustada. Kaamera määrab automaatselt teravussügavuse pikema säriaja ja laseb ka välku. 10.Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta?
Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3
otstarbekas ainult suuremahuliste ühetüübilise materjali kuivatamisel transportniiskuseni. Pidevkuivati kujutab endast pikka tunnelitaolist kambrit, milles materjalivirnu nihutatakse perioodiliselt ühe virna võrra edasi kuivati märja otsa poolt kuiva otsa poole, lükates seejuures uue märja virna kuivatisse ja viimase kuiva virna Üheastmeline pidevkuivati /Firma Nardi kuivatist välja. reklaamleht/ Vaakumkuivatu
- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg?-Suveajal keeratakse kell 1 tunni võrra ette ja talveajal taha. kaart-maapinna vähendatud mõõtkavaline,leppemärkidega kujutis
vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis.
Flag question küllalt suures kauguses asuva augu puurimiseks suurtesse detailidesse ja plaatidesse, mida on raske nihutada. Radiaalpuurpinke kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Et viia spindel vajalikku kohta, pööratakse silinderhülssi (koos konsooliga) ja nihutatakse spindlikast radiaalselt mööda konsooli. Erinevalt teistest puurpinkidest (vertikaalpuurpink) võimaldavad need pingid detaili asendit muutmata tuua puurpea töödeldava detaili suhtes sobivasse kohta. Vertikaalpuurpingi korral liigub puurpea ainult
b a b a sin = cos = tan = a2 + b2 = c2 c c b VEKTORID Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali viimase pikkuseline.
Triger: karakteristlik impedats: 2xümmargust| koaksiaal|andmesiin RS R=0, S=1 Q=1| R=1 S=0 Q=0 | R=0 S=0 Q=hold peegelduvus (peegeldunud pinge / algne) : JK J=K=1, inverteerib | J=0, K=1 resetib D c- langev loeb, 1 takt nihutab T väljund 2xaeglasem B03448|19|325|10011 100%-P=tarbijast tagasi peegeldus _ SIPO_andmed ükshaaval, jadana nihutatakse eelnev bit ühevõrra edasi(SISO,SIPO,PISO) _ PISO_paralleelne sisend,rööpregister_jadaväljund _ PIPO Poolsummaator-Poolsummaator ei arvesta võimalikku madalamast bitist tulnud ülekannet. Poolsummaatoril on kaks sisendit A ja B, ning kaks väljundit, summa S ja ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli,siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l 0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust l n , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5
SKEEM Tööülesanne: Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi Töö käik: Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul.
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirglõiguks. Katse nr
10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikuline asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani, nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni, kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 5. Töökäik 1. Lülitasime sisse ostsilloskoobi. 2. Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidsime minimaalse kauguse mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirglõiguks. 4. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutub sirglõiguks.
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirglōiguks. 4
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli,siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5
Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks nihutatakse kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatati sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seadati heligeneraator vastavale sagedusele f .
liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks nihutatakse kolvi ja fikseeritakse kolvi otsa asukoha kordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3
korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lainepikkuse määramine: 1. Difraktsioonivõre asetatakse raami; 2. Piluga ekraan nihutatakse difraktsioonivõrest 500 mm kaugusele; 3. Küünalt tuleb vaadata läbi difraktsioonivõre ja läbi mõõteskaalas oleva pilu nagu on illustreeritud joonisel 2; 4. Vaadates läbi difraktsioonivõre peavad mõlemal pool pilu nähtavad difraktsioonispektrid olema mõõteskaalaga paralleelsed, vastasel juhul tuleb korrigeerida difraktsioonivõre asetust raamis selliselt, et spektrite kalle mõõteskaala suhtes kaoks; 5
sünnipäevad , jõulud ja uusaasta. Neil päevil vahetatakse muljeid kõigest ja kõigist. Kuna inimese mälu ei ole täpne kui kellavärk , siis juhtub mõnikord , et oma seiklustest ja toredast elust rääkides , pannakse jutule veidi juurde ja muudetakse midagi. Kuna suguvõsa silmis tahetakse olla edukad , siis on mugavam rääkida asju natuke teises valguses. Juhtub ka nii , et lihtsalt ei mäletata ja räägitakse tõe asemel midagi muud. Eelmisel kuul käidud jalgrattamatk nihutatakse mõttes eelmise nädala peale. Need on küll süütud valed , kuid mida siis üldse enam uskuda võib ja tohib. Sõpradega on asi sarnane. Kuuldakse mõnd põnevat juttu , räägitakse edasi teistele sõpradele ja sõbrannadele , pannakse natuke juurde , et oleks põnevam , või siis lihtsalt unustatakse ja leiutatakse midagi tegeliku jutu asemele. Ühte ja seda sama lugu muudetakse , sest mida põnevam jutt seda kiiremini see liigub. Reaalselt tekitab selline suhtumine pettumusi ja tülisid.
Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirg- joont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune send, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. Mõõtmiseks lülitasime sisse ostsilloskoobi, heligeneraatori ning reguleerisime viimase juhendaja poolt antud sagedusele f. Leidsime minimaalse kauguse lo mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips muutus ostskilloskoobi ekraanil sirglõiguks. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutus samuti sirglõiguks
Voo juhtimine - Määrtakse kindlaks, kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. Kui kasutatakse kumulatiivset ACK-i, siis sellise kviitungi saamine mõne paketi kohta kviteerib automaatselt ära ka kõik varasemad saadetud paketid. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada vastuvõtja ACK teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ACK teade ühele aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu akna nihutamist, st. akna esimestele pakettidele pole kinnitust tulnud, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, kus viga ilmnes tänu akna kellale.
5) Bohri postulaadid I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel. II Statsionarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. III Elektron neelab või kiirgab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. (Esimeselt orbiidilt teisele neelab energiakvandi.) 6) Elektronegatiivsus ja selle seos ioonilise sidemega Side on seda ioonilisem, mida suurem on elektronegatiivsus. Elektronpilv nihutatakse elektronegatiivsema elemendi tuuma suunas. Elektronegatiivsus sobiv suurus elektronisidumisvõime isel aatomites. 7) Le Chartelivi printsiip ja järeldused sellest Kui mingi välismõju (temp, rõhk, kontsentratsiooni muut) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1
Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab tõusma. Rõhupiiraja sõltuvalt auto aeglustusest joonis vihikus ka see on mehaaniline rõhupiiraja mis annab tugevamal pidurdamisel tagaratastele väiksema rõhujõu.
detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus ∼5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on ∼2,5 korda tugevam).
Kontrolliks seatakse teodoliidi põhitelg vertikaalseks, statiivi alla asetatud paberile märgitakse niitristi keskpunkti asend. Järgnevalt pööratakse alidaadi 180 kraadi ning märgitakse paberile teistkordselt niitristi keskpunkti asend. Kui kahe märgitud punkti omavaheline kaugus jääb vahemikku 1 kuni 5 mm, on nõue praktiliselt täidetud. Suurema erinevuse korral tuleb määrata paberil teodoliidi põhitelje projektsioon, milleks on kahe märkimise keskmine. Justeerimiseks nihutatakse niitristi vastavatest justeerimiskruvidest vajalikus suunas. Kontrollimist ja justeerimist korratakse vajaliku tulemuse saavutamiseni. Juhtudel, kui optiline tsentriir on kinnitatud teodoliidi treegeri -külge, toimub selle kontrollimine ja justeerimine järgnevalt. Instrumendi põhitelg seatakse vertikaalseks ja märgitakse pliiatsiga treegeri asend statiivil. Statiivi alla asetatud paberile märgitakse niitristi projektsioon
e) Nõrk hape ja nõrk alus reageerivad mõlemad: Hüdrolüüsimäärade ja lahuse pH arvutamine (, , ): 2) ja pH hinnang universaalse indikaatorpaberiga oranzikaskollane 5 < pH < 6 - sinine pH=10 3) Kuivasse katseklaasi panna mõned tilgad lahust ja vett valge () sademe tekkeni. Tõmmekapi all tilkhaaval konts. HCl lahuse kadumiseni. On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape. Kui ma lisan veel soolhapet, siis selle kontsentratsioon kasvab ja tasakaal nihutatakse disotsieerumata molekulide suunas lahus kadub. 4) ~1,5ml lahusele lisada ~1,5ml lahust, soojendada tekkib valge sade ja eraldub süsihappegaas. 5) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, veidi tahket ja mp lahus on heleoranz. Jagasin lahus kaheks. Üks katseklaas kuumutasin veevannis lahus muutus tumedamaks. Seejärel jahutasin katselaasi lahus sai oma esimese värvi. Inidikaatori värvist on näha, et kuumutamisel pH langes (vesinikioonide kontsentratsioon
Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3
kuid mitte läbi lõigatud. Hammasrataste hambumise kontrollimiseks kontaktlaigu järgi hammasratastelt võetakse differentsiaal lahti, kinnitatakse reduktori karter kruustangide vahele ning kantakse õhuke värvikiht kahe kõrvuti asetaseva hamba pindadele. Veadvat hammsratast pööratakse mõlemale poole, hoides samal ajal veetavat hammasratast kinni, ning kontaktlaigu järgi hinnatakse hambimise iseloomu. Kui kontaktlaik pole õige, nihutatakse hammasrattaid. Pärast peaülekande koostamist ja pingutamist reguleeritakse veetava hammasratta tagakülje ja toe vaheline pilu, mis peab olema 0.25 mm. Reguleerimisek keeratakse tugi lõpuni kinni. Seejärel pööratakse 1/6 pööret tagasi ning pingutatakse mutter. Veetavat hammasratast nihutatakse vahevõll tihentite ümberasetamisega ühelt poolt teisele, muutmata nende kogupaksust 26
Selle parameetri nõutav väärtus antakse regulaatorisse anduri kaudu. Niisuguseks regulaatoriks on nt automaatseade, mis hoiab alalisvoolugeneraatori pinge muutumatuna.Joonis7.Generaatori ergutusmähist OB toidetakse kõrvalisest alalisvooluallikast. Vool selles ja järelikult ka pinge ühtlase kiirusega pöörleva generaatori harjadel sõltub rehuleerimisreostaadi R p takistuse suurusest.Reguleerimisreostaadi liugurit nihutatakse väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja
sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº..
2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule
nagu kõhuli asendiski. Seada lõplik asend ja toestada. Erinevatest asenditest tagasi selili pööramise tegevused: Ettevalmistused patsiendi nihutamiseks pöördest kaugemale voodi servale: * Külili asendis: Näopoolne abistaja tõstab patsiendi astes oleva jala üles ja seljatagune abistaja nihutab alumise jala põlve- ja hüppeliigesest haarates hoides ülemise jala alla. * Kõhuli asendis: Tõsta pead ja ülakeha ning asetada padi patsiendi õlgade alla. Patsient nihutatakse pöördest kaugemale voodi servale : jalad kätel lükates-tõmmates, keskosa pöördvõttega, ülakeha kätel lükates-tõmmates. Tõstetakse patsiendi ülakeha ja pööratakse patsiendi pea teisele küljele. Patsiendi näopoolne abistaja kergitab patsiendi puusa ja seljatagune abistaja asetab patsiendi selja taga oleva käe peopesaga vastu reie eesmist külge. Näopoolne käsi jääb küünarliigesest kergelt kõverdatult peopesa vastu voodit padja alla.
tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135). radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne)
Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. 43.Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil nihutatakse bitte vasakule või paremale. Sõna pikkus sõltub trigerite arvust (8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid). Registrit juhitakse signaalidega write ja reset. Nihkeregistri koostamisel kasut nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. Sõltuvalt sellest, kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihutab register iga taktimpulsi toimel sisestatava 2 nd arvu kohti ühe võrra paremale või vasakule. Nihketehte puhul nihutatakse registis oleva arvu kõiki järke korraga.
.." 1" = (1/60)' Aeg minut min 1 min = 60 s tund h 1 h = 60 min ööpäev d 1 d = 24 h Suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud SI ühikutest sõltumatult defineeritud ühikud on toodud tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused ei ole SI ühikutes täpselt teada. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud (Tabel 6)
Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni I seadus, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad antud inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on samuti inertsiaalsed. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Iga Galilei teisendus on esitatav järgnevate teisenduste kombinatsioonina: · ruumi nihe, kus nihutatakse koordinaatide alguspunkti; · aja nihe, kus nihutatakse ajatelje nullpunkti; · ruumi pööre, kus pööratakse kõiki koordinaattelgi mõne telje ümber; · ruumi peegeldus, kus peegeldatakse kõiki koordinaate mõne tasandi suhtes; · kiiruse nihe, mis seovad vaatluseid teineteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvas inertisaalses taustsüsteemis. Galilei relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik inertsiaalsed taustsüsteemid võrdväärsed. 9
Servade lõpetamisel tuleb kasutada "Rannila" serva lõpetusprofiile. Silevaltsplekitahvlite vahele jäävad kinnitusribad painutatakse koos pleki valtsõmblusega. Kahekordse püstvaltsõmbluse kinnitusribad lõigatakse parajaks enne viimast painutust, siis ei jää nad nähtavale. Lame-valtsõmblused. Lame-valtsõmblust kasutatakse plekktahvlite räästaga paralleelseks ühendamiseks. Kõrvutiolevate katuseplekkide lameõmblusi ei tehta kohakuti, vaid need nihutatakse. Vältimaks lameõmbluse põhjustatud pleki paksenemist püst-ja lameõmbluse ristumiskohal, lõigatakse pleki nurgad enne valtsimist ära vastavalt joonisele seletuskirja lõpus. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse. 4)Tihendusmaterjalid. Valtsõmbluste tihendamiseks võib kasutada spetsiaalseid tootja poolt ettenähtud tihendeid, butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse
võimalik vaadata kui ka salvestada kas fotograafiliselt või videokaamera abil. Mõiste mikroskoop on optiline süsteem silmale nähtamatust esemest ehk objektist suurendatud kujutise saamiseks. Mikroskoobi põhiosad on statiivile kinnitatud torus ehk tuubuses olev objektiiv ja okulaar. Vaadeldav ese asetatakse mikroskoobi tuubuse all esemelauale ja teda valgustatakse läbi kondensori, mis koondab eseme tugevamalt ja ühtlasemalt valgust. Fokuseerimiseks nihutatakse statiivi jäme- ja peenseadekrubi abil. Üldiselt võivad mikroskoopias olla kõik alates postmargist ja riidematerjalist kuni üksikute aatomiteni välja. Objekti mõõtmete vahemik hõlmab endasse kuus suurusjärku ja suurendamist kuni miljon korda esialgsest suurusest. Selline suurenduste vahemik, ei ole jõukohane aga valgusmikroskoobile, appi tuleb võtta ka teised mikroskoopide liigid. Mikroskoopia on ise kuni 400 aastat vana. Aja muutudes on
sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda) 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? Nihkepinge on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti) 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus
Polarisatsioonivektor ja laengud. Välise elektrivälja puudumisel on dielektriku molekulide dipoolmomendid kas võrdsed nulliga (mittepolaarsed molekulid) või ruumis suundadelt kaootiliselt jaotunud (polaarsed molekulid). Mõlemal juhul on dielektriku summaarne elektriline moment võrdne nulliga. . Välise välja toimel dielektrik polariseerub. See tähendab, et dielektriku resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks. Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista.
deformatsiooni suurusega Hooke'i seaduse järgi. Veenituse korral kehtib: F = k (l - l0 ) Elastsusjõu suund on risti kokkupuutepinnaga. Ülesanne: Kergestiliikuv vankrike massiga 2kg on horisontaalsel laual 1 m pikkuse kummipaela otsas. Vankrikest nihutatakse nii, et pael venib 10 cm võrra pikemaks. Kui suure kiirendusega hakkab vankrike liikuma, kui kummipaela jäikus on 40N/m? Hõõrdumist mitte arvestada. 6.4 Hõõrdejõud Hõõrdumine kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdumise liigid: kuivhõõrdumine märghõõrdumine Kuivhõõrdumise liigid: seisuhõõrdumine liugehõõrdumine veerehõõrdumine F Fh P
annaabi.ee 
