katus oli ristimisnõu kaas Ackermann vist Preisi päritolu All apostlid ja Kristus Keskel Kristuse ristimine Johannese poolt Üleval pelikan vereohvri sümbol Ackermanni varasemaid teoseid. Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal. väga hea meister, lopsakad taimemotiivid, väga hea skulptor Lühtrid - 16.18. saj renessanss barokk, renessanss originaalid - paljud neist kirikule annetatud - ripplühtrid on originaalid - kõik peale ühe algselt Nigulistes Ligi 4m seitsmeharuline Maarja kandelaaber - keskel Maarjat ja Jeesus-last kujutav, mille kaupmees Hans Bouwer 1519. a testamendiga kirikule annetas. Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis. Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678 Koori lõunaseinas sanaktooriuminiss Hauaplaadid Surnuaeda mainitakse juba 1331. kuni 1774 võis kirikusse matta. Mustpeade vennaskonna hauaplaat- 1561 @ väike kabel ühishaud. massive
Basiilika) oli alguses. Tänaseni on säilinud väga palju (aknad, 13. sajandi portaalid- kirikusissepääs). Peaportaal asus põhjasuunas, kuna see oli praktiline. Kasutusel oli ka lõuna portaal. Lõuna küljel oli keskajal ka surnuaed. Hiljem oli Niguliste kaupmeestekirik. Kaupmehed hoidsid võllidel enda kaupu. Kirikul oli keskajal suur kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud. 15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks
Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867. aastal Moskvas ümber uueks Maarja kellaks. Niguliste kellad Niguliste kiriku kella esimene mainimine aastal1468 oli seoses ajanäitaja tunnikellaga. 1510. aastal otsustati torni kõrgendada, et kellad saaksid kõrgemal
3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees. Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saa...
KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine"
Sageli ehitati teine korrus välja esinduskorruseks. Sellele ajale on iseloomulikud maalitud talalaed või laemaalid lõuendil. Rootsi-aegse barokkarhitektuuri näiteks Tallinnas võib tuua aadlik Roseni elamu (Pikk t. 28, praegu Rootsi saatkond). See on ehitatud kahe keskaegse hoone kohale. On 2-korruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadil läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Baroksed tornikiivrid on: · Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on
kellakappidega alumine osa. Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed olenemata sellest, et kas nad on rüütlid, talupojad või siis preestrid. Teiste teoste seast on silmapaistvad K. Wenigi ,,Kristus ristil", millel on kujutatud risti löödud Jeesust, keda on ümbritemas kolm leinavat naist. Kindlasti on veel märkimisväärne Nigulistes olev altari kapp, mis avatakse täielikult vaid kolmel korral aastas, kolmel suuremal kirikupühal. Altaril on 3 asendit, tavaliselt on kapp poolenisti avatud ehk 2. asendis. Praeguseni pole teada kapp altari autorit, sest meitritel oli tavaks enda töödele nime mitte peale panna. Tallinna Oleviste kirik Esmakordselt on kirikut mainitud1267. Aastal ning kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal
-I saksamaal 14.saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud - paremini säilinud Asisi tööd San Francisco kirikus GIOTTO - peateos Padova Arenakabel- palju maale - valguse ja varju abil modelleeriine - tundis huvi looduse kujutamise vastu (kasutas taustaks) - katsetas ruumi illusiooni loomist
aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail
Terve pere oli väga musikaalne. Lapsepõlves oli viiuldaja. Ta harjutas viiulit looduses/pargis. Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda. Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades. Loob sega- ja meeskoori ning viib nad tippu. Ta koorid esitasid missasi, reekvieme, oratooriume. Andsid kontserte Riias, Peterburis, ja Berliinis. Ta oli küll nn saksa õukondlane, kuid käis laulpidusid dirigeerimas. 5.laulupidu 1894 Tartu (Tallinn). Aitas korraldada Eesti muusikaelu ja juhatas Tln meestelaulu seltsi tegevust ja koori. Eesti meestelaulu selts loodi 1916.a. 1921.a Lauljate Liit, mis võttis enda hooleks laulupidude korraldamine ja juhendamine
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu ...
märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail
Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli kirikus puust rõdu, põrandale nad jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes. Ilusaim portaal kõrgete tervakaareliste ja ringikujuliste petiknisside ning neliksiirudega. Läänefassaadi perspektiivportaal on kaunistatud Katariina portaalile sarnaste tammelehtedest ornamentidega. Edelanurgas oli kabel ilmselt Birgittale. Niisugune kabel iseloomulik Tallinna arhitektuurile, ka Toomkirikus ja Nigulistes. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16
tutvustamisele ja mõtestamisele, pakkudes erakordset võimalust tutvuda muidu Eesti koduuste taha jäävate aaretega ja tuua esile kunsti kogumise isiklikum pool. 4) Niguliste Muuseum – Asutati 1919.aastal. Suur osa vanemast kirikukunstist on muuseumi kollektsiooni jõudnud 1920.–1930. aastatel. Pärast Teist maailmasõda liideti muuseumi varadega sakraalkunsti teoseid teistest Eesti muuseumitest ja pühakodadest, kuid enamik Nigulistes näha olevast pärinebki Niguliste kirikust. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke maalitud „Surmatants" 15. sajandi lõpust. Suure osa Niguliste väljapanekust moodustab reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. 2001. aastal avatud Hõbedakambris asub valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, mille tähelepanuväärsema osa moodustab Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.
· Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine
levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega
Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist. Kõrgkiht: kaupmehed, raehärrad; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber – linnakaupmehe talupojast partner. Liivimaa linnad Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste. Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus? P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes. Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud
mille jooksul jõouti sõjapurustuste taastamiseni. Sõja ajal kulus selleks veelgi rohkem aega. Seega eksisteeris Jõhvi Mihkli kirikus keskaja lõpul lisaks kõrgaltarile veel vähemalt kaks kõrvalaltarit: Meie armastatud emanda (ehk Maarja) altar ja Kolmekuninga altar. Oletada võib veel nimipühaku Miikaeli altari olemasolu. Enamikes Tallinna kirikutes oli ka Püha Risti altar. Kokku aga oli Olevistes T.Kala andmetel 30 ja Nigulistes 31 kõrvalaltarit. Õnnekombel teame sellest perioodist vähemalt üht Jõhvi kirikuõpetajat, kes eelpoolmainitud altaritel ilmselt teenistusi pidas, ka nimepidi. Selleks on Henricus Reynike, kes esineb ühes ürikus 1508. aastal. Ühtlasi on ta ainuke katoliiklik kirikuõpetaja Jõhvis, keda nimeliselt teame. Enamik kõrvalaltareid ei olnud seotud vikaariatega, mis eeldasid enamasti iseseisvat kabelit.
annaabi.ee 
