pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett Kaldad rikutud turistide poolt Majandustegevus Punane meri on tähtis laeva liiklusele: Suessi kanali kaudu käib ühendus Vahemere, Punase mere ja India ookeani vahel Miks see meri erineb teistest? Maailma kõige põhjapoolsem troopiline meri 10% selles meres elavates kaladest ei ela mitte kusagil mujal Aitäh kuulamast!
Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele
arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Kõige suuremat kahju teeb inimene metsale ja joogiveele. Metsa raiutakse palju, kuna puit on üks peamisi ehitusmaterjale. Uued puud ei jõua peale kasvada, sest nõudlus on suur. Puhas vesi on juba Maal haruldane, kuna merre visatakse prügi ja näiteks naftatankerid teevad lekkimisel suurt kahju. 7. Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd? Maa loodusliku tasakaalu on väga raske säilitada kui seda teeb mõni üksik riik, kuna siis ei ole sellel tulemust. Kõige tähtsam ongi, et kõik riigid annaksid Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks oma panuse. Näiteks kui kõik riigid panustavad sellele, et inimesed sorteeriksid prügi ja üritaksid taaskasutada asju, siis see aitaks meil säästa loodusressursse.
Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jm. KT uued harud: lahustite, kummi, kunstkiu valmistamine KT uusimad harud: geeni -tehnoloogia,biokeemia, ravimi-ja kosmeetikatööstus Laevaehitus Tööstusharuks kujunes XIX sajlaevadel metallkorpus, aurumootor (SB, USA, Saksamaa, hiljem Skandinaavia maades) Paikneb sadamates oluline tooraine lähedus ja odav tööjõud Hiilgeaeg oli 1970a. (naftatankerid) Laevaehitus 1975 a-l hõlmasid Aasia riigid 52%, 2000 a 82% laevaehitusest Liidrid : Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina Laevaehitus Konkurentsis püsimiseks : 1. Sõjalaevade ehitamine 2. Kõrge kvaliteediga laevade ehitamine 3. Ülisuurte laevade ehitamine 4. Laevade remontimine Autotööstus Arenes 20saj I poolel 21 saj alguses oli maailmas 700 miljonit autot 1960 a Põhja riigid hakkasid ehitama tehaseid Lõunasse
kõik eluks vajaliku: alustades päikesest enda soojendamiseks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest. Looduse saastamine ei mõju halvasti ainult loomadele ja taimedele, vaid ka kliimale ning selle kaudu ka loodusele. Kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi. Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid.
4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal). Maagaasi tootmine: positiivne: kõige suurem kütuseväärtus; kütus katlamajades, elektrijaamades; ammutamine maismaal puutornide abil on odav; transport maismaal torujuhtmeid pidi on odav; põlemisel eraldub vähe saasteaineid; varud suuremad kui naftal. Negatiivne: taastutamatu; ei sobi keemiatööstuse tooraineks; transport meritsi on keeruline. Tahkete kütuste kasutamine: positiivne: suured varud; tooraine
Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa
- toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett Kildgaas: (USA) Seda saab toota just nii palju, kui vaja, võrreldes maagaasiga Kildgaaside puurimine on veemahukas, Pohjavesi voib reostuda 8) Nafta ja maagaasi transport: Nafta: (Naftatankerid) + mahutab palju, +vähe tööjõudu - aeglane, -suur reostus, -kallid sadamad, -piiratud ligipääs, -üks ots on alati tühi sõit Maagaas:(torutransport) + odav, +koguaeg saab saata - raske ehitada(mäestik, ookeanipõhi) - kallid hooldustasud - terrorismi sihtmärk 9) OPEC- ühendab riike, kelle peamine energia tuleb nafta tootmisest . Kontrollib koguseid ja hindu
enam puhast joogivett. Kuid samas ei mõtle keegi midagi ära visates, et ehk võib selle tõttu minu elus konkreetselt midagi muutuda. Tähtsat rolli, looduse eskisteerimiseks, mängib ka merevesi. Merevesi on elukeskkonaks, inimesele tähtsatele loomadele, kaladele ning taimedele. Kui hävib elukeskkond vees, hävib ka Maa loodus. Inimene aitab elukeskkonna hävimisele vees hoogsasti kaasa. Elavaks näiteks tuues suured naftatankerid ja muud laevad, kes oma risu ja reostust avamerele maha jätavad. Reostusel on kõige suurem oht hävitada veeloomade ja taimede elu. Reostuse likvideerimiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ja võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud. Isegi õhuke õlikirme veepinnal võib kahjustada nende surma. See omakorda võib panna mõned liigid väljasuremisohtu. Sedaviisi hävitabki inimene vaikselt, endale ehk arusaamatul moel,
21 sajandiks on rongiga liikumine üks lihtsamaid viise sõltumata ilmast või aastajast. Üha enam toodetakse elektriraudteid, millel liiguvad peamiselt sellised liiklusvahendid nagu trammid, elektrirongid, metroorongid. Kasutatakse peamiselt inimeste veoks suuremates asulates ja nende lähiümbruses. Maailma suurimad laevad on konteinerlaevad ja tankerid, kuid tihtipeale ka kõige suuremd kahjutekitajad keskonnale. Viimastel aastakümnetel on palju naftatankerid lekkinud ja sellega tekitanud palju kahju vees elavatele elusolenditele ja loodusele, tankerid moodustavad 40% maailma laevastikust. Majanduslaevanduse suurimaid puudusi on sõltuvus looduslikest tingimustest, vajadus koondada suuri veosekoguseid, rajada suuri ja kalleid sadamarajatisi. Lennundus ehk õhutransport on tänapäeval üks turvatumaid transporte vältides terrorit ja katastroofe. Lennukite veovõime on kasvanud kuid jääb siiski teistest transpordiliikidest maha
3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud ülejääkidest ja jõgede väljakandest, sellepärast on kontrollid ja arvepidamised rasked ning täpsed analüüsid on kallid. Seetõttu ei ole meil täpset ülevaadet, kui palju reaalselt naftat veekogudesse satub. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad toksilised ained.
tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik
looduskatastroofe, milliseid ei osata muud moodi selgitada kui üldise kliimakatastroofiga. Igamehe mõte algab aga oma lähiümbrusest. Näiteks kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed arvatavasti nii, et ükskõik kuhu ka ei vaataks, kõikjal ümbritseks meid prügi. Osa olmejäätmeid ei lagune paari nädala ega ka mitte kuuga, vaid aastate jooksul või siis praktiliselt üldse mitte, näiteks pudelid. Ookeane reostavad suuresti lekkivad naftatankerid. Nafta on aga selline aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgistab neid. Nafta on vees ka ohtlik sellepärast, et see kleepub lindude sulgede või siis mereloomade karvadesse ning seda on sealt väga raske ära saada. Näitena suurest veereostusest on Vaikses ookeanis triiviv suur prügisaar, mis saab olla sinna tekkinud üksnes tänu inimtegevusele. Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad
SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv. Tänapäevased suured kaubalaevad ja naftatankerid on täis süsteeme, mis juhivad laeva sihtpunkti, olles ühendatud ühtse keskusega, mis annab signaale laevade teekonnast ja organiseerides need vastavalt sellisena, et laevad üksteisele otsa ei sõidaks. See kõik on reaalajasüsteemidega varustatud. Aga mis erinevused on reaalajasüsteemide ja tavaliste koduarvutite vahel ning kas neid on üldse vaja? Valisin töö teemaks just reaalajasüsteemid, et saada aru, kuidas süsteemid töötavad, sest
Naftareostuse allikad Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede
transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest toimub just seal, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Läänemere piirkonnas on 4 igal hetkel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 3500-5000 liiklevad Läänemere kaudu ühes kuus. Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad. Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud
terve riigi. Ülejäänud suuremad jõed on Orinoco lisajõed. Maracaiba järvel on ookeanile sõitvad alused. Suurim kanal on Casiquiare canal, mis on ühenduses Orinoco jõega. Tähtsamad sadamad on La Guaira, Puerto Caabello, Maracaiba, Guidad Bolivar, Cuidad Guayana. d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurile suuremad ja tähtsamad sadamad. Venezuelas on meretranspordis olulisemal kohal rahvusvahelised veod. Kõige enam laevu on naftatankerid, neid on 17, kaubalaevu 16, reisilaevu 10, puistlastilaevu 8, kemikaalide tankereid 3. Välismaiseid laevu on 15. 11 e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad. Venezuelas on õhutransport väga olulisel kohal just rahvusvahelistes vedudes. Selle tingib suur troopiliste puuviljade ja kohvi väljavedu. Riigisisesel õhutranspordil ei ole nii suurt
Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed, mille üle otsustamine on antud ministeeriumide ja valitsuste pädevusse. Mereohutuse tagamise vajadus ei ole vaieldav ja ettevaatusele põhinevad lähenemised peaksid olema iseenesestmõistetavad. Läänemeri on väga tiheda laevaliiklusega meri: kokku liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva, umbes 200 neist on naftatankerid. Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline, et riiklikud organisatsioonid oleksid võimelised reostusjuhtumite korral kiiresti ning efektiivselt reageerima, asuma reostuse levikut piirama ning tekkinud reostust koguma. Naftareostus Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod
lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas, üle 150 mg/päevas - aneemia, ca 6000 mg/päevas: surmav.Anorgaaniline reostus: N: kloor (veepuhastusel; kahjulik vetikatele, käiadele), happeliste vete leostumine kaevandustest, asbest (kantserogeenne). · Orgaaniline reostus: kantserogeensus, toksilisus, ja/või muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Õlireostus: naftatankerid (Torrey Canyon, 1967, Inglismaa rannikul; Amoco Cadiz, 1978, Prantsusmaa rannikul; Exxon Valdez, 1989, Alaska), Pärsia laht 1991. Naftalaigud: suuruse määravad hulk, tihedus ja viskoossus, vastavalt mõjuvatele jõududele (pindpinevus, gravitatsioon, inertsus, viskoosne stress). Levik: laienemine + liikumine koos veega. Eemaldamise meetodid: (1) piiramine + (2a) vertikaalne tiheduserinevus (2b) imav materjal pidevas liikumises (2c)
ning Kaug Ida vahel. Läbi Gibraltari saavad sõita nii kauba-, kala- kui ka sõja- laevad ilma igasuguste piiranguteta. 10. Hormuze väin ühendab Pärsia lahte Omaani lahega Araabia meres, eraldab Araabia poolsaart Aasiast (Iraanist). p 195 km l 54 km lvs 27 m Pinnahoovus suundub Pärsia lahte kiirusega 0,4 sõlme, tõus kuni 4,4 m. Väina läbivad ööpäevas kümned suuretonnaazilised naftatankerid. Kuna taoliste aluste avarii võib liikluse väinas täielikult blokeerida, siis on seal liiklus 1970 aastatest jagatud ohutuse tagamiseks kahesuunaliseks. Suunad on üksteisest on eraldatud miilise ohutusribaga. 11. Hudsoni väin ühendab Hudsoni lahte Labrodori merega, eraldab Baffini maad Labrodori poolsaarest. p - 348,5 miili l 62,1 miili sügavus 220 600 m Pinnahoovus kiirusega 0,4 sõlme kulgeb lõuna-idasuunaliselt, novembrist
Peakatelde otstarve on laeva peaaurujõuseadmete – peaturbiinide või peaaurumasinate tööks vajaliku auru tootmine käikuvuse tagamiseks. Seega on peakatlad ainult aurulaevadel. Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga. Aurulaevadel abikatlad tavaliselt puuduvad, kuid mootorlaevadel saavad olla ainult abikatlad. Teatud laevatüüpidel, kus auruvajadus on eriti suur nagu nt. naftatankerid, kus auru kasutatakse lasti soojendamiseks, lastitankide pesuks ja aurutamiseks, 1 suure võimsusega turbopumpade ja turbogeneraatorite käitamiseks, ei erine abikatlad oluliselt auruturbiinlaevade peakateldest. Konstruktsiooni järgi on katlad väga erineva ehitusega, kuid kõige põhilisema tunnuse alusel võib aurukatlaid liigitada leektoru- (gaastoru-), veetoru- ja kombineeritud kateldeks.
• Massveosed (bulk cargo). Pakkimata vedelad või tahked veosed (nafta, süsi, teravili, maagid jms). Massveoste alla kuuluvad puisteveosed (dry bulk cargo) ja vedellast (liquid bulk cargo). Massveoste jaoks kasutatakse enamasti nendeks vedudeks ette nähtud aluseid (naftatankerid, puistelastialused jne) ning selleks ette nähtud sadamatehnoloogiaid. • Üldveosed ehk tavaveosed (general cargo, break bulk cargo). Veosed, mis on pakitud kot- tidesse, kastidesse, vaatidesse jms. Tänapäeval veetakse tavaveoseid valdavalt konteinerites.
annaabi.ee 
