ei joo ise Janutunne Ei ole Tugev Turgor Ei ole Langenud tugevasti langenud I dehüdratatsiooni aste vedeliku Vedeliku defitsiit < 5 % • Hea üldseisund, ergas, aktiivne • Silmad tavalised, pisarad olemas • Keel, suulimaskest niisked (läigivad) • Joob normaalselt või on veidi janusem • Nahaturgor – nahavolt taastub kiiresti • Piisab vedelike suukaudsest asendamisest II dehüdratatsiooni aste vd. 5-10 % • Häiritud üldseisund – pt ärrituv, rahutu • Silmad aukus, pisarad puuduvad • Keel, suulimaskest kuivad • Janune, joob agaralt • Nahavolt taastub aeglaselt • Vajalik seisundi jälgimine seisundi süvenemise osas, soovitav haiglaravi III dehüdratatsiooni aste vd > 10 % • Raske üldseisund – pt loid, letargiline,
Iseloomulikud tunnused · Nägu Eesvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina ümar nägu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana. · Pea Enamikul Downi sündroomiga inimestel on kukal pisut lamenenud. Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliks (lühipealisus). · Silmad Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli väike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (epikantsus ehk kolmas silmalaug). · Juuksed Downi sündroomiga laste juuksed on harilikult pehmed ja sirged. 2 · Kael Vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis nende kasvades harilikult kaob. · Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem.
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik: - väike kasv; - kollaks või punakas nahk; - kõrged põsenukid; - tumedad tihedad sirged juuksed; - pilukil silmad; - suhteliselt lai nina; - vähene habemekasv.
seotud vanematega. NÄGU. Eestvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina ümar nägu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana. PEA. Enamikul Downi sündroomiga inimestel on kukal pisut lamenenud. Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliaks (lühipealisus). SILMAD. Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli väike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (ehk kolmas silmalaug). Niisugune tunnus esineb sageli ka normaalsetel imikutel. Volt võib nii Downi sündroomiga kui ka normaalsetel lastel nende vanemaks saades vähem märgatavaks muutuda ning viimaks kaduda. Tunnus on oluline eelkõige seetõttu, et võib jätta alusetult mulje kõõrdsilmsusest. Silmade iirist võivad ümbritseda valged või helekollased tähnid. JUUKSED
Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht. Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Europiidid Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja Austraalias
oravaga, kuid on natukene maapinnale eriti meelsasti ei lasku. pisem. Tema saba pole nii karvane, samuti pole tal ka * SUURED MUSTAD SILMAD, kõrvadel oravale KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; iseloomulikke karvatutte. Kuna lendorav on * LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT pruunoravast erinevat värvi KEHA KÜLGEDEL, EES? JA karvaga, siis neid üksteisest TAGAJALGADE VAHEL; eristada on kerge. Ainus võimalus on talvel, kui ka * PIKK LAPIK SABA, MILLE ABIL TA pruunorav kannab valdavalt HOIAB RONIMISEL TASAKAALU, HÜPETEL AGA TÜÜRIB;
lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarved Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved
Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei tule. Lendorava pesapuuks olevate haabade vahetus läheduses kasvavad enamasti kuused, mis ulatuvad esimesse või teise rindesse ning mille oksad varjavad haava tüve. Sageli on pesaõõnsuse ava kuuseokstega varjatud. Välimus ja kohastumused metsas Lendorav on oravast pisut väiksem, ent orava kujuga näriline, kelle ees- ja tagajalgade vahel keha külgedel asub karvadega kaetud nahavolt, mis talitleb lennusena. Väga pehme ja tihe hõbehall karvastik, mis vahetub kaks korda aastas. Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha on 1320 cm pikk, lamejas saba on 914 cm pikk. Lendorava silmad on suhteliselt suured ja mustad. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on tegutseb peamiselt öösiti.
Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on karvadega kaetud nahavolt (,,habe"), isasloomadel kuni pool meetrit, emasloomadel väiksem. Põdra kõrvad on pikliku kujuga ja suured, saba on lühike (raske silmaga eristada). Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks).
Lendoravad Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov Jõhvi 2010 Lendoravlaste sugukonda kuuluvad oravlastele lähedased närilised, kes erinevad oravlastest nahavoldi olemasolu poolest ees- ja tagajäsemete vahel. Nahavolt on kaetud karvadega, teda kasutatakse lennusena õhus planeerimisel. Liuglemisel tõmmatakse lennus sirgu jäsemete väljasirutamisega. Randmelt lähtub väike sirpjas luu või kõhr, mis toetab lennuse eesserva. Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sabaga ja võtab vertikaalasendi, et maanduda kõigile jalgadele korraga
taset ning insuliinivaegust hästi kompenseerida 5 Esimest tüüpi diabeedi ravi Esimest tüüpi diabeedi põhiliseks ravimiks on insuliin. Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad: Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et süstekohti tuleb pidevalt vahetada, kuna muidu
taset ning insuliinivaegust hästi kompenseerida 5 Esimest tüüpi diabeedi ravi Esimest tüüpi diabeedi põhiliseks ravimiks on insuliin. Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad: Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et süstekohti tuleb pidevalt vahetada, kuna muidu
värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Tavaliselt on neil hele nahk sellepärast, et nad pärinevad aladelt, kus ei olnud niipalju pigmenti tarvis. Mongoliidne rass neil on kollakas või punakas nahk. Väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Neil on ümar nägu sest naha all on paks rasvakiht, sest nad pärinevad aladelt, kus oli külm, pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Negriidne rass tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Nende tumedas nahas ja silmades on palju pigmenti, et kaitsta end päikese eest, kuna nad pärinevad aladelt, kus on palju päikest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. 7
väga olulised voi mingil moel seotud vanematega. Nägu. Eestvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina iimar nagu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana. Pea. Enamikul Downi sündroomiga inimestel on kukal pisut lamenenud. Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliaks (lühipealisus). Silmad. Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli vaike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks. Niisugune tunnus esineb sageli ka normaalsetel imikutel. Volt võib nii Downi sündroomiga kui ka normaalsetel lastel nende vanemaks saades vähem margatavaks muutuda ning viimaks kaduda. Tunnus on oluline eelkõige seetõttu, et võib jätta alusetult mulje kõõrdsilmsusest. Silma varvilisi osi võivad ümbritseda valged või helekollakad tahnid. Neid tahne tuntakse inglise arsti dr T
Jalapikkus (cm) 91,7 87,6 90,7 Õlavarre ümbermõõt (cm) - 30,7 32,9 Käevarre ümbermõõt (cm) 30,3 25,6 28,6 Reie ümbermõõt (cm) 60,3 51,0 57,9 Sääre ümbermõõt (cm) 39,3 34,4 37,7 Kolmpealihase nahavolt (mm) 8,4 5,5 7,9 Abaluualune nahavolt (mm) 8,7 8,0 8,9 Reie nahavolt (mm) 10,8 8,0 11,5 49 Sääre nahavolt (mm) 6,3 5,4 8,4 Võrreldes juunioride maailmameistrivõistluste finalistide ja finaali mittepääsenud meessõudjate
võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: 2002. Aastast võib küttida 1.aug-31.märts. Levinuim meetod on lipujaht. Põder (Alces alces) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Õlakõrgus 180-190cm. Emane 250-350kg, isane 350-500kg. Pikad jalad, kõrge turi, pikk ning kitsas pea, kongus nina. ,,Habe" lõua all rippuv pikkade karvade kaetud nahavolt. Pullidel sarved. Sarved on alguses karvased. Vana põder viskab sarvest peast juba oktoobri lõpus ning siis on jahimehel tgemist, et aru saada, kas on emane või isane. Sarved suurened igal aastal kuni umbes 6, 7 eluaastani, siis hakkavad sarved taandarenema. Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis. Eestis levinud euroopa põder. Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine:
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast
30/70 jne. või M 1, M 2, M 3 jne. näitavad lühi-ja pikatoimelise insuliini suhet protsentides. Insuliini süstimine 1. Valige sobiv süstekoht. (Kui nahk on puhas, siis ei ole seda vaja enne insuliini süstimist piiritusega puhastada.) 2. Võtke nahk ja nahaalune rasvkude ühe käe pöidla ja nimetissõrme vahele. 3. Süstal võtke teise kätte ja lükake nõel 45-90-kraadise nurga all läbi naha. 4. Suruge süstlakolb lõpuni. 5. Vabastage nahavolt. 6. Tõmmake süstlanõel poolest saadik nahast välja, oodake natuke ja siis eemaldage kogu nõel. (See takistab insuliini väljavoolamist.) 7. Suruge süstekohta sõrme või vatitampooniga mõni sekund. 8. Asetage nõela kaitsekork peale. 9. Süstimisel insuliinisulepeaga kontrollige enne süstimist: o kas insuliiniampullis on küllaldaselt insuliini o kas insuliin tuleb nõelast läbi. Selleks hoidke insuliinisulepead püstiasendis ja doseerige 2
• Sünaptogeneesi muutusedfunktsionaalne paranemine 46 • Kahjustuse ulatus-taastumisel teatud piirid – välimus: lühike kael, nahavolt kaelal, madala asetsusega kõrvad, hüpertelorism, lisaks võib • Kriitilised perioodid- millal paraneb paremini, millal halvemini esineda lümfisüsteemi düsplaasia, mis on aluseks tsüstilise hügroomi ja kulkavoldi suurenemisele lootel Iga “varane” vanus pole sama tähendusega:
annaabi.ee 
