Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi.Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks. 51. Lüsogeensus- nakkumise esistaadium. Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 3 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. 3 Kõrge betoneerimine. Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud
Kordusvärvimiskuiv pealevärvimise all mõeldakse seda, kui värvi- või lakikihile saab teise värvikihi peale panna, ilma et alumine kiht aluspinnast eralduks või krimpsu tõmbuks. Pealevärvimise võimalused määratakse standardtingimustes õhutemperatuuril +23...+2 C, õhuniiskuseks on 50 +/- 5% Kriidistumine värvi omadus moodustada ilmastiku mõjutusel pinnale jahutaoline kiht Kruntimine aluspinna esimene käsitsemisetapp. Selle eesmärk on järgmiste kihtide nakkumise parandamine ning aluspinna imamisvõime ühtlustamine või isegi imamise takistamine Kuivamisaeg kuivamise eri etappidest rääkides kasutatakse määratlusi: tolmkuiv, kuiv, värvimiskuiv ja lihvimiskuiv. Kulumiskindlus värvi- või lakikihi kulumiskindlust väljendatakse üldiselt kogemuslikult: kannatab väga hästi, kannatab hästi või ei kannata mehhaanilist mõjutamist (kulutamist) Kuumakindlus - värvi- või lakikihi omadus taluda kindlates tavatingimustes kuiva või
Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 3
Sellega kombineeritult kasutatakse turul pakutavatest kõige efektiivsemat niiskuse eemaldamise tehnoloogiat, et saavutaksite krõmpsuva kooriku, krõbeda paneeringu ja maksimaalse mahlakuse. Aurugeneraator Uue regulaatoriga aurugeneraator tagab pidevalt 100%- liselt hügieenilise värske auru optimaalse toidukvaliteedi saavutamiseks. Maksimaalne auruga küllastumine koguni madalatel temperatuuridel hoiab ära toidu nakkumise ja kuivamise. Veepehmendajat ei ole vaja kasutada. Uus voolutehnoloogia Patent taotlemisel täiesti uuenduslik dünaamiline õhu segamise viis ja küpsetuskambri spetsiifiline kuju tagavad kuumuse ühtlase jaotumise kambris. Asendamatu suurepärase ühtluse tagamiseks isegi kui valmistate toitu korraga maksimaalses võimalikus koguses. Tsentrifugaalrasvapüüdur Enam ei ole vaja puhastada ja asendada traditsioonilisi rasvafiltreid. Rasva automaatne eraldamine
kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatted peavad sarnaselt liimidega hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad. Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb, kaob kaitsev mõju ära. Kõvadus ja sitkus. Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinna, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%
liimiribaga kerel. · · Klaasi paigaldamine · · Suuremate klaaside paigaldus teostatakse kahekesi, kasutades vaakumkäepidemeid. · Suuremat klaasi paigaldades jälgivad mõlemad paigaldajad endapoolset ülemist nurka ja vahetavad omavahel informatsiooni klaasi ja kere vahekauguste kohta. · · Soovitatav on klaasi tõstes toetada klaasi alaserva. · · Klaasi avasse paigaldamise järel surutakse klaasi äärtele liimi parema nakkumise tagamiseks. · Kinnitatakse fikseerivad teibiribad klaasi ülaserva ja kere külge . Vajaduse paigaldatakse klaasi nihkumise takistamiseks distants kiilud. Paigaldatakse eemaldatud liistud, vajadusel korregeeritakse klaasi asendit. Eemaldatakse vaakumkäepidemed. · · Nõuded vahetult peale paigaldamist · Autot tohib liimi kuivamise ajal liigutada ainult sirgel tasapinnal, vältida ebatasausi (mootorit ei tohi tööle panna).
Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvimine Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab
Betoneerimine ja tihendamine Betoneerimistöödeks kasutatakse enamasti spetsiaalset betoonipumpa. Väikese-mahuliste projektide puhul toimub avade täitmine käsitsi. Tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, sest see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Kui betoonitööd on peatunud 1 tunniks või kauemaks, siis konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht tuleb lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. See tagab nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Betoneerimise käigus tuleb täitebetooni tihendada. Täitebetooni vedela konsistentsi tõttu ei ole vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. Kõrge betoneerimine Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille
pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Pilet 3. Kristallograafia põhimõisted
plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on
Kui betoonisegu vajum erineb nõutavast, tuleb segu koostist parandada. Kui koonuse vajum on etteantust väiksem, suurendatakse tsemendi ja vee kogust 3...5%, jättes vesi-tsementteguri muutmatuks Kui koonuse vajum on etteantust suurem, suurendatakse liiva ja killustiku kogust 3...5%, jättes liiva ja killustiku vahekorra muutmatuks. Katsekehade valmistamine ja hoidmine Proovisegust valmistatakse standardkuubid, mille serva pikkus on 100 või 150 mm. Nakkumise vältimiseks kaetakse vormi sisepind eelnevalt õliga. Täielikult tihendatud katsekehade saamiseks täidetakse vormid vähemalt kahes kihis, kusjuures kihi paksus ei tohi ületada 100 mm. Tihendamiseks võib kasutada sisevibraatorit, vibrolauda või käsitsi tihendamist. Viimasel juhul kasutatakse tihendamiseks tihendamisvarrast, millega jaotatakse löögid üle terve vormi pinna. Konsistentsiklasside S1 ja S2 puhul tehakse 25 lööki.
Puudused : Sisaldavad lahusteid . Liimitava pinna ettevalmistus Eesmärgiks on saavutada parimate omadustega liimühendus Selle tagab : Pinna võimalikult parem märgumine liimiga Hea adhesioon liimi ja liimitava materjali vahel. Üldised põhimõtted 1. Liimitavate pindade puhastamine Pinna peavad olema vabad õlist tolmust ja muust 2. Liimitavate pindade mehaaniline töötlemine Liimitavad pinnad karestatakse parema nakkumise saamiseks 3. Liimitavate pindade füüsikaline töötlemine ehk aktiveerimine Näit. Kuumutamine, ultraviolettkiirgusega töötlemine 4. Liimitavate pindade keemiline töötlemine Näiteks gruntimine naket parandavate ainetega. Puidu liimimist mõjutavad tegurid. Puidu ehitus Puit on oma omadustelt anisotroopne Liimitavus eri suundades on erinev – parim pikikiudu ja halvim ristikiudu Lülipuidu pikikiudu ja halvim ristikiudu
Rasvasele pinnale metallkate ei teki! Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse vääve- või soolhappe vesilahustega. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapreeritakse ehk täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. 49. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass on aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna grammides
õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5-10% soolhappe vesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e. täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. 48. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga)
Liim on suurema veekindlusega kui kaseiinliim. Koostisse kuuluvad albumiin, kustutatud ja kustutamata lubi, vesi. Kasutusaeg liimilahusel 6-9 tundi. Sünteetilised liimid: Puidu tööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilisi vaike ja nende alusel valmistatud liime. Vaikliimid annavad bensiini, kuuma ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saadud tugevuse. Paljud vaikliimid puiduga sama värvi, liimilahuse valmistamine lihtne, kiire nakkumise tõttu liimimine kiirem. Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime. Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel. Sünteetilised liimid koosnevad: a)tehisvaikudest b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus, vesi) c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid, petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest) d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin) e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks)
Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega
Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet. Elektrolüüs toimub 20...40°C juures voolutihedus 100...600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega