majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika
kehtestada uusi seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi ametnikke. Ainult ilma generaalstaatidetta ei tohtinud nad uusi makse kehtestada. Miks kuulutati louis 14 päikesekuningkas? Kuna ta valitses väga hiilgavalt ja väljapaistvalt, ning pidas pidu iga päev versaille lossis. Kes oli J.Colbert? Louis 14 kõige silmapaistvam nõuandja kes 1665 aastal sai rahandusministriks. Milles lepiti kokku Nantesi ediktiga? sellega kuulutati prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Miks tühistas Louis 14 hugenottide õigused? Kuna nad said Nantesi ediktiga õiguse pidada jumalateenistusi?!?!? Millistel eesmärkidel koondas Louis 14 kogu õukonna elu Versaille'sse? Et saaks kõigidel aadlikel ja ametnikel silma peal hoida et nad midagi hullu tema vastu ei teeks. Miks louis 14 ei olnud oma valitsemisajaga rahul?
• Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3
* kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV
Ja nüüd kõik asjata? Ei. Areenile astub nähtamatu liitlane aeg. Kui idasuunas liikuma hakata, on ajavõit iga pikkusekraadi kohta neli minutit. Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva. Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma jõukate vanemate tahtmist. Isa, Nantesi mainekas advokaat, loobus lõpuks ohates tõrksat poega soliidse kodanliku elukorralduse poole juhtimast. Bulvarinäidendeid ja ajakirjades ilmunud väikesi jutukesi kirjutades tuli Jules Verne kuidagi toime, vahetevahel andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega
Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad. Ususõjad Prantsusmaal: 1562-1593; Põhjused:usulised erimeelsused, hugenottide ja katoliiklaste vahelised erimeelsused, hugenottide tegevus riigis oli piiratud. Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598-Nantesi edikt. Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud. Valgustusajastu- 18.saj.-valgustus ideede levik (kõige rohkem Inglismaal ja Prantsusmaal), Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks muutusid loodusteadused ning katsete ja vaatluste teel saadud teadmised. Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu;
16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. 1642 vallandus Inglismaal kodusõda, lõhestas Inglismaa kahte leeri, kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad, parlamenti toetasid kaupmehed ning ka puritaanid, parlamendi etteotsa t õusis Oliver Cromwell kes võitis tänu sellele et ta kehtestas armees kindla korra ning sõdurid olid hästi varustatud ja hästi tasutud
Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga · Pariisis tapeti ligi 20 000 · Henri jäeti ellu, sest ütles kalvinismist lahti · KOLME HENRI SÕDA 1585-89 · Katoliiklaste juht Henri de Guise · Kuningas Henri III Valois · Hugenottide juht Henri Bourbon- võitis süja ja sai kuningaks · · NANTESi EDIKT 1598 · riigis lubati mõlemad religioonid v.a Pariisis · kuningas vahetas usku juba 1594 · lõpetas antud konflikti, kuid ei lahendanud probleemi Vastureformatsioon Inglismaal: · Mary I 1553-58 (Verine-Mary) · Henry VIII katoliiklasest tütar · Ulatuslik protestantide tagakiusamine, hukati peapiiskop Th. Cranmer · Elizabeth I 1558-1603 (Virgin Queen) · Protestandist Inglismaa kuninganna
kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s oli üpris kitsas. Kuninga uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi. Versaillesi õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis täpsusega paika kuninga igapäevaelu, keda väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse panevad. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises ladina keelt
Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. 8. Hinda Louis XIV kirikupoliitikat. Põhjenda oma hinnangut. Louis XIV oli ise katoliiklane ja talle ei meeldinud hugenotid. Sellepärast kiusas ta neid taga ja tühistas neile antud õigused. Ta ei lasknud hugenottidel jumalateenistusi pidada ja ma arvan, et see ei olnud ilus, sest inimestel võiks olla ikka võimalus otsustada mida teha. Ma arvan, et ta oleks võinud ikka Nantesi edikti jälgida ja mitte tühistada seal antud lubadusi, sest see oli hugenottide suhtes ebaaus 9. Millist mõju võis edasistele sündmustele Inglismaal avaldada kuninga hukkamine? Ma arvan, et edasistele sündmustele võis kuninga hukkamine avaldada head mõju. Pärast kuninga hukkamist hakkasid riigis uued kuningad võimu haarama, rahutusi maha suruma, aga jällegi teised kuningad hakkasid endist poliitilist korda taastama ehk tegid restauratsiooni
ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle'i [laro'sell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.
De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele sai vend Henry III(1574-1588), kes oli viimane di Medici poeg, ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. 1589 sai võimule Henry Bourbon , Henry IV nime all, oli võimu all 1610 aastani. Ta oli hugenot. Ta ei saanud troonile kuna Pariis ei lasknud teda väravatest sisse. Pariisis pooldati katoliiklust. 1594 vahetab Henry usku sõnadega Pariis väärib missat. Ta ei unusta hugenotte. 1598 annab ta välja Nantesi edikti, millega andis ta hugenotidele õiguse jumalateenistusi pidada, et nad ei peaks elu pärast kartma anti neile paar kindlust ja õigus sõjaväge pidada.(tähendas pms usuvabadust). 1610 Henry tapeti. Tema valitsajal sai Pr. Vägu tugevaks riigiks, soodustas kaubandust, ehitas teid, Lyon sai tööstuskeskuseks, luksuskaupade ja siidi tootmine. Vähendati makse. 1610 vaatamata tema kuulsusele, ei uskunud mõned, et ta oli katoliiklane ja ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt
kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad. Vesfaali rahu-Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi.
piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa. Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest. Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga. Tähtsamad aastaarvud Louis14 1643-1715 valitsemisaeg Charles1 1625-1642 valitsemisaeg Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg Nantesi edikt 1598 Charles1 raiuti pea maha 1649 Pikk parlament 1640 ja kestis 12 aastat Õiguste deklaratsioon 1689 Tartu ülikool 1632 Lõunaeestikeelne uus testament 1686 Vestfaali usurahu 1648 Uusikaupunki rahu 1721 Inglismaa kodusõda 1640-1649 Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Põhjasõda 1700-1721 Mõisted Anglikaani kirik- kirik inlgismaal, õpetuselt protestantli, kui väliselt katoliiklik Puritaanid- inglise kalvinstid Parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas juhib riiki
katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks usuks ning katoliku kirik sai tagasi endised õigused ja vara. Tegevusluba anti ka protestantidele, kuid mitte pariisis ega kuningakojas. Hugenottide õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: õigus kokku kutsuda generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, esindaja kuninga juures ja jäeti alles kindluslinnad. Augsburgi usurahu tagas ühtsuse ühe vürstiriigi territooriumil, Nantesi edikt muutis protestandid Prantsusmaal just kui riik riigiks. Praha defenstratsioon ja Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Kolmekümneaastase sõja vallandas Praha defnestratsioon 23. mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Prahas sai uueks kuningaks Friedrich V, kes oli protestant. 19
Joonis 6. Euroopa metsasus 19 9. Tööstuse arengutase Joonis 7. Prantsusmaa tooraine leiukohad Prantsusmaal leidub naftat, boksiiti, kivisütt, pruunsütt, maagaasi, uraani. Neid on aga vähe (v.a. uraan).Tööstusharudest on esindatud: masina-, tekstiili-, metallurgia-, toiduainete-, puidu- , lennuki-, keemiatööstus jne. Suuremad tööstuspiirkonnad asuvad suurte linnade nagu Pariisi, Lyoni, Roueni, Nantesi, Lille, Marseille ja Metzi ümbruses. Sellepärast, et suurte linnade juures on tööjõu olemasolu tagatud ning samuti kapital, arenenud infrastruktuur, turg kuhu müüja jne. Prantsusmaa põhiekspordi moodustab: veinitooted, autod, lennumasinad, autode tagavaraosad, kemikaalid, ravimid ning elektroonika tooted. Imporditakse toornaftat lennukeid, plastmassi, masinaid ja seadmeid, autosid. Prantsusmaa masinatööstus on väga kõrgelt arenenud ning suudab tänapäevases konkurentsis püsida
Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
· Keelati ametikohtade müük. · 1789 Suur Prantsuse revolutsioon. c) Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja · Pani alguse absolutismile. · Ta oli esimene minister (nagu tänapäeva peaminister) ja koondas endale ka teisi ameteid. · Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin.
aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle'i [laro'sell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.
Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias 1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel kes saab võimu tippu
annaabi.ee 
