Ta oli arst ja arstiteadlane, teda peetakse üheks kaasaegse neurokirurgia rajajaks. Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor Prantsuse Kirurgia Akadeemia seltsi liige Biograafia: Isa oli eestlane, ema oli tsehhi-poola päritolu Ta on õppinud; Kiievi I Gümnaasiumis, lõpetas kuldmedaliga Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias Vene-Jaapani sõjas arst
Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Loodusvarade Instituudi esimees Hans Roland Võrk 29. november 1896 a. Tapa- 30. oktoober 1978 a. Tallinn Teadustöö põhisuund: elektrimasinad, elektri õhuliinid. 1926-1928- Berliini Tehnikaülikooli elektrimasinaehituse assistent
neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku seda loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1923. aastal oli ta üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutajaist, hiljem esimees. Albrecht Altma (1897-1969) Tema teadustöö põhisuunaks olid magnetdefektos- koopia probleemid, füüsikalised protsessid metallide mikropiirkonnas, ta oli ka röntgenstruktuur- analüüsi
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius
sõjaväelises praktikas psühholoogia rakendamisega ka kliinilises ja hariduslikus suunas. Kliinilisi rakendusi saab näha nõnda nimetatud mürsusoki sümptomite ravis, kus inimestel on raskusi enda keha kontrollimisega, mõnikord olles hüsteeriliselt paraliseeritud. Teine maailmasõda arendas, täiendas ja lihvis rakendusi veelgi. Tuletati meelde, mida eelmise sõja jooksul oli õpitud ning arendati saavutusi usinalt edasi. Näeme, kuidas lisaks mürsusokile, mis kuulus rohkem neuroloogide huviorbiiti, hakati tähelepanu pöörama ka armeeteenistuse argipäevaga seotud emotsionaalsetele pingetele. Näitekst koduigatsus, privaatsuse ja vabaduse puudumine, rutiinid ning nende psühholoogilised tagajärjed. Eelnevaid seisundeid nimetati psühhoneuroosiks ning see eristati hoolikalt vaimuhaigusest ehk psühhoosist. Nii sai loodud eeldused tänapäeval kasutatava termini lahingstress tekkeks. Teadvustades moraali rolli kaitsefaktorina anti endale ka võimalus seisundit
Pingutamisel väljahingamine, lõdvestamisel sisehingamine; Harjutuste vahel teha pausi, et kahjustatud kehapool puhkaks. 10 4. Kasutatud kirjandus 1) Kosivtsova O. Patient management in the recovery period of stroke. Neurology, Neuropsychiatry, Psychosomatics 2014;(4):101105. (In Russian) 2) Eesti Neuroloogide ja Neurokiruurgide Selts (ENNS). Mis on insult? Insuldi sümptomid. Tervisedensuse teabeleht Tervist. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130736155425_Tervist_nr6.pdf (8.12.2017) 3) Gialanella B, Santoro R, Felucci C. Predicting outcome after stroke: the role of basic activities of daily living. Eur J Phys Rehabil Med 2013;49:629-637. 4) Hyndman D, Pickering R, Ashburn A. Reduced sway during dual task balance
Pingutamisel väljahingamine, lõdvestamisel sisehingamine; Harjutuste vahel teha pausi, et kahjustatud kehapool puhkaks. 8 4. Kasutatud kirjandus 1) Kosivtsova O. Patient management in the recovery period of stroke. Neurology, Neuropsychiatry, Psychosomatics 2014;(4):101105. (In Russian) 2) Eesti Neuroloogide ja Neurokiruurgide Selts (ENNS). Mis on insult? Insuldi sümptomid. Tervisedensuse teabeleht Tervist. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130736155425_Tervist_nr6.pdf (8.12.2017) 3) Gialanella B, Santoro R, Felucci C. Predicting outcome after stroke: the role of basic activities of daily living. Eur J Phys Rehabil Med 2013;49:629-637. 4) Hyndman D, Pickering R, Ashburn A. Reduced sway during dual task balance
● Puudulikud teadmised (00126) ● Häiritud neelamine (00103) (Herdman.2014) PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme eriala spetsialistid: perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja ja õed-spetsialistid. Diagnoosimine, esmaravi määramine ja raviplaani korrigeerimine toimub neuroloogide poolt. ( Altmets, jt. 2012). PATSIENDIÕPETUS Kõneteraapia Eesmärk on parandada artikulatsiooniaparaadi lihaste funktsiooni ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste liikumisulatust. Medikamentravi. Nt. Levodopa nim. ravim muutub ajus dopamiiniks, mis on
J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider. K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid. E. Öpik-astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust'', ,,Rõõm ühest ilusast päevast''. E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E.Viiralt-graafik,tuntuimad teosed `'Põrgu'', `'Kabaree'', `'Neegripead''. J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik. P
metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena (düsleksia) käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutamispuuetena (düsgraafia) käsitletakse häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi (Kõrgesaar 1990). 4 2. Düsleksia mõiste 2.1. Düsleksia definitsioonid Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii see on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011):
Samuti tuleb jälgida ja tuletada meelde patsiendile, et OKT uuringu ajal ei tohiks patsient aparaadi taga ennast liigselt liigutada või silmi pilgutada. Liigse liikuvuse korral võib OKT aparaat teha madala kvaliteediga pildid, mida ei tohiks kasutada järelduste tegemisel. OKT masinaga saab uurida ka neuroloogiliste haigustega patsiente. Praegusel momendil tegelevad OKT uuringutega rohkem silmaarstid, kuid tõenäoliselt suureneb tulevikus ka neuroloogide huvi selle uuringu vastu ning see annaks silmaarstile võimaluse anda oma panus nende haigete käsitlemisse. (Harak ja Rebane 2014). OKT on kliiniliselt tähtis, kuna sellega ei saa ainult pilte visuaalselt hinnata, vaid annab ka võimaluse kõrvutada konkreetse patsiendi andmeid vanuse ja soo kohandatud normpopulatsiooni näitajatega ja võrrelda silmapõhja muutuseid erinevatel momentidel tehtud piltidega. (Harak ja Rebane 2014).
Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004). Ka Eesti neuroloogide hinnalgul on Eestis hinnanguliselt 15 000 dementsussündroomiga inimest (Dementsusega inimeste ...2007: 8- 10). Selle teema ma valisin, sest töötan hooldekodus dementsusega eakate inimestega ja tegelen nende probleemidega. Isiklik kogemus oma hoolealuse hooldamise korraldamisega ajendasid teemaga lähemalt tegelema. Eakad on suhteliselt arvukas hoolekande ja hooldusravi/ õendushoolduse kliendirühm.
tegevust allorganisatsioonide arendamisel ja tugevdamisel. Osaleda allorganisatsioonide omavahelise koostöö kujundamisel. - Osaleda Ülemaailmse Epilepsia Assotsatsiooni (IBE) tegevuses, arendada suhteid välisriikides asuvate epilepsialiitudega. - Koostöös allorganisatsioonide ja arstide ühendusega (Eesti Epilepsiavastane Liiga, L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts) toetada esmadiagnoosituid, leida parimad võimalused rehabilitatsiooniks ja eneseabiks. Kaasata esmadiagnoosituid ühenduste tegevusse. - Anda võimalusi epilepsiahaigetele ja nende omastele puhkuseks, sportimiseks ja enda kultuuriliseks arendamiseks. (www.epilepsialiit.ee) Materjal ja metoodika 32 Tulemused 33 Arutelu 34 Kokkuvõte 35
Freudi hakkas painama mõte, kas tema patsientide paljastuste taga ei peitu mitte (tema enda poolt sugereeritud) sund- ja soovkujutelmad. Freud oli langemas sügavasse kriisi, millest läbi võimsa murrangu algasid psühhoanalüüsi sünnitusvalud. Ühelt poolt oli Freud veel ikka oma unenägude teooriani viinud unenägemuse ,,Irma süst" mõju all, teisalt polnud tal sugugi ununenud Richard Kraft-Ebbingu poolt tema ettekandele Viini psühhiaatrite ja neuroloogide ühingus osaks saanud umbusklik kriitika7 ega koos südamesõbra ja kõlakoja Wilhelm Fliessiga läbi viidud ravieksperiment, mille käigus viimane ,,unustas" Emma Ecksteini ninakoopasse pool meetrit marlit ning mis oleks seetõttu ääre pealt lõppenud patsiendi surmaga. Peamiseks eneseanalüüsi tõuganud põhjuseks sai Freudile siiski isa Jakobi surm, millest kokaiini ja sigarite toel teadusesse süübinud teaduskonkistadoor haaras kui kangist, millest ümber lõigata maailm
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudelt. 2) Hariduselu ja kultuur Eesti Vabariigis: Kes olid / millega on kuulsaks saanud järgmised isikud:? Ludvig Puusepp sündis 1875.a 21. Novembril Kiievis ja suri 1942 19. Novembril Tartus. 1923. aastal asustas ta Eesti Neuroloogide Seltsi ja hiljem oli ta esimees. 1921. aastal rajas ta närvikliiniku. Üheks tema teoseks on ,,Noorus ja eluväärtus" see sai tal valmis Tartus 1926. August Gailit 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel 5. november 1960 Örebro, Rootsi. Ta oli Eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Üks tema romaan on ,,Punane surm" 1924 Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis
üldistamine. Teabe maht ja kontseptide piirid muutuvad. Järjest enam vb lõimitakse omavahel ka. Samuti on horisontaalne liikumine: nt koduloomadega seostatse ka kõik kodused tööd ja ülesanded, mis on loomandamisega seotud. Teabe maht muutub kogu elu jooksul. Üks asi on seletussünaraamatus ja teine asi on see, mis on meie peas (mida teame seal). Sest sõnaraamatu tegif keeleteadlased. See mis meie peas toimus on neuroloogide, psühholoogide jne valdkond. Konseptid e teabekimbud võivad olla eirnevad, sõltuvalt mis kohas pärinevad jne. Kujutlused vähemalt esialgu sisaldavad mingeid tunnuseid. Skeemid on üldistatud kujutlused. Skeemid puust, pöösast, koerast jne. Mõistet sisaldav kontsept: Kus on kirjas üldised tunnused ja määratlus,; see on alus terminite kasutamiseks. Stsenaarium; ettekujutus millesti nt kuhu on vaja minna ja mida selleks teha mingis situatsioonis. b
annaabi.ee 
