1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. Juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1…2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonestage seisulaine graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonestage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4…5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi 8
Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketide abil mõõtudele dmax ja dmin. Häälestamiseks keerake kruvikeerajaga lahti harkkaliibri mõlemad fikseerimiskruvid ja nihutage kaliibri mõõteotsikud vajalikku asendisse, kinnitage fikseerimiskruvid. 4. Esitage töö tulemused, sh komplekteeritud pikkusmõõtplaatide komplektid, õppejõule. Peale töötulemuste ülevaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 5.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 6.Aruandes näidata etteantud mõõt, saadud piirhälbed ja piirmõõtmed ning kasutatud pikkusmõõtplaatide komplektide kooslus. 7
Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8
Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter) Töö käik 1. Lülitage sisse laser ja luksmeeter. 2. Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see ava tsentraalsele difraktsioonimaksimumile. Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos
Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke valemiga (1) kiirus v ja tema viga. 7. Leidke valemi (4) järgi hääle kiirus 0 °C juures. 8. Leidke valemi (3) järgi moolsoojuste suhe. Interferentsimeetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Alustadge Quincke toru kokkulükatud asendist, nihutage ühte haru teise suhtes seni, kuni elektronkiire jälg ostsilloskoobi ekraanil saavutab maksimaalse (või minimaalse) pikkuse. Kirjutage üles skaala algnäit l0. 4. Muutes haru pikkust, leidke veel 3...5 asendit ln, mille korral elektronkiire amplituud on maksimaalne (minimaalne). Tulemused kandke tabelisse. 5. Edasi toimige nagu faasinihke meetodil punktides 5..8. Katseandmete tulemused Tabel 1.
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav.
*Kile *Mitmeosalised vormid või etiketikandjad *Triigitava siirdepildi paberi 5. 10x15 cm fotopaberi asetamine 1) Võtke kogu paber söötesalvest välja. 2) Asetage fotopaberipakk söötesalve, vastu salve paremat äärt, lühem serv ees ja läikiv pool all. Lükake fotopaberipakk edasi, kuni see peatub. Kui kasutataval fotopaberil on perforeeritud sakid, asetage fotopaber salve nii, et sakid jääksid teie poole. 3) Pigistage ja hoidke paberilaiuse juhiku ülaosas asuvat sakki ning nihutage juhikut sissepoole, kuni see fotopaberipaki vastu jõudnult peatub. Ärge pange söötesalve liiga palju paberit; veenduge, et fotopaberipakk mahuks söötesalve ega oleks paberilaiuse juhiku ülemisest otsast kõrgem. 6. Paberiummistuste vältimiseks tuleks järgida neid juhiseid: *Hoidke kasutamata pabereid kooldumise või kortsumise vältimiseks lapiti kinnises kotis. *Ärge laske prinditud pabereid suurel hulgal väljastussalve koguneda.
erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1. Mõõtmisi sooritage 5 korda. Tulemused kandke tabelisse „Võnkeperioodide määramine“. 3. Nihutage muhvid pöörlemisteljest kaugusele l2 ja määrake võnkeperiood T2 viiel korral. 4. Arvutage nihkemoodul valemist (12) ja tema laiendatud liitmääramatus. 5. Võrreldes saadud tulemust erinevate materjalide nihkemoodulitega, määrake traadi materjal. Töötamisel teise seadmega: 1. Määrake väändevõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitatav on väiksem ketas).
2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d . 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse suurendamise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1…2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 1 1 5. Nihutage magnet 4 ja 6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja korral. Võnkumise jälgimiseks n=2 ja n=3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6. Mõõtke 5 erineva koormisega m keele põhisagedustele ( n=1 ) vastavad generaatori sagedused f gen . Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused
Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3. Seadke joonlaud mikroskoobi kõrvale silmast parima nägemise kaugusele ( ca 25 cm) nii, et ta oleks risti mikroskoobi teljega. Järgnevalt vaadates ühe silmaga läbi mikros- koobi objektskaalale, teisega aga vahetult mikroskoobi kõrvale asetatud mõõt- joonlauale, nihutage joonlaud sellisesse asendisse, et objektskaala suurendatud kujutis näiks asuvat mõõtjoonlaua taustal. Mõõtke objektskaala suurendatud jaotiste pikkused. Korrake mõõtmisi 5-6 korda, valides iga kord erineva arvu jaotisi. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake mikroskoobi suurendus valemi (5) abil. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga. Silma minimaalse vaatenurga määramine Katse nr
joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .......... ± ............ d = .
Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3. Seadke joonlaud mikroskoobi kõrvale silmast parima nägemise kaugusele ( ca 25 cm) nii, et ta oleks risti mikroskoobi teljega. Järgnevalt vaadates ühe silmaga läbi mikroskoobi objektskaalale, teisega aga vahetult mikroskoobi kõrvale asetatud mõõtjoonlauale, nihutage joonlaud sellisesse asendisse, et objektskaala suurendatud kujutis näiks asuvat mõõtjoonlaua taustal. Mõõtke objektskaala suurendatud jaotiste pikkused. Korrake mõõtmisi 5-6 korda, valides iga kord erineva arvu jaotisi. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake mikroskoobi suurendus. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga. TABELID KATSETE ANDMETE JAOKS 1. Silma minimaalse vaatenurga määramine
Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1. Mõõtmisi sooritage 5 korda. Tulemused kandke tabelisse № 2. 3. Nihutage muhvid pöörlemisteljest kaugusele l2 ja määrake võnkeperiood T2 viiel korral. 4. Arvutage nihkemoodul valemist ja tema laiendatud liitmääramatus. 5. Võrreldes saadud tulemust erinevate materjalide nihkemoodulitega, määrake traadi materjal. KATSEANDMETE TABEL Traadi läbimõõt ja pikkus Kruviku täpsus 0.01mm L 90,4 ± 0.5 cm Katse nr.
2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt . d 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse suurendamise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Võnkumise jälgimiseks n = 2 ja n = 3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6. Mõõtke 5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga (5) keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega
4) Mõõtke kaugus valgusallika (pilu) ja läätse vahel. See kaugus ongi läätse fookuskaugus. 5) Korrake katset 5 korda. Leidke fookuskauguse aritmeetiline keskmine ja selle juhuslik viga. 4. Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal 1) Asetage ekraani ja eseme vahele õhuke koondav lääts ning leidke talle selline asend, mille korral ekraanile tekib esemest terav kujutis. Mõõtke läätse ja ekraani vaheline kaugus k 1 (joon 4). 2) Nihutage nüüd ekraan koondavast läätsest kaugemale ning asetage läätse ja ekraani vahele uuritav hajutav lääts nii, nagu näidatud joonisel 4. Seejärel viige hajutav lääts sellisesse asendisse, et akraanil tekiks uuesti eseme terav kujutis. 3) Mõõtke koondava ja hajutava läätse vaheline kaugus d ning ekraani kaugus hajutavast läätsest k2 . Korrake mõõtmisi 5 korda, valides iga kord eseme ja ekraani vahelise kauguse erineva. Mõõtmistulemused kandke tabelisse.
Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ja vastupidi. Tume ekraan vajab ka hämaramat ruumi. Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et töötajal ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata. Rannet peab saama toetada kas lauale või randmetoele. Madala profiiliga klaviatuuri korral (keskosa kõrgus kuni 3 cm) pole randmetugi hädavajalik, kõrgematel aga küll. Kui töötate rohkem paberitega, nihutage klaviatuur kaugemale või kõrvale. Hea on kasutada dokumendihoidjaid, et vältida üleliigseid pea ja silmade liigutusi. Hoidja peab olema paigutatud võimalikult ekraani lähedale. PRINTER Maatriksprinter oleks soovitav paigaldada spetsiaalsele alusele (mürasummutavale padjale) ja võimalikult kaugele arvutist, kuna printeri müra tekitab stressi ja väsimust. Laser- ja tindiprinter tekitavad väiksemat müra. Mitmesuunaliste paberilaadijate
• Masin ja kopp kinnitada treilerile 21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine. Kopa paned sinna kuhu sa tahad et autojuht auto pargib, laadida üle tagumise otsa, mitte laadida koppa korraga tühjendades, paakunud materjali kätte saamine koppa liigutades edasi tagasi, alustab laadimist veo sillalt. 22.Ohutusnõuded hüdraulilise rammimisvasaraga töötamisel • Ärge töötage selle kolvikäigu lõpuni, jätke umbes 5cm vahet • Ärge nihutage rammimisvasarat kivirahnude, betooni, jne vastu. • Ärge lööge horisontaalselt või ülespoole. • Ärge painutage meislit,et maapinda auku teha. • Ärge kõblake meisliga. • Ärge tõstke masinat kopasilindrit maksimaalselt pikendades. 23.Hüdraulilise ekskavaatori kasutamine raskuste tõstetöödel. Peab veenduma, et pinnas on tasane ja ei tohi tõsta raskeid asju nõlval töötades masin peab olema horisontaalselt maapinnaga ja raskus peab olema kopa küljes
Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ja vastupidi. Tume ekraan vajab ka hämaramat ruumi. Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et töötajal ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata. Rannet peab saama toetada kas lauale või randmetoele. Madala profiiliga klaviatuuri korral (keskosa kõrgus kuni 3 cm) pole randmetugi hädavajalik, kõrgematel aga küll. Kui töötate rohkem paberitega, nihutage klaviatuur kaugemale või kõrvale. Hea on kasutada dokumendihoidjaid, et vältida üleliigseid pea ja silmade liigutusi. Hoidja peab olema paigutatud võimalikult ekraani lähedale. 28 Printer Maatriksprinter oleks soovitav paigaldada spetsiaalsele alusele (mürasummutavale padjale) ja võimalikult kaugele arvutist, kuna printeri müra tekitab stressi ja väsimust. Laser-
söögitoru või hingetoru tihendamiseks. Pilt 51.7. Combitube Teostamine Hoidke patsiendi pea neutraalses asendis, pehme peaalus pole soovitav. Sisestamise hõlbustamiseks hoidke Combitube’i otsa balloonide vahel 5 sekundit kokkuvolditud asendis. Kui olete paremakäeline, suruge vasaku käe pöial sügavalt patsiendi suhu ja lükake keel ettepoole, tõstes samal ajal tema lõualuud. Hoidke toru paralleelselt kurgukõverdumisega ning nihutage see piki keelt (mitte mööda igemeid) suhu, kuni rõngastähised asuvad hammaste vahel või alalõualuu tasemel. Püüdke Combitube’i võimalikult ühtlaselt libistada. NB! Vältige jõu kasutamist sisseviimisel! Pärast Combitube’i sisestamist täitke suur balloon umbes 85 ml õhuga (37 F puhul) või 100 ml õhuga (41 F puhul) (F viitab toru suurusele). 709 Laske alumisse ballooni (suu-kurguballooni) 10 ± 1 ml õhku (seda ballooni pole enam näha).
annaabi.ee 
