Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus) ? kes - - - - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - - - , , , , -, -, ? , , kelle - , , - ? - ...
no kes? mis? m voc kes? mis? 1. gen F, sgmille? kelle? F,2.pldekl Kr. k laensõnad: * -e/ -es, N M, sg M, pl N, N, pl dat dekl kellele? 1. dekl järgi sg nom -a millele? -aenom -us/-us/-er -i -um -a * -on, M 2. dekl järgi acc voc keda? -a mida?-aevoc -e/-i/-er -i -um -a abl gen kellega? -ae - gen -i - -i - millega? M, F M,arum F N, sg N, M, F orumM, F N,orum sg N, pl dat -ae -isdat sg pl pl -o sg ...
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fru...
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumis...
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
Présent travailler töötama Présent avoir omama Présent être olema je travaille j'ai je suis tu travailles tu as tu es il/elle travaille il a a il/elle il/elle est nous travaillons nous avons nous sommes vous travaillez vous avez vous êtes ils travaillent ils ont ils sont Présent aller minema Présent parler rääkima Présent habiter elama je vais je parle j'habite tu vas tu parles tu habites il/elle va ...
Deklination von Nomen 1. Beispiel (mit Bestimmten Artikeln) Singular Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) der Mann die Frau das Kind Genitiv (2.Fall) des Mannes der Frau des Kindes Dativ (3. Fall) dem Mann(e) der Frau dem Kind(e) Akkusativ (4. Fall) den Mann die Frau das Kind Plural Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) die Männer die Frauen die Kinder Genitiv (2.Fall) der Männer der Frauen der Kinder Dativ (3. Fall) den Männern den Frauen den Kindern Akkusativ (4. Fall) die Männer die Frauen die Kinder 2. Deklination des Unbestimmten Artikels ...
1. (?) ..----,, , , c..---- , ..-----,, ,, ,, 2. ( ?) ..---- , , , ( ?) , , , 3. ( ?) !!!! , , 4. (?) ..----- , ,, ..---, ..----, , ,, 1. . . 2. . () . 3. . . 4. = =. . 5. . . 6. = . 7. . = 8. . . 9. . 1. 1. . 2. ,,,. 3. , 4. (.)- . ........................c(.)- -........................
teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa
eines Hasen des Hasen eines Elefanten des Elefanten eines Polizisten des Polizisten Nõrk käändkond Sellesse kändkonda kuuluvad ainult meessoost sõnad, mis tähistavad kas inimesi või teatud loomi; Käändkonna tunnuseks on nimisõna käändelõpp n või en kõikides käänetes v. a. Nominativ; Sellesse käändkonda kuuluvad sõnad tuleb enamasti meelde jätta; KÄÄNAMINE MITMUSES Nominativ die Frauen die Menschen Wer? die Kinder Was? die Tage die Tische die Städte die Fenster die Parks KÄÄNAMINE MITMUSES Akkusativ die Frauen die Menschen Wen? für die Kinder Was? die Tage Wohin? unter die Tische
docstxt/14476148699078.txt
Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine
Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma O. Wilde O.Wilde'ile O. Wilde'i (kelle oma) Bordeaux Bordeaux'sse Bordeaux' inimesed
Omadussõna käänamine Omadussõnal on kaks käändkonda tugav ja nõrk käändkond. Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi har...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud
ко мне к тебе kelle juurde? minu juurde sinu juurde кого? меня тебя В. keda? mind sind с кем? со мной с тобой Т. kellega? minuga sinuga о ком? обо мня о тебе П. kellest? minust sinust Page 1 Sheet1 asesõnade käänamine он она мы вы они tema (m) tema (n) meie teie nemad у него у неё у нас у вас у них temal (m) temal (n) meil teil neil его её нас вас их teda (m) teda (n) meid teid neid
docstxt/14466528643896.txt
Veaohtlike sõnade käänamine REASTIKUNE ASTMIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Reastikuse astmiku; reastikuste astmikute Ainsuse ja mitmuse osastavas - Reastikust astmikku; reastikke astmikke Ainsuse ja mitmuse seesütlev - Reastikus astmikus; reastikes astmikkes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Reastiku astmikuta; reastikke astmikuteta KIRGLIK ARGLIKKUS Ainsuse ja mitmuse omastavas - Kirgliku arglikkuse; kirglikkute arglikkuste Ainsuse ja mitmuse osastavas - Kirglikku arglikkust; kirglikke arglikkuseid Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Kirglikus arglikkuses; kirglikes arglikkustes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Kirgliku arglikkuseta; kirglikke arglikkusteta ÕNNELIK ÄMBLIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Õnneliku ämbliku; õnnelike ämblike Ainsuse ja mitmuse osastavas - Õnnelikku ämblikku; õnnelikke ämblikke Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Õnnelikus ämblikus; õnnelikes ämblikes Ainsuse ja mitmuse ilmaü...
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
1.Ninaverejooks Ninaverejooksul tuleb suruda kannatu ninasõõrmed kokku ja asetada külma kuklale ja otsaesisele ning see järel kallutada kannatanu pea ette. Hoida 10 kuni 15 minutit. Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, ag...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mi...
TEGUSÕNAD vous faites il veut -ER LÕPULISED ils font nous voulons Travailler - töötama vous voulez je travaille ils veulent tu travailles Venir - tulema il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent ...
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes? - --- - - - - - - - - ? Mis? - - - - - - - - - - ...
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti...
ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. ...
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond On nõrgeneva astmevaheldusega (pall III v : palli IIv) Ülesanne 1 Vaata ÕS-ist, kuidas põhikändeis muutub sõna õlu, ja põhjenda niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu Üks: ühe: üht e ühte Kaks: kahe : kaht e kahte Aga ei tohi viite, kuute Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk Maastik: maastiku: maastikku/ maastikke: maastikest e maastikkudest VII kk Tainas : taina : tainast (enam ei ole taigen!) Pale: palge : palet palged (mõte-tüüp)
*"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut
Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist
Eesti keele kõige lähemad sugulased on Vadja kee Liivi keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Soome keel Eesti keele omapära Eesti keele omased jooned Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus Tagasõnad Käänamine Eesti kirjakeele sünd 13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta 16.sajand-ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid 17.sajand- hakkasid arenema Põhja-Eesti ja Lõuna-eestikirjakeel, koostati esimesed eesti keele grammatika sõnaraamatud 18.sajand- ilmus esimene põhjakeelne piibel 19.sajand-Eesti keel muudeti häälduspärasemaks. 20.sajand- algas kirjakeele ühtlustamine ja rikastamine Eesti keele uurimine
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - ...
· eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d · Goriot [gorjoo] Goriot´d Võõrnimede käänamine 2 · nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas täishäälikuga · Wilde [uaild] Wilde´ist · Milne [miln] Milne´iga · Seattle [siätl] Seattle´is · Hume [hjuum] Hume´i õpetus
(kes,mis) (kelle,mille) (kellele, millele) (keda, mida, kuhu) (kellena, millena kellega, millega), (kellest millest), Eessõnad: - , , , , -, -, , , , , , , , - , - , , , , , - , , , , , - , , (o)
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - ...
Cy - - Cy- - Cy- - Cy- a. - - - a. . a. . a. . . ? - -- - -o -a -a -e - -a - ? - - - -e - - - - - - - - -() -a . , c, o, o, ? - -a - -a - - - - - - -, -, ? - - - - - - - - - - , -() - - - y,, -- cpe, , , , . , ...
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime se...
Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid...
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - - -ee -e -()e - - - ...
Tööleht Eesti keel 6.klassile Käänded 1. Kirjuta puuduvad käänded, küsimused ja kääna sünu! Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
kirjutama - écrire ootama - attendre soovima - vouloir je écris je attends je veux tu écris tu attends tu veux il écrit il attend il veut nous écrivons nous attendons nous voulons vous écrivez vous attendez vous voulez ils écrivent ils attendent ils veulent välja minema - partir maksma - payer je pars je paye tu pars tu payes il part il paye nous partons nous payons vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma ajaleht - le journal puhkus - les vacances(alati mitmus) lapsehoidja - au pair h4 (antonüümid) non ei - oui/si jah ...
kod kodanik nim nimetav, nimeline sots-dem sotsiaaldemokraadid 3. Valiktähtühend Sõna(ühenid) iseloomulikumad konsonandid khk kihelkond rts rootsi jrk järjekord krt korter 4. Kombineeritud lühend mat-dr matemaatikadoktor n-ltn nooremleitnant Veaohtlike sõnade käänamine A M NIM. Tragi ema tragid emad OM. Tragi ema tragide emade OS. Tragi ema tragisid emasid SISSE. Tragisse emasse tragidesse emadesse SEES. Tragis emas tragides emades RAJAV. Tragi emani tragide emadeni NIM. Maitsev suhkur maitsvad suhkrud OM. Maitsva suhkru maitsvate suhkrute OS. maitsvat suhkrut maitsvaid suhkruid SISSE
.............................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed............................................................................................. 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................
annaabi.ee 
