Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narva Hermanni Linnus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bastioni, hermanni, kaldal, linnuses, teated, 1220, idapiiri, samale, novgorodi, venelased, kompleks, taanlased, liivimaa, aegadel, hektarit, rootslased, kindlustuse, spes, justitia, õiglus, fortuna, sellelt, plats, ajaloolisReferaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi
...........................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme...........................................................................
* Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. * Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele.
saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha 1222. a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223
rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup
aastatel, mis ilmubs 1578. aastal 2 kord. Ta kirjutas II väljaande. 1584. aastal ilmus kolmas trükk, mis oli pikemaks kirjutatud, varasemat teksti juurde kirjutatud ja maha tõmmatud mõned faktid. Kroonikad on alamsaksa keelsed. Autor on tallinlane ja tänu Jaan Krossile on teada, et B. Russow on eestlane. Kroonika ise käsitleb ajaperioodi 12. sajandist - 1583. aastani ning kirjeldab Liivi sõja eelseid siseolusid, elulaadi ja sündmusi. 3. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Esimest korda nii öelda eesti sõna ilmub 1. sajandil (96. a) roomlase Tacituse "Germanias". Autoritele polnud sündmuste ja paikade täpne lokaliseerimine oluline. Tacituse üheks eesmärgiks on peetud enda rahvale moraali lugemist, et vastandada Rooma ühiskonnale germaani ühiskonda. Vihje merevaigule teeb loo kahtlaseks, sest hiljem hakatakse "aeste" kutsuma merevaiguks ning hakatakse aestide maad kutsuma preisimaaks
Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides,
o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel
Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati
m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad
) ja sellele järgnenud pronksiaja (2000-1000 a. eKr.) ehituskunsti tipuks elamuehituses kujunesid veekogudele rajatud vaiehitised asulad või üksikhooned, mis olid üleujutuste, metsloomade ja vaenlaste eest kaitsmiseks ehitatud vaiadele toetuvale platvormile. Vaiade otsad tahuti teravaks, põletati ja rammiti veekogu põhja. Neoliitikumis ja pronksiajal rajati neid eriti Alpi mäestiku järvedele. Kõige rohkem on vaiehitistest uuritud Sveitsis, Robenhauseni lähedal Pfäffikeri järve kaldal asuvat vaiküla (II at. eKr.). Algselt paiknes see järvel ja oli olnud kaldaga ühendatud silla abil. Vaikülad võisid olla küllaltki suured, näiteks Sveitsis Bodeni järvel asunud vaiküla mõõtmed olid 500 korda 90 m, niisuguse suurusega vaiküla võis mahutada kuni 1000 inimest. Vaikülade, ka vaielamute (Itaalia kandis nimetati neid terramare) ehitamine püsis pikka aega, varasemast perioodist on veel tuntud 7.-4.saj.eKr. Poolas Biskupini järvel asunud vaiküla
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
