Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse aluseid ? Kas kõik alused on hüdroksiidid ?
elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahuste elektrijuhtivus: need lahused sisaldavad ioone, mis vabalt ringi liiguvad
oksiid + hap. oksiid (SO2 > H2SO3, SO3 > H2SO4, CO2 > H2CO3, P4O10 > H3PO4, N2O5 > HNO3) > sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15) sool + hape (tugev H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl) > sool + hape (nõrk H2SO3, H3PO4, H2S, HNO2, H2CO3, H2SiO3) 16) hap. oksiid > mittemetall + hapnik 17) al. oksiid > metall + hapnik 18) alus >t al. oksiid + vesi 19) hapnikhape >t hap. oksiid + vesi 20) sool >t al. oksiid + hap. oksiid
· Mid-brain- keskaju · Transparent- läbipaistev · Molar- purihammas · Tremendous- hiiglasuur · multi-hop-mitmekordne hüpe · Tummy tuck- rasvaimu kõhult · multi-lingual-mitmekeelne · Turnip-kaalikas · nay-vastuhäl · Verve-innustus · Neutralization reaction-reaktsioon · Viable- elujõuline, mõistlik tootmaks ph=7/neutralisatsiooni · Wisdom teeth- tarkusehambad reaktsioon · Noxious- kahjur · Nuance-nüanss · Nullify- nullima · Obtain- saavutama · outdoorsy-õue armastav · Periodicals- ajakirjad, perioodika · Persecute-jälitama, taga kiusama · plasmid- osa dna st plasmid · poised- · Preterm- enneaegne · Profit-kasu · Progenitor- eelkäija, rajaja · Promotion-edutamine · Psyche- hingeelu, psüühika · quarter-veerand · Rational- mõistusepärane
Vesi käitub nii happe kui ka alusena.Ta on amfolüüt. Autoprotolüüs-reaktsioon,milles osaleb amfolüüt.Toimub prootonite ülekanne. Keemiline tasakaal-päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalukonstant-näitab reagentide ja produktide konsentratsiooni suhet tasakaaluolekus.Valem Veeioonkorrutis: Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatioonikonstant: Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine: Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel: Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape:
Lahus -lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem Lahuse pH -iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Leelis -vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused) Mitteelektrol. -molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Molaarne -lahuste ja segude koostist väljendav suurus konsentratsioon Neutraalne oks. -oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega. NO,N2O, CO Neutralisatsiooni -happe ja aluse vahelised reaktsioonid, mille saaduseks on sool ja reaktsioon vesi Nõrk elektrolüüt -polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks Oksiid -aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed) Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused
3.loeng Neutralisatsiooni tiitrimine Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv
0 H O + = 349,8 hüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid ( 3 gekv ), cm 2 0 Na + = 50,1 vähem liikuvate naatriumioonidega ( gekv ), sest neutralisatsiooni-reaktsioonil H 3O + + Cl - + NaOH 2 H 2O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( cm 2 0OH - = 198,3 gekv ) arvu suurenemise tõttu. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, s. t
veeslahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt üksrasklahustuv ühend 3MgSO4 + K3PO4 3K2SO4 + Mg3(PO4)2 · Soolad lagunevad kuumutamisel Na2CO3 Na2O + CO2 SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolade reagerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, kus tasakaal on nihutatud neutralisatsiooni suunas. Na2CO3 + H2O Na + CO + H+ + OH 2Na+ + OH + HCO3 + 3 2 Kk: aluseline hP > 7 FeCl2 Fe + 2Cl + H+ + OH FeOH+ + H+ + 2Cl Kk. happeline pH < 7 K2SO4 2K + SO4 + H + OH 2K+ + OH + SO42 + + Kk. neutraalne pH=7
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee
tasakaaluolekusse. wW + xX yY + zZ Tasakaalukonstant K= Vee ioonkorrutis valemi tuletamine- 2H2O = H3O+ + OH- K= K[H2O]2= Kw= [H3O+][OH-] -logKw=-log[H3O+]-log[OH-] pKw = pH + pOH Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid- Mida suuremad on dissotsiatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe või alusega on tegemist Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel, protolüütilisel tiitrimisel neutr: titrandiks Tugevad happed ja alused: HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism- - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe aluse värv värv In + H2O = InH+ + OH
PbS, CdS ja CuS koos Ag2S membraanid mis on selektiivsed Pb2+, Cd2+ ja Cu2+ F- elektrood: membraan koosneb lantaanfluoriidi kristallist, millele on lisatud EuF2 Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus Kasutamine · 1. Neutralisatsiooni reaktsioonid, kasutatakse klaaselektroodi, Võimalik tiitrida hapete segusid kui dissots. Konstant erineb 3 järku; · 2. Kompleksonomeetriline tiitrimine- katioonid EDTA lahusega, Cu soolad- Cu selektiivse elektroodiga; · 3. Sadestustiitrimine- kasutatakse metallilisi või membraan elektroode · 4. Redoks reaktsioonid- inertsed metall elektroodid
(lahuse) pH=7 pH>7 pH<7 pH7 Hüdrolüüsi ei hüdrolüüsi hüdrolüüsib hüdrolüüsib hüdrolüüsib toimumine Hüdrolüüs - soolade vastastiktoime (keemiline reaktsioon) vee molekulidega - soolalahustes on vaid soolaioonid ja vee molekulid Hüdrolüüs on neutralisatsiooni pöördreaktsioon nt: NaOH + HCl NaClO + HO - nõrga elektrolüüdi tekkimisel ei saa tugevate hapete ja aluste soolad, sest lahusesse ei vabane vabu OH ioone nt: Na+ OH + HClO NaClO (Na + ClO)+ HO - mõlemal pool põhjus kulgemiseks, sest tekib mõlemal nõrk elektrolüüt - (neutralisatsioon) (hüdrolüüs)
+ - · Autoprotolüüsi tasakaalu tõttu on H3O ja OH ioonide kontsentratsioonid vees alati omavahel seotud. 17. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstant (termodünaamiline ja kontsentratsiooniline). 18. Vee ioonkorrutis (valemi tuletamine) 19. Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid 20. Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Tseki need slaididelt välja 21. Standardlahused neutralisatsiooni- (protolüütilisel-) tiitrimisel. Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Protolüüsimeetodiga saab kvantitatiivselt määrata happeid ja aluseid, samuti ka mitmeid sooli, mis reageerivad hapete või alustega stöhhomeetrilises vahekorras. Nii saab näiteks ammooniumsooli tiitrida alustega, karbonaate hepetega jne. Meetodi aluseks on keemiline rektioon, milles osaleb hape kui prooton ja alus kui prootoni siduja. + - HA + B = BH + A . 22
happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi
happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi
kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir. Mida suurem konsentratsioon seda enam valguskiir leegis neeldub. Elementaaranalüsaator- kasutatakse lenduvate el.määramisel org väetisest ja mullast
SO2 + H2O H2SO3 7.Mittelahustuv alus (t) metallioksiid + vesi Cu(OH)2 (t) CuO + H2O 8.Leelis (t) ei lagune NaOH (t) 9.Karbonaadi lagunemine CaCO3 (t) CO2 + CaO 10.Happeline oksiid + alus sool + vesi CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O 11.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool N2O5 + H2O 2 HNO3 12.Amfoteerne oksiid + alus/hape sool + vesi Al2O3 + 6 HCl 2 AlCl3 + 3 H2O Amfoteerne oksiid + vesi ei reageeri Alused: Leelised (IA rühma metallid + Ca + Ba) ja mittelahustuvad alused 13.NEUTRALISATSIOONI REAKTSIOON: Leelis + hape sool + vesi 2 LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2 H2O KOH + HCl KCl + H2O 14.HÜDROLÜÜS: Sool + vesi leelis + hape VÄHEMALT ÜKS PEAB OLEMA NÕRK (KAKS VB KA OLLA) Na2SO3 + H2O NaOH (t) + H2SO4 (n) pH 7 K2SO4 + H2O KOH (t) + H2SO4 (t) hüdrolüüsi ei toimu Mg3(PO4)2 + H2O 3 Mg(OH)2 (n) + 2 H3PO4 (n) pH = 7 Al(NO3)2 + 3 H2O Al(OH)3 (n) + 3 HNO3 (t) pH 7 15.Sool + leelis uus sool + uus alus KUI EI TEKI SADET, GAASI, VETT REAKSIOONI EI TOIMU! Soolad: 16
ka lahjendamisel. N: nôrk hape + selle happe sool; nôrk alus + selle happe alus. H+ ioonide arvutamine nôrkade hapete korral [H+] = Kchape/csool. Puhvermahtuvus Beeta = delta n / delta pH; delta n ühele l puhverlahusele lisatud tugeva happe vôi leelise moolide arv. Tegurid: 1) lahjendamine (c). 2) Happe lisamine. 3) Aluse lisamine. VII Soolade hüdrolüüs. (reaktsioon vee ja vees lahustunud ainega, preagu soola ioonid reaktsioon veega. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nôrk hape ja/vôi nôrk alus. 1) Tug. hape + tug. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni môju H2O molekulile sôltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema môôtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni môju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad môôtmed
· Hajunud valguse intensiivsus on pöördvõrdeline -e 4-astmega. · Taeva ja mere sinine värvus on tõendiks, et seal on kolloidosakesi. Päikese loojumisel ja tõusmisel paistavad päikese lähedased kihid punakad, sest valgus peab läbima rohkem kihte. Punane valgus läbib paremini kolloidsüsteeme- keelavaad märgid on punased. Tiitrimine happe lahuse konsentratsiooni leidmine. Tiitrimine põhineb neutralisatsiooni reaktsioonil. Tiitrimisel saab määrata hapete ja aluste täpset kontsentratsiooni. Peame teadma siis mis happe või alusega tegemist on, tundmatuga ei saa, sest ei tea, mis koefitsenti K kasutada. Puhverlahus- lahus, mille pH muutub väga vähe kas tugevate hapete või aluste lisamisel. Dissotsatsioon on pöörduv protsess HAH++A- Mida nõrgem hape, seda vähem molekulaarsel kujul. Sool on metall+happejääkanioon MAM++A- On vesilahuses täielikult dissoteerunud, tekib
8 9 nõrgalt leeliseline 10 11 12 tugevalt leeliseline 13 60. lahuse pH määramisviisid. Lahuse pH saab tavaliselt määrata indikaatorite kasutamise teel. Täpseim on universaal indikaator. 61. soolade hüdrolüüs ja selle hindamine lähtudes soola valemist. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nõrk hape ja/või nõrk alus. 1) Tugev. hape + tugev. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsi, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni mõju H2O molekulile sõltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema mõõtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni mõju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad mõõtmed
Tähistatakse X tähega. ELEKTRONVALEM aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutus, mis näitab elektronide energiatasemeid ja alatasemeid ning elektronide arvu nendel. HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Hape loovutab prootoneid (Brönsted). HÜDROLÜÜS vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. Aine keemiline reaktsioon veega; soola hüdrolüüs on neutralisatsiooni pöördreaktsioon. IOON laengut omav aineosake. IOONILINE KEEMILINE SIDE ioonide vahel tekkinud keemiline side, näiteks Na +-Cl-; esineb kristallides ja sulatatud soolades. IOONREAKTSIOON ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. KATIOON positiivse laenguga aineosake. KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks.
reaktsioonis +¿+O H ¿ . H¿ Nõrga happe HA dissotsiatsiooni tasakaal nihkub ajutiselt paremale ja neutralisatsiooni tõttu muutunud +¿¿ H ioonide kontsentratsioon taastub, puhvri pH ei muutu oluliselt. Brønstedi happed ja alused
3) Vees lahustuvuse järgi: a)hästi lahustuvad – NaCl, NaSO4, b) vähe lahustuvad – CaSO4;c) raskesti lahustuvad – PbSO4, BaSO4. Toatemp.il on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erinev hulga kristallvett. Enamik sooli lahusuvad vees ja lagunevad temperatuuri tõusuga. Soolad tekivad hapete reageerimisel alustega, metallide reageerimisel hapete ja alustega, soolade reageerim-isel hapete, aluste ja sooladega. Soola hüdrolüüs on neutralisatsiooni reakt.-i pöördprotsess. Tugeva happe ja tugeva aluse neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile. Kui soola tekitanud komponentidest (happest ja alusest) on üks komponent nõrk ja teine tugev, siis hüdrolüüsub sool vähese määral. Suuremal määral hüdrolüüsuvad soolad, mille hüdrolüüsil tekib kaks nõrka elektrolüüti. Kui hüdrolüüsisaadused moodustavad rasklahustuva sademe või lenduvd kergesti, siis on hüdrolüüs mittepööratav.
Replikatsiooniks optimaalne temperatuur 33 kraadi. Ülekanne otsesel kontaktil käte või esemetega, sissehingamisel. Riskipopulatsioon: kõik vanused. Ülemaailmne, rohkem varasügisel, hiliskevadel (võimalik, et sotsiaalse mustri – kooliminek jms – tõttu, mitte viiruse omadustest). Replikatsioon. Koetropismi määrab viiruse interaktsioon rakuretseptoritega, kapsiidi tippude VP1 proteiinid omavad kanjonit, kuhu retseptor seostub. See sait on antikehade neutralisatsiooni eest kaitstud. Rinoviirus- (ja polio-, mõned coxsackied) retseptorid on Ig superperekonna valgud, 80% rinoviirustest seostub ICAM-1-le. Retseptoriga seondumisel vabaneb VP4, virion nõrgeneb, genoom süstitakse läbi membraanikanali, mis virioni tipus tekkis. Genoom seostub otse ribosoomiga, kuigi 5’-cap puudub. Infektsioonist 10-15 minuti jooksul sünteesitakse polüproteiin, millest samas jupis sisalduvad viiruse proteaasid lõikavad sobivad asjad. Viiruse
annaabi.ee 
