Isist kujutati lehmapealise jumalannana, kellel olid ka tiivad. Egiptuse jumalanna Isis Kelle kaitsja oli jumalanna Isis? Isis on tuntud kui surnute kaitsjana ja laste jumalanna, kellest "kõik algused võrsuvad". Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid Ta oli looduse ja maagia matroon Egiptuse jumalanna Isis Mis müüdid on seotud Isisega? Muistsed egiptlased uskusid, et Niilus ajab igal aastal üle kallaste just Isise pisarate tõttu Isis äratas oma abikaasa Osirise ellu pärast seda, kui Osirise vend Seth (mütoloogias kurjuse kehastus) tolle mõrvas. Isis kogus kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai egiptlastele väga oluliseks Egiptuse jumalanna Isis
Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist. Naised elasid eraldi majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena
· Ühistegevused Perekonna ajalugu · Patriarhaat- Perekonna pea või juht on mees · Matriarhaat- Perekonna pea või juht on naine Perekonna ajalugu · Sparta ühiskond o Nõrgad ja väetid poisid ning tüdrukud tapeti ära. · Vana-Kreeka o Naisi ei koheldud hästi Ainult lapse saamiseks o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad Seksi hakati vaatama kui lastesaamise vahendit · Askteelik eluviis o Maistest naudingutest loobumine Elustiilid · Patriarhaalne elustiil o Traditsiooniline
*Kapitoolium ( 31) üks Rooma seitsmest *Stoa (37) sammaskäik künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint *Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, *Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud
hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Hetäärid said koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa ülemvõimu all. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Kodu piires oli aga abielunaine matroon, mater familiae* ehk pereema auväärne isik. Kuni ta mehe sõna kuulas ja kombekalt käitus, tuli teda majapidamise valitsejana arvestada ja austada. Eriti lugupidavalt suhtuti emadesse. Müütides kirjeldatakse Rooma 1 kangelase ema alati laitmatu, patriootiliselt meelestatud, kõrgestisündinud matroonina. Rooma
· Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum. · Matroon (lk 75) Abielus olev suursugune roomlanna; auväärne abielunaine, pereema. · Sessoori väljak (lk 82) Häbistavaks peetud koht Roomas Esquilinuse värava taga, kus löödi risti orje, kes olid milleski süüdlaseks tunnistatud.
Õde rääkis Spartacusele, et Valeria, kes kõneles väga tihti Spartacusest, päris teateid tema kohta ning kavatseb teha ettepaneku hakata juhatama gladiaatorite kooli, mille Sulla oli hiljuti organiseerinud oma villas Cumaes. Samuti rääkis Mirza, et just Valeria mõjutas tsirkuses Sullat rudiaariusele vabadust andma. Õe saatel läks Spartacus konklaavi, kus teda ootas Valeria. Konklaaviks nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Seal rääkis Valeria, et ta ei ole kunagi Spartacusest halvasti arvanud ning Spartacus tunnistas üles, et on käinud Valeriat vaatamas villa portikuse varjus. 6.PEATÜKK Eutybis kasutab ära oma mõju Metrobiuse üle ning laseb tal Spartacust jälitada ja kõik ette kanda. Kui Metrobius tagasi tema juurde naases rääkis ta, et Spartacus olevat armunud