vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a)
loomulikud kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus) · Kunstlikele ärritajatele · Vahetud tingitud refleksi · Jälgrefleksid · Positiivsed · Negatiivsed · Kõrgema järgu tingitud refleksid · Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid 21. Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünaps on neuronitevahelisi kontakte tagav närvilõpe. (kontakt 2neuroni vahel). Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest ja retseptoritega postsünaptilisest membraanist ning nende vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit neuroni keha neuriit. S.t
mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E.Kandel (Nobeli preemia 2000.a.),- närvirakkude ühenduskohtade e sünapsi tasemel on STM ja LTM eristus (aplüüsia e. merijänese uuringud 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel). Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes. ( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim "long-term potentiation". Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus). Sensoorne mälu (SM) (=taju?) ·Taju-uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. ·Modaalsusspetsiifiline. ·Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3
3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile. Ganglion väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. Närvirakud paiknevad peaajus või seljaajus ja need, mis sinna ära ei mahu paiknevad ganglionides. Jo. 19 üleval spinaalganglion. Hallaine närviraku keha; paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore
4 Keskmiselt 25ndaks eluaastaks on inimajus rohkelt sügavale juurdunud mõtteradu, mistõttu kaotab aju oma plastilisuse. Kuigi täiskasvanud ei suuda enam õppida ja muutuda sama hõlpsasti kui lapsed, on siiski võimalik taastada aju paindlikkust ning muuta isegi lapsepõlvest pärit mõttemustreid. Selleks tuleb teadlikult luua uusi neuronitevahelisi ühendusi ning asuda sammhaaval vanu mustreid murdma. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Sealjuures peab ettevõetav uus ülesanne olema inimesele vaimselt piisavalt väljakutsuv. Paraku võib ühendusvõimeliste uute neuronite kasvatamine olla esialgu ka füüsiliselt kurnav, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata piisavale puhkusele ning hoolsale toitumisele.
Peaaju kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ), pikkus 15,5 - 19 cm, laius 13 -14-cm, kõrgus 10,8 - 11,7 cm (ENE). Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga, aga kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud, siis täheldatakse ka raskeid psüühikahäireid. Vastsündinul on suuraju koor põhiliselt samasuguse ehitusega kui täiskasvanul ja närvirakke siin hiljem enam juurde ei teki. Edasi tekib juurde hulgaliselt neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: nende arv suureneb, harunemine jätkub ja seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad. Vastsündinul on peaaju mass 370 - 400 g. Esimesel eluaastal see kahekordistub, kuuendaks eluaastaks on aju kolm korda raskem. Seejärel toimub aju massi aeglane juurdekasv, mis jõuab lõpule 20-25-aasta vanuses. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünaptilisest ja postsünaptilisest piirkonnast, mille vahele jääb geeliga täidetud sünapsipilu.
10,8-11,7 cm - vastsündinu peaaju mass: 370-400g - 1a aju kaal 2x raskem - 6a aju kaal 3x raskem - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired! ● Vastsündinu suuraju koor on põhiliselt samasuguse ehitsuega kui täiskasvanul - närvirakke hiljem juurde ei teki - juurde tekib neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: ➔ nende arv suureneb ➔ harunemine jätkub ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD
sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünaptilisest ja postsünaptilisest piirkonnast, mille vahele jääb geeliga täidetud sünapsipilu.
· Mõtle välja naljakas lauluke või salm ning korda seda alati, kui mänguasja kotti või karpi tagasi paned. Salm võib olla näiteks selline: "Kasti, masti, mängu, vängu, põmm, põmm, põmm!" (Viimane "põmm" ütle valjema häälega.) · Ära unusta oma tegevust kommenteerida. Võttes asja karbist, ütle "võtame mänguasja VÄLJA!". Ja pannes karpi, rõhuta sõna "sisse". UURINGUTE ANDMETEL kujundavad varajased kogemused ajus tekkivaid neuronitevahelisi kindlaid seoseid. Aju arengu seisukohalt on oluline ruumilistest mõistetest (sees, väljas, taga, all ja üleval) arusaamine. Ruumilisuse mõistmist toetavad mängud on lapsele kasulikud ka hiljem. Alustage mõistetest sees ja väljas. 28 PUUDUTAMINE · Loe lapsele salm ette ja osuta oma vastavatele kehaosadele: "See mu lõug, mu põsk, mu kõrv, siin mu pea, mu kael, mu sõrm, need mu põlved, kand ja nina,
superparvi. Sellise süsteemse ehitusega on üles ehitatud ka inimese närvisüsteem. Kuid närvitegevuse korral on need kõik omavahel ka ühenduses. Neuronite aksonid ja dendriidid moodustavad keerulisi närvivõrgustikke. Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud
superparvi. Sellise süsteemse ehitusega on üles ehitatud ka inimese närvisüsteem. Kuid närvitegevuse korral on need kõik omavahel ka ühenduses. Neuronite aksonid ja dendriidid moodustavad keerulisi närvivõrgustikke. Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud
superparvi. Sellise süsteemse ehitusega on üles ehitatud ka inimese närvisüsteem. Kuid närvitegevuse korral on need kõik omavahel ka ühenduses. Neuronite aksonid ja dendriidid moodustavad keerulisi närvivõrgustikke. Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud
annaabi.ee 
