Müüritööde terminid Ankur : Vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna.
Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug
· tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 9 1. Puhasvuukmüüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud vuukimise vahendid · vuukide tüübid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid · tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · nõuded materjalide töötlemisel Pilet 10 1. Pindade märgkrohvimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
· tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 9 1. Puhasvuukmüüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud vuukimise vahendid · vuukide tüübid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid · tööriistade ja abivahendite loetelu ning nende kasutamine · nõuded materjalide töötlemisel Pilet 10 1. Pindade märgkrohvimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9. Tiilirakenteet RIL 85 1989, Suomen Rakennusinsinöörien Liito RIL r.y. Standardid Täiendavalt võib kasutada üleminekuperioodil CHu II-22-81 Kivikonstruktsioonid ja armeeritud kivikonstruktsioonid. 1989. Sama, ocoue 1989. 1. TERMINID JA TÄHISED. 1. TERMINID JA TÄHISED Müüritis: sobiva seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest.
alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete see- rias See vastab tavaliselt konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega mää- ratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna.
algkoormuse rakendamist, mis ei ületa ligikaudu 30% purustavast koormusest, rakendatakse katsekehale koormust ilma tõuketa ja suurendatakse pidevalt valitud konstantse kiirusega ±10%, kuni suuremat koormust pole võimalik rakendada. Kasutades käsitsi reguleeritavat katsemasinat, tuleb masinat vastavalt reguleerides korrigeerida kõik valitud koormamiskiiruse vähenemise ilmingud, mis eelnevad katsekeha purunemisele. Maksimaalne koormusnäit registreeritakse kilonjuutonites (kN). 12.3 müürikivide katsetamine surve- ja paindetugevus Laboratoorne töö nr 7. Müürikivide katsetamine Tiheduse määramine Katses kasutatakse kolme õhkkuiva katsekeha, mille mass määratakse täpsusega 5 g ning mõõtmed leitakse täpsusega 1 mm. Katsekeha mõõtmed esitatakse kolme mõõtmistulemuse aritmeetilise keskmisena (kaks mõõdet äärtest ja üks keskelt). Tihedus leitakse valemist (1): m = (1)
LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks · Purustamine - peamiselt killustiku tootmiseks · Klompimine - kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks · Tahumine - täksitakse kas kõik või osa kivipindi tasaseks · Saagimine - toodetakse erinevaid plaate · Hööveldamine - töödeldakse suuremaid tasapindu (trepiastmed jne) · Lihvimine - sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi
huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda. Korrapärane kiviktaimla rajatakse enamasti elamu lähedale, kaugemal aias võiks selle järk-järgult looduspärasemaks ja vabakujulisemaks muuta. Selline kiviktaimla täiendab ja rõhutab maja korrapärast muljet ning on ühtlasi eluruumi jätk. Taimede valik ja paigutus oleneb kiviktaimla suurusest, kasvukoha- ja mullastikunõuetest. Niiskemat pinnast nõudvad taimed istutatakse nõgudesse,
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu-
Puudutab ainult puhasvuuktarindit Nähtavale jäävate tellistest silepinnaliste puhasvuukvaheseinte välimus Kvaliteeditegurid Klass 1 Klass 2 Klass 3 Lubatud hammastus 2 4 6 Praod, tk/m2 Keskmiselt 3 5 8 Maksimaalselt - sügavus ≤3mm 6 8 12 -pindala 0,5 … 2 cm2 Müürikivide pinnavead (tk/m2) 4 6 8 -pindala 0,5 … 2 cm2 Servaviga (m/m2) -sügavus ≤3mm 4 6 8 -laius 2 … 4mm 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 4 Seinaavad
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja
100 mm seina pinnast seespool. Mõlemalt poolt koormatud vaheseina minimaalne paksus on seega 200 mm. Sellega on tagatud AEROC paneelide vajalikud toetuspikkused seintele. Ka akna- ja ukseavade laiused on soovitav projekteerida 2M kordsetena (vt. tüüpsilluste pikkused) Sokli ja keldri välisseina seotakse ülapoolel oleva välisseina suhtes nii, et valmis välispindade vahel on 15...35 mm aste. Plokkidest müüritise arvutustugevused AEROC poorbetoonplokid kuuluvad müürikivide I kvaliteediklassi. AEROC plokiliimi puhul on tegemist peenmördiga, mille survetugevus on > 5 N/mm². Nõuetekohaselt laotud AEROC plokkidest laotud müüritise normsurvetugevuse saame leida avaldisega (EPN 6.1.1 p.3.6.2.3 avaldis 3.2): fk = 0,8 x fb0,85 Paindetugevus Tihedusklass Normsurve- Purunemine Purunemine Elastsusmoodul Em tugevus fk sidumata vuugis 1) seotud vuugis 2) = 650 fk
ilmumisega tellismüüri pinnale. Sisuliselt on tegemist absorbeeritud vee väljakuivamisel vabanevate sooladega, mis kogunevad seina pinnale, moodustades seal juba varem kirjeldatud valkja kihi.Vaadeldav protsess vōib kesta mitmeid aastaid ning sõltub peamiselt soolade hulgast seinakonstruktsioonis. Kahjustuste ulatus sōltub tavaliselt soolade keemilisest koostisest. Soolad vōivad seinakonstruktsiooni sattuda mitmel viisil, nii müürikivide kui mördi ja ka krohvikihi kaudu. Samuti vōivad soolad sattuda seinakonstruktsiooni läbi pinnasevee, sadevete ja ka näiteks laohoonete puhul ka ladustatava materjali kaudu. Välimine eflorestsents on harva tōsine probleem, sest seina pinnale kogunevad soolad pestakse maha vihma poolt. Hoopis problemaatilisem on sisemine eflorestsents, eriti just krohvitud ja arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa
Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4 Looduskivi leiab ehituses peamiselt kasutust viimistluskivina. 2 Looduskivi Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid. Kõige ilmastikukindlam looduslik materjal on graniit. graniit. Külmakahjustuste esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Peenemate pooridega looduskivid hoiavad endas vett paremini kui
Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt. Koostis: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit ja kips. 16. LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: - murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; - purustamisega toodetakse killustikku; - klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks; - tahumisel täksitakse kas kõik või osa kivipindu tasaseks; - saagimisega toodetakse igasuguseid plaate; - hööveldamisega töödeldakse suuremaid tasapindu (nt trepiastmeid); - lihvimine toimub spetsiaalsete abrasiivketaste abil ja sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi;
Kiilud asetatakse kihivahesse või ettepuuritud aukudesse. Murdmisega saadakse suuri pragudeta kive. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku toorme saamiseks. Laengud asetatakse puuraukudesse. Saagimisel kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Rahuldavalt on saetavad pehmemad ja keskmised kivimid (dolomiit). Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; purustamisega toodetakse killustikku; Looduskivimaterjalid klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks; tahumisel täksitakse kas kõik või osa kivipindu tasaseks (jaguneb jäme- ja peentahumiseks); saagimisega toodetakse igasuguseid plaate; hööveldamisega töödeldakse suuremaid tasapindu (nt trepiastmeid); lihvimine toimub spetsiaalsete abrasiivketaste
a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema 12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja
3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 3.1.4.1 Tootmine toimub lahtistest karjääridest või kaevandustest. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit. Kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: · murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; · purustamisega toodetakse killustikku; · klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks; · tahumisel täksitakse kas kõik või osa kivipindu tasaseks (jaguneb jäme- ja peentahumiseks); · saagimisega toodetakse igasuguseid plaate; · hööveldamisega töödeldakse suuremaid tasapindu (nt trepiastmeid);
Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist.
Tehiskivi Puidust Metallist Klaasist 46 Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon. Looduslikust kivist kaonstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubajakivid tundlikud ilmastiku mõjude suhtes Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid Graniit kõige ilmastikukindlam materjal Külmakahjustuse esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Looduskivist ehitatakse vundamente, keldriseinu, kütmata hoone seinu Ühe ja sama kihi ladumusel tuleb valida ühepaksused kivid Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemine ja välimine rida
annaabi.ee 
