Kumerlääts nim. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtelt, vaadates läbi kumeraläätse kaugele, näeme kujutist ümberpööratuna ja vähendatuna.lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f
paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti (O) ja läätse fookuse (F) vaheline kaugus. Valguse sirgjooneline levimine Varju piirkonda valgus ei lange.
Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga
Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral. AB ese, A1B1 näiv kujutis. Tekib ebakujutis. Kiirte pikendused koondudes moodustavad ebakujutise. Nõguslääts hajutab valguskiiri. Kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb edasi nii, et selle pikendus läheb läbi näiva fookuse;
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse korral aga hajuvad läätsele langevad paralleelsed kiired nii, et nende pikendused lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse läätse näivaks fookuseks. Fookusi läbivaid tasandeid, mis on risti optilise peateljega, nimetatakse fokaaltasanditeks. Mis juhtub aga siis, kui läätsele langeb paralleelsete kiirte kimp, mis ei ole paralleelne optilise peateljega? Kumerläätse korral see kiirtekimp koondub fokaaltasandi punktis, mis on määratud läätse keskpunkti läbiva kiirega.
murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade
1. Mida nimetatakse läätseks? Mille alusel läätsi liigitatakse? Läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. See koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse
Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis parast laatse labimist läbib fookuse; L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 14: Kujutise konstrueerimine kumerläätse puhul. 3.3.2 Kujutise leidmine nõgusläätse puhul Nõoguslaats hajutab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist suundub nii, et selle pikendus läbib näiva fookuse; L) näivasse fookusse suunatud kiirt, mis parast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist
Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelnägija näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Kaugelnägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. Prilliklaaside number on vastava läätse optili ne tugevus. Kumerläätse optiline tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. 2 . Gravitatsioon . Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastasikuse tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe keha vahel. Jõud on vastassuunalised. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud
nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed. Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses. Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu - fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse. Kasutatud kirjandus
mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1
n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse.
Kujutised jaotatakse 1) tõelisteks ja 2) näilisteks. 1) Tõeline kujutis. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pärast optilise süsteemi läbimist ühte punkti, siis on tegemist tõelise kujutisega. Tekib kumerläätse ja nõguspeegli korral. Saab projitseerida ekraanile. 2) Näiline kujutis. Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist, vt joonis), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. TÄHTIS! Ära õpi tuimalt pähe, milliste läätsede/peeglite korral milline kujutis tekib. Alati saame teada, kas optilise süsteemi tekitatud kujutis on näiline või tõeline, lihtsalt selle põhjal, kas süsteemi läbimise järel lõikuvad (koonduvad) kiired või kiirte pikendused: kiired > tõeline; pikendused > näiline. Harjuta eseme kujutise leidmist joonisel erinevate läätsede ja peeglite korral.
1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest, Nägemisnärv. * Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. · Prillklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. Kumerläätse optiline Tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. Positiivse optilise tugevusega prille kannavad kaugelenägijad, negatiivse optilise tugevusega prille kannavad lühinägelikud. Silm on nägemiselund. · Lühinägija- kauge eseme vaatamiseks hajutatakse valgust nõgusläätsega. · Kaugelenägija- kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsega prille. 21.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukohta muutumisest teise kehade
n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse. Tähised: A-Töö (ühik 1 J(dzaul) U-Pinge (ühik 1 Volt) q-Laeng (ühik 1 C(Kulon)) I(nagu Ilves)-Voolutugevus (ühik 1 Amper) A t-Aeg (ühik 1 sek) s F-Jõud (ühik 1 Njuuton) N k-konstant Coulomb'i seaduses 9*10astmel9
valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks. Fookuskaugus on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus (dioptria, dpt) f-fookuskaugus (m) Liitläätse D=D1+D2… Läätse tugevus on 1 dioptria, kui läätse fookuskaugus on 1m. Kujutis on optikaseadmega saadav esemesarnane pilt. Teravikustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse
keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale. Murdumisnurk on langemisnurgast suurem. · Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 17. Mis on läätse fookus? LÄÄTSE FOOKUS punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19
seaduste alla. • Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde kasutades samas nn . füüsika keele abil. • Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: • kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); • võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); • võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); • võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. • Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes
· Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde kasutades samas nn . füüsika keele abil. · Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. Reemo Voltri · Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. · Milline on teaduse meetod?
kerapindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega. Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskeskpunkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläätseks (koondavaks läätseks). Kui aga lääts on keskelt õhem kui äärtest, siis seda nimetatakse nõgusläätseks (hajutavaks läätseks). V Kumerläätse sümbol on , nõgusläätse sümbol on . A 49 Punkti, milles lõikuvad kumerläätse optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast läätse läbimist, nimetatakse kumerläätse fookuseks. Punkti, milles lõikuvad nõgusläätse optilise teljega paralleelselt langevate kiirte pikendused pärast läätse läbimist,
murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Läätse töö põhineb valguse murdumisseadusel. Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust koondavalt. Nõguslääts, mis on keskelt õhem kui äärtest, toimib seega valgust hajutavalt. Kui keskkonnaks on õhk, siis läätse materjal on alati suurema murdumisnäitajaga, seetõttu nimetatakse kumerläätse ka koondavaks läätseks ja nõgusläätse ka hajutavaks läätseks. Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. Kui ühest punktist lähtunud valguskiired langevad koondavale läätsele, siis pärast läätse läbimist koonduvad nad samuti ühte punkti, milles tekib kiirte lähtepunkti kujutis. Kui tegu on hajutava läätsega, siis ühest punktist lähtunud kiired hajuvas selliselt, et nende pikendused lõikuvad samuti ühes punktis, milles tekib lähtepunkti ebakujutis.
idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Füüsika keelele on omased nagu igale teisele keelelegi: alfabeet (märkide süsteem); süntaks (märkide kombineerimise reeglistik); semantika (märkide tähendus); pragmaatika (märkide seos kasutajaga). Alfabeet koosneb:
· idealiseeritud nähtuste kirjeldamiseks matemaatika abi. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: "nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm" asemel "f = - 25 cm" ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Probleeme 1. 1. Määrati keha tihedust, mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus leiti seosest = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3. Kas tulemus näitab, kui suur mass on 20 cm3 ainel või 1 cm3 ? 2. Kuidas mõista lauset I = U/R? 4. Kuidas mõista lauset vk = s/t? Kas vk s
annaabi.ee 
