Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1 mL ja 5 mL), pipeti otsikud. Töö käik Reaktsiooni kiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea teostada väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S
Keemilise reaktsiooni kiirus 1. Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2. Kasutatavad ained ja töövahendid Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1mL ja 5 mL), pipeti otsikud. 3. Töökäik Katse1 - Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb.
Järeldus Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Töö käik Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Jagasin kaheksa katseklaasi neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist
Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: büretid, termomeeter Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi Katse 1. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrlemine Metoodika: 8 katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paaris on väävelhappe lahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentaratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3
Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust ning muutus oli väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 → Na2SO4+H2O+S↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni
Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning
Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetod ning metoodikad: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S
Vt2 = Vt1 · t2-t1/10 t2 temperatuur, mille juures soovime arvutada reaktsiooni kiirust t1 algtemperatuur Vt2 reaktsiooni kiirus temperatuuril t2 Vt1 reaktsiooni kiirus temperatuuril t1 reaktsiooni temperatuuritegus Reaktsiooni kiiruse muutust saab vaadelda väävelhappe ja naatriumdiosulfaadi vahelisel reaktsioonil tekkiva reaktsiooniprodukti väävel eraldamise teel. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + S Väävel eraldub lahusest häguna ja reaktsiooni kiirust saame jälgida lahuste kokkuvalamise ja hägu tekkimise ajavahemiku kaudu olenevalt kontsentratsioonist ja temperatuurist. Reaktsiooni kiiruse olenevus kontsentratsioonist. Nelja puhtasse katseklaasi mõõta a`6 cm3 2% H2SO4. Erineva kontsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli märgitud katseklaasi: 1. katseklaasi mõõta 6 cm3 2% Na2S2O3 lahust 2
Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses vaadeldakse reaktsiooni kiirust sõltuvalt lahuse temperatuurist. Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Katse 1 Töö käik Kaheksa katseklaasi jagatakse neljaks paariks. Nelja katseklaasi lisatakse 6 ml väävelhappe lahust. Ülejäänud nelja katseklaasi lisatakse aineid järgmiselt: 1) 6 ml Na2S2O3 lahust 2) 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett 3) 3 ml Na2S2O3 lahust ja 3 ml destilleeritud vett 4) 2 ml Na2S2O3 lahust ja 4 ml destilleeritud vett Iga paari lahused valatakse kokku ning mõõdetakse aega, kuni katseklaasis tekib hägune
Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist TÖÖ EESMÄRK : Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK : Sooritan kokku kaks katset. Esimesel katsel määran ära reaktsioonikiiruse sõltuvuse lähteainete kontsentratsioonist ja teisel katsel määran reaktsioonikiiruse sõltuvuse temperatuurist. Enne ja pärast igat katset pesen katseklaasid hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputan 2...3 korda destilleeritud veega. Reaktsioonivõrrand: Arvutan reatsiooni keskmise temperatuuriteguri k. KATSE I Võtan 8 katseklaasi, mis omakorda jagan paarideks
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni
Kokkuvõte või järeldused. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal, arvan et FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enaim. Töö käik. Kaheksa katseklaasi jadada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paaris on väävelhappe lahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentaratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: 1. Katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust 2. Katseklaasi 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett 3. Katseklaais 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett 4. Katseklaasi 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörastes
tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on kolmas astmes valemis (Kc =...). Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik : Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%)
Neljandasse katseklaasi lisati tahket NH4Cl ja loksutati tugevasti- lahuse värvus muutub väga heledaks, järelikult tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓
v t =v t ∙ γ 2 1 vt – 1 reaktsioonikiirus temperatuulil t1 vt 2 – reaktsioonikiirus temperatuuril t2 γ – reaktsiooni temperatuuritegur (γ ≈ 2…4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: büretid, termomeeter Kasutatud töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Katse 1: Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine Metoodika: Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3
Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvuse uurimine lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töövahendid 8 katseklaasi, kork katseklaasi jaoks, büretid(25ml, ühik 1ml), keeduklaas, elektripliit, termomeeter(kuni 100oC, ühik 1oC, ty 25-1102.043-83 TC-4M). Stopper 419CA. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1. Katse 1- reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.
lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Büretid, ktseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 → Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Tekkiv väävlisade on hõlpsati jälgitav. NB! Töö õnnestumiseks on vaja puhtust. Katseklaasid tuleb hoolikalt pesta ja loputada. Eksida ei tohi bürettide täitmisel. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasist paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon
4. Katseklaasis olnud lahus muutus heledamaks, seega reaktsioon liikus lähteainete poole. Lahus muutus heledamaks, kuna lahuses oli rohkem lähteaineid, millel polnud punakat tooni kui FeCl3, millel oli punakas toon. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonis t ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~
FeCl3, . (. 2, NH4SCN, FeCl3 ) . 2 IV. NH4Cl , . (. 3) . 3 : , , , , , . -3- 2 : . : : -- . , . : , , ( -), , . - -- , ( 0 °C 100 °C). : 10 -- . : - : -- , , . , , . : 1% - Na2S2O3, 1% - H2SO4 -2- , (8 .), , , , , . : : Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S 2.1 8 , , . 6 , , : 1 H2O Na2S2O3 Na2S2O3 v = 1/ -1
Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis Anda selgitus. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on valemi järgi astmes kolm, FeCl3 astendaja on üks (Kc =...)..... Eksperimentaalne töö 2 Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvus kontsentratsioonist, temperatuurist Töö eesmärk Leida, kaua aega läheb reaktsiooni toimumiseni Na2S2O3 ja H2SO4 vahel. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust. Reaktsioonikiiruse v sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide
Kokkuvõte Töö tuli välja edukalt, sest kõik ained reageerisid silmnähtavalt. Tasakaalu nihkumist oli hea määrata ainete värvi muutumise põhjal. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad mõõtmeseaded, töövahendid ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1 Kasutatud uurimismeetodid Kõik katseklaasid jagasin paaridesse ning täitsin igast paarist ühe 6 cm3 H2SO4 lahusega. Seejärel lisasin teistesse paaridesse vastavalt 6 cm3 Na2S2O3 lahust, 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett ning 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett
Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1
väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub palju heledamaks, tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste
suurendamine. 7 2.2 Eksperimentaalne töö 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2.2.2 Kasutatavad ained. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. 2.2.3 Töövahendid. Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓
Sellega on tõestatud Le Chatelier' printsiip. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt, büretid, kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Töö käik: Katse 1 Võtan 8 katseklaasi, mis jagan neljaks paariks. Igast katseklaasi paarist panen ühte katseklaasi 6 cm 3 H2SO4. Katseklaasi paaridest teise katseklaasi panen: a) 6 cm3 Na2S2O3 b) 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett c) 3 cm3 Na2S2O3 ja 3 cm 3 destilleeritud vett d) 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm 3 destilleeritud vett.
Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.
Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2.1 KATSE 1 A – KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Töö eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töövahendid: 8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett, 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell. Töökäik: Mõõdeti nelja katseklaasi 6 ml 2%-list väävelhapet. Siis mõõdeti 4 katseklaasi erinevat 2%-list naatriumtiosulfaadi ja vee lahust, vahekordades: 6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20 4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20 3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20 2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20 Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis,
Töö eesmärk ja ülesanne Töö eesmärgiks on määrata, kuidas sõltub reaktsioonikiirus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesandeks on uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järk ning koostada graafikud. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter. Töövahendid: büretid, katseklaasid, kummikork, pesupudelid, keeduklaas, elektripliit. Kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses 1 jagasin 8 katseklaasi 4-ks paariks. Igast paarist täitsin ühe katseklaasi 6 cm 3 H2SO4 lahusega. Teise katseklaasi täitsin Na2S2O3 lahusega, mille kontsentratsioon igas paaris erines. Siis valasin esimese paari lahused kokku, sulgesin katseklaasi korgiga, segasin ning mõõtsin stopperiga aega lahuse häguseks muutumiseni, sama tegin ka ülejäänud paaridega.
järelikult nihkub tasakaal lähteainete suunas. Kokkuvõte ja järeldused Tasakaalu konstant ja katse näitasid mõlemad, et suurendades lähteainete kontsentratsioone, nihkub tasakaal paremale ja suurendades saaduste kontsentratsiooni läheb tasakaal vasakule. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Kasutatud ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Na 2 S2 O3+ H 2 SO 4 → Na2 SO 4 + H 2 O+ SO 2 +S ↓ Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumsulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb.
vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Reaktsiooni temperatuuri tõstmine 10 ºC võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Katalüsaatortid ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumsulfaadi vahelise reaktsiooni reaktsiooni abil. Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (1%)
Lahus muutub heleoranziks. Kokkuvõte Katset teha oli lihtne ning kõik tuli ilusti välja. Ainuke kahtlus tekkis FeCl3 ja NH4SCN lisamisel mõju hindamine, sest lahuste värvi erinevus oli väga vaevu märgatav. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kasutatud uurimismeetodid Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul
temperatuurist. Eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töö käik: Katse1: 1. Katseklaasid pesta hoolikalt. 2. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. 3. Täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 ml. 4. Valmistada erineva kontsentratsiooniga NaOH lahused järgmiselt: · Ühte katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust. · Teise 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett, · Kolmandasse 3 ml Na2S2O3 lahust ja 3 ml vett, · Neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. 5. Mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. 6. Tuleb võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil
k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1% Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt, kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katseandmed Tabel 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katseklaaside Na2S2O3 maht H2O maht Na2S2O3 Aeg Reaktsioonikiirus paar cm3 cm3 suhteline v=1/
valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na S O kontsentratsioon 2 2 3 kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis 3.1. Tabel 3.1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na S O kontsentratsioonist 2 2 3 Katseklaaside Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg min Reaktsioonikiirus paar v = 1/ min1 maht cm3 cm3 suhteline kontsentratsioo n 1 6 0 6 1,13 0,88 2 4 2 4 1,83 0,55
on vasega, meie saime 89,06) meie leitud erisoojusmahtuvusest. Viga tekkis möötmistulemustel, eeldatavasti temperatuuri mõõtmisel. Samuti võis minna liiga kaua aega metalli tõstmiselt keevast veest kalorimeetrisse ning selle ajaga võis metall juba osa soojusest ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile
Sellest hoolimata näitab katse, et metalli aatommassi on lihtne leida ka katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (Dulong-Petit´seadus: aatommass erisoojusmahtuvus 26000). Töö 3: Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Väävel eraldus kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsioonikiirus määrati ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. a: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk: Määrata reaktsiooni kiiruse sõltuvus ainete kontsentratsioonist Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kork, kell Kasutatud reaktiivid: 2% väävelhape- H2SO4, naatriumtiosulfaat- Na2S2O3, vesi
õhu t 24,5 C 6 n(J) 0,05 M 6,9 V(CoSO4) 10 ml 6,9 V(J) 25 ml calg n(Na2S2O3) 0,1 n clopp Vproov 0,01 l dT E(Na2SO3) 2 Nr V(Na2S2O3), ml t, min N(Na2SO3), g-ekv/l c(Na2SO3), mol/l 0 9,7 0 0,028 0,014
temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Reaktsioon on 1. järku. Vaatasin selle koenfitsentide järgi. Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt
Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S _ Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl _ H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel.Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-,arseeni- ja raskmetallimürgistuse korral seespidiselt, nahahaiguste ja sügeliste ravil välispidiselt ja näiteks olmes joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. H2SO4- Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga
Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri ebatäpsest ülesmärkimisest, protokollis tehtud arvutus vigadest. 2 Töö nr 3: Keemilisi reaktsiooni kiirus Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 +S Väävel eraldub kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsiooni kiirust määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk Märata reaktsiooni sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist
maksimumile. Joodiarvu määramine Töö käik Kaalusin koonilisse kolbi 0,3g rapsiõli, lisasin mensuuriga 15 ml etanooli, soojendasin vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata. Katseandmed ja arvutused Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) · K · 0,01269 · 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur;
väike). Aga üldiselt võib öelda, et selline soojusefekti määramise viis on üsna täpne, eriti kui teha seda digitaalsete termomeetritega, kus on kõrgeim temperatuur kergesti määratav. Töö 5 Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Naatriumtiosufaaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi keemistemperatuuri määramine seda (oma tehtud) veekindla kapillaari sees kuumutades. Reaktiivid: Na2S2O3 - Naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5-8mm läbimööduga klaastorust tõmmata kaks 50 mm pikkust ja 1-2 mm laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks. Kapillaari üks ots kinni sulatada. Kapillaari täitmiseks koputada kapillaari kinni sulatamata otsa uhmris hästi purustatud naatriumtiosulfaadis
olevate küllastamata rasvhapetega. Töö käik Tahke rasv (või, margariin) Koonilisse kolbi (250 ml) kaalutakse 0,2-0,25 g rasva, lisatakse mensuuriga 10 ml etanooli, soojendatakse vesivannil (50-60°C) lahustumiseni ja jahutatakse toatemperatuurini. Lisatakse täpselt 5 ml 0,2 n joodilahust ja 50 ml leiget (25-30°C) destilleeritud vett. Kolb suletakse korgiga, loksutatakse energiliselt ja jäetakse 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulk tiitritakse tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutub õlgkollaseks, lisatakse 3 tilka tärkliselahust ja jätkatakse tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Tiitrimise aeg ei tohiks ületada 3 minutit. Analoogsetes tingimustes tehakse kontrollkatse ilma rasvata. Arvutus Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) K 0,01269 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur;
õnnestunuks. Joodiarvu määramine Töö käik 1. Kaalusin koonilisse kolbi 0,25 g sojaõli, lisasin mensuuriga 15 ml etanooli, soojendasin vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. 2. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. 3. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. 4. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. 5. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata. Katseandmed ja arvutused Joodiarv JA (g J2/100 g) arvutatakse valemiga: JA = (V V1) · K · 0,01269 · 100 / m, kus V kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht kontrollkatsel, ml; V1 kulunud 0,1 n Na2S2O3 maht põhikatsel, ml; K 0,1 n Na2S2O3 töölahuse normaalsustegur;
Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. H2SO4+ BaCl2=BaSO4+2HCl Na2SO4+ BaCl2=BaSO4+2NaCl MgSO4+ BaCl2=BaSO4+MgCl2 CuSO4+ BaCl2=BaSO4+CuCl2 Ba2+ ioone tõestavaks reagendiks on SO4 2- ioone sisaldav lahus. [SO42-]=1*0,02/1,1=1,8*10-2 [Ba2+]=0,1*0,02/1,1=1,8*10-3 Ks1 =[Ba2+][SO42-]=3,31*10-5>1,5*10-9 järelikult peab sade tekkima Katse 1.3
annaabi.ee 
