Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi.
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
Buliimia Sisukord · Mis on buliimia? · Buliimia tekkimine. · Tagajärjed. · Ravi buliimiale. · Minu arvamus. Mis on Buliimia? · Söömishäire · Söömisepiiramine · Kontrolli kaotamine · Ülesöömine Buliimia tekkimine. · Halvad emotsioonid · Mõnitamine Tagajärjed. · Hambaemaili kahjustus · Marrastused sõrmedel · Enesetapukatsed Ravi buliimiale. · Posiitivsed muutused · Madal enesehinnang · Psühhoteraapia Minu arvamus. Minu arvates on buliimia raske haigus, millesse on lihtne sattuda, kuid raske sellest haigusest välja tulla. Räägitakse tihti milline on "ideaalkaal" ning paljud soovivad ka omale "ideaalkaalu" ning hakkavad seejärel dieeti pidama, mis võib viia buliimiani
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara
DADAISM ja SÜRREALISM DADAISM · Dadaism valitses 1916 1922 · Tuntumad esindajad on: · Hans Arp · Marcel Duchamp · Poeet Tristan Tzara Dadaismi tunnused on: · Mängulises, mõnitamine ja pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S
• Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut. • Dadaiste ühendas viha sõja vastu. • Dadaismi algatajad on nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud. – LuuletajaTristan Tzara – Kirjanik ja maalikunstnik Hans Arp – Maalikunstnik ja luuletaja Max Ernst – Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp
DADAISM Marite Vendel TTP-10 Miks valisin selle teema? Valisin teema õpetaja heal soovitusel. Ja ärevusega teada saada millega on tegemist. Kus dadaism alguse sai? T.Tzara 1916 Zürichi kabarees Voltaire Tristan Tzara 1920.a hääbus Dadismi tunnused Mängulisus,mõnitamine ja pilkamine Agressivne suhtlemine Provokatsioonid Luule visuaalse külje tähtsustamine Kõlaefektidele rajatud luuletused Automaatkirjutamise rakendamine Loogilise mõtlemise eitamine Dadaismi näide Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu. Ma olen täpp-täpilt nii, nagu te kõik. Dadaismi austajad Hugo Ball Tristan Tzara Hugo Ball Kurt Schwitters ...
peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda
Dada ja metafüüsiline kunst DADAISM • Modernistlik kunstivool • Tekkis Zürichis Esimese Maailmasõja ajal • Algatajateks peetakse kirjanikke ja maalikunstnikke • Põhiline eesmärk - šokeerimine DADAISMI TUNNUSED • Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • Agressiivne suhtlemine publikuga • Provokatsioonid • Luule visuaalse külje tähtsustamine • Kõlaefektidele rajatud luuletused • Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine DADAISMI PÕHIMÕTTED • Tavaline ühiskond on jama! • Uus on parem kui vana • Elu on hetkeline, mõistetamatu ja juhuslik • Kunsti tähendus ja eesmärk on küsitav • Kunsti piire tuleb laiendada Hans Arp (pr. k Jean Arp) 1887 - 1966 • Elsassi päritolu maalikunstnik, skulptor ja kirjanik
ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust tühise kiusamise pärast rikkuda ära teise õpilase elu ja tulevikku, sest koolist välja langemise korral jääb elukutse omandamata ja haridustee katki. Olen täheldanud vaatluse tulemusena, et minu tundides on vähenenud teistele nähtav ja kuuldav mõnitamine, kiusamine, kuid tajunud, et tegelikult varjatud moel kiusamine jätkub. Olen korduvalt ka rõhutanud, et klassikaaslased saavad sekkuda ja kiusajaid korrale kutsuda, olen vestelnud ka teemal: klass peab kokku hoidma ja üksteist toetama nagu pere. Oma uurimuses toob Annika Põlgast välja, et klassisisene sekkumine vähendab kiusamist. Küsitlesin antud kolme klassi õpilasi. Palusin neil vastata lühidalt järgnevatele küsimustele: 1
Hetkel populaarne raamat ning film „Nullpunkt“ käsitleb koolikiusamist üsna süviti. Koolis hakatakse peategelast kiusama ilma põhjuseta, vaid kuulujuttude pärast. Just noortepärases võtmes filmid panevad koolilapsi mõtlema kiusamise üle. Samuti Katrin Reimuse raamat „Eilset pole olemas“ käsitleb koolikiusamise teemat. Olen seda raamatut lugenud, see meeldis mulle väga ja jääb mulle veel pikaks ajaks meelde. Antud raamatus viis mõnitamine ühe poisi isegi enesetapukatseni. Koolikiusamise põhjuseid on palju ning tagajärjed on tõsised. Sageli ei ole kiusamist isegi märgata. Ka Eesti kirjandusest on näiteid koolikiusamise kohta põgusalt tuua, sest see on teema, mida peab käsitlema.
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine
Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Järgnevalt on loetletud märke, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki: Vaimne vägivald alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Füüsiline vägivald - löömine, peksmine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine Seksuaalne vägivald - pealesunnitud seksuaalvahekord või seksuaalvahekorra üritamine vastu tahtmist. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodaniku...
maailmavalu, dramaatika Isiklik ärevus, 1914. rõhutamine, aimatav sisemine aastal sõjani viinud piin ja traagika, kujutatavat võidi majanduslik ja ekspressionism lihtsustada või moonutada ühiskondlik pinge Page 1 Sheet1 Agressiivne, skandaalne, Sõja sokist tingitud mänguline, mõnitamine ja meeleheide viis pilkamine (eriti Lääne kulturi kunstnikud kogu dadaism alustalade pihta), vägivaldsus eelneva eitamisele ebareaalne, unenäoline, hallutisinatsioonid, vastuseis rikutud ühiskonnale, müstikale toetumine, domineeris dadaistlik liikumine, seksuaalsusele suunatud Sigmund Freudi
Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab. Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel
kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta. Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida
kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine. Lapsed on veel väikesed ja kaitsetud ning mul on tõsiselt kahju, sest vaid vähesed oskavad enda kaitseks välja astuda. Kuid kas nad peaksidki oma kiusajate tasemele laskuma ning oma õigust taga ajama? Usk on ju niivõrd isiklik asi. Aga seda enam on selline kohati isegi mõnitamine väga ebaeetiline ning kurb. Lahendusi sellele probleemile on raske leida. Raskeks teeb selle just see, et minu arvates tunnetab iga indiviid usku ja religiooni väga erinevalt.. Lahenduse leidmisele aitaks kaasa ka see, kui koolid ei seaks mingeid usuga seotud piiranguid ega norme. Näiteks oli üks juhtum, kus üks Walesi koolitüdruk keeldus ära võtmast raudset käevõru, mida sikhid kannavad patust hoidumise meeldetuletuseks. Kool eemaldas tüdruku õppetööst, kuna tema teguviis eiras
Küberkiusamine Küberkiusamine on: Sõimamine ja ähvardamine õelate e-kirjade, tekstisõnumite jne kaudu. Ahistamine ja jälitamine erinevates portaalides. Isikliku informatsiooni ja saladuste levitamine. Internetilehe (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks (libakontode tegemine). Võõraste inimeste peksmise/löömise filmimine ja materjali levitamine internetis, eesmärgiks mõnitamine ja ,,naljatamine" jne. Kiusamise ohver Ohvriks võib olla ükskõik kes. Selleks, et mitte sattuda ohvriks tuleb olla ise tähelepanelik kellega sa suhtled, ei tohi mitte kellelegi jagada oma kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi. Ohvriks jääda on väga lihtne ja kindlasti ei tohiks vaikida, kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda
Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise.
saatis maali edu. "Jalgratta ratas" on järjekordne "ready-made" töö. 1919 aastal valmis "L.H.O.O.Q.", mis on foto Leonardo da Vinci maalist "Mona Lisa", millele Duchamp lisas vuntsid ja kitsehabeme. Teos pidi väljanedama dadaistidele omast põlgust mineviku kunsti kohta. 1. Mis aastal levis dadaism? 1916-1922 2. Üks tuntuim dadaismi esindaja? Tristan Tzara/ Hans Arp/ Marcel Duchamp/ Man Ray/ Marchel Janco 3. Dadaismi tunnused: Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine. Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine
Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
religioon armastus seks Huvitavad faktid On mänginus lühifilmis ,,Ferdinand". Tema raamatuid on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde. Raamat ,,Kuidas saada isaks" on kättesaadav ka pimedatele. Ta on üks eesti loetumaid kirjanikke. Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, hoidnud, kasvatanud ja äkki pole ta enam sinu oma. Niikaua, kuni ta sinu oma on, on kõik väga lahe, aga siis ilmub ta ära ja algab lapse laiba mõnitamine." Kellele te üldse kirjutate? ,,Lugejatele. Ja sõpradele. Mis on sageli üks ja sama." Miks Te kirjutate? ,,Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide." Mis see kirjutamine õigupoolest on? ,,Eks see enesehävitus ole. Kui see kirjutamine on tõeline, siis hävitab see õudselt seda, kes kirjutab. Kirjutatud tekst hävitab seda, mis on. Oleks vaid keegi mulle öelnud, kui jube see on,ma poleks hakanudki kirjutama." Mis on Kaur Kenderi meelest ebanormaalsus?
Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Mõned tunnused: mängulisus, mõnitamine, pilkamine provokatsioonid Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Värvid kubistide maalidel on
Kurjust kohtame me igapäevaelus. See on osa igapäevaelust, seda kohtab nii tänavatel, koolis kui ka ostukeskustes ja paljudes teistes asutustes. Ise proovin kurjust vältida nii palju kui võimalik ja kutsun teisi ka üles seda tegema. Mina arvan, et kurjusega inimesed ei võida midagi vaid hoopis kaotavad elus palju väärtuslikke asju. Kurjusega võid kaotada austuse enda vastu ja inimesed hakkavad sinusse halvemini suhtuma. Teiste mõnitamine ja alandamine on väga isekas tegu, see paneb halba olukorda inimese, keda mõnitatakse, aga need, kes mõnitavad tunnevad sellest ainult lõbu. Nagu näiteks raamtaus ,,Kärbeste jumal", poissi nimega Põssa sõimati paksuks. Tema ei näidanud välja seda kui halvasti ta ennast sellepärast tunneb ning kui valus on tal seda kuulda. Inimesed peaksid oma tundeid ja mõtteid selle suhtes avaldama ning siis on suurem võimalus abile
* fantastika ja usumüütika Kunstnikud: * Otto Dix * Emil Nolde * Ernst Barlach Futurism 1909-1914 * vanad traditsioonid hüljati * imetleti tehnikat ja linnlikku elulaadi * eredad ja erksad värvid Kunstnikud: * Gino Severini * Umberto Boccioni Abstraktsionism 1910-täna * ei saa aru, mida on pildil kujuttud * ei jäljenda loodust, esemete kunst Kunstnikud: * Vassily Kadinsky * Kazimir Malevits * Piet Mondrian Dadaism 1916-1924 * mängulisus, mõnitamine ja pilkamine * agressivne suhtlemine publikuga * provokatsioonid Kunstnikud: * * Metafüüsiline Maal 1917-1921 üleminek dadaismist sürrealismile Sürrealism 1923 - 1945 * allikateks fantaasiarikkus * seemed moondati elavaks kehaks ja vastupidi * ei arvestata moraali, religiooni ega tavasid Kunstnikud: · Salvador Dali · Rene Magritte · Max Ernst Naivism * vahetu, lihtsameelne, sarnane laste joonistustega * julge, abitu, palju detaile Kunstnikud: * Henry Rousseau
konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. DADAISM 1916-1924 Mängulisus, Tristan Itaalias mõnitamine ja Tzara, pilkamine, agressiivne Andre suhtlemine publikuga, Breton, Paul provokatsioonid, luule Eluard, visuaalse külje Louis tähtsustamine, Aragon kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise
kooli suhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased kui ka õpetajad, kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda nii kooliteel, huviringis, interneti kui ka telefoni teel. Koolikiusamine on vaimselt näiteks: * ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav
Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaismi tunnused · mängulisus, mõnitamine ja pilkamine · agressivne suhtlemine publikuga · provokatsioonid · luule visuaalse külje tähtsustamine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Arp. Enne minu Arp. Mets Arp. Inimkonkretsioon sündi
Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Dadaismi tunnused mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Laenavad teistelt kunsti suundatelt -kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. "Don Quixote ja Sancho Panche" Marcel Janco Marcel Janco
Mul ei ole venelaste vastu midagi kui nad on korralikud inimesed ja austuse ära teeninud. Just ära teeninud, sest austus ei tule ju niisama, selleks peab midagi ka ära tegema ole sa siis eestlane või venelane. Lausa solvavaks aga pean ma ütlust, et näe, muidu tubli venelane, eesti keelt küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi. Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks.
Vabakasvatus põhjus miks tänapäeva noored paljudele peavalu valmistavad? Bussis ja tänaval räuskav teismelistekamp. Noorte avalik avalik joomine tänavatel, laaberdamine, akende sisseloopimine. Teiste mõnitamine, pidev narrimine, üleolekuküsimus... Neid asju on veel, mis meie noorte tänasesse pilti mahub. Noormehed või neiud, vahet ei ole. Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda. Ma ise olen kohtunud paljude tublide ja
(-ismid) 20.saj vanade kultuuritraditsioonide hülgamine, ekspressionism, futurism, kubism, tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, konstruktivism, dadaism, sürrealism, absurd ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne (futurism), mängulisus, mõnitamine ja pilkamine (dadaism); kunsti ja elu piiride ähmastamine (sürrealism); maailma mõistusliku alge eitamine (absurd)
Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle öeldut südamesse ning seda ei pruugi temast arugi saada enne kui hilja on. Nii võib kaotada enda parimad sõbrad. Tundlikud inimesed peaksid rääkima sellest enda vanematele või parimatest parimale sõbrale, keda ta võib kindlasti usaldada. Koolis sageli tekivad kambad, millest tulenevalt tehakse lollusi ning vägavallatsetakse. Nad
Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või minna politseisse,kirjutada avaldus nende kohta,kes halvasti sind kohtlevad.
Üritatakse testida uue õpilase närvikava ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge või ei suuda, siis ongi uus ohver jälle täiega olemas. Kurb tõsiasi asja juures on see, et tihti kuid mitte alati, ei märka või ei taha märgata olukorda õpetajad, sest ei pea seda just kuigi suureks probleemiks ja ei näe asja tegelikku tõsidust enne kui suured tagajärjed käes on, olenemata sellest, et mõnitamine ja tagakiusamine toimub nende endi silme all. Samamoodi ka kaasõpilased ei lase ennast härida sellest, kuidas ühele nende sealt liiga tehakse. Tihti naerdakse kaasa ja lihtsalt vaadatakse suure huviga toimuvat pealt või siis ignoreeritakse oukorda. Vahelesekkumist ja ohvri aitamist näeb kahjuks äärmiselt harva. Inimesed Lihsalt ei julge ennast sinna vahele segada ja oma nina toppida, kuna kardab olla ise järgmine ohver, keda taga kiusatakse. Ometi oleks sekkumine see tubli ja julge samm
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
Kiusamine väheneb vanemaks saades, kuid lapsena kiusatud inimest saadab tulevikus vaid ebakindlus ja enesekindluse puudumine. Kui koolis ei ole kiusamist, läheb ka õppetöö paremini, kuna pole segavaid faktoreid, näiteks klassikaaslasi kes ähvardavad asju ära võtta või nõuavad kodust tööd. Kiusamist ei esine mitte ainult alg- või põhikoolis, vaid tegelikult ka gümnaasiumis. Mitte keegi meist ei tunnista seda, kuid klassikaaslase mõnitamine või solvamine avalikult on tegelikult samamoodi kiusamine. Kiusajad ei taju, mida nad teevad või kuidas kiusatu end tunneb. Solvamine tundub naljana, klassis seda tehes naerab enamik inimesi kaasa, mis teeb neist ka osalised koolikiusamises. Koolikiusamine kestab alati edasi, selle vastu peab pidevalt võitlema, kuna see ei kao. Igaüks meist siin saab aidata, olles tolerantsem kaaslaste suhtes ning aidates abivajajaid. Senikaua, kuni
Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressiivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine dogmade, loogilise mõtlemise eitamine levis peamiselt trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) Dadaistid laenavad tehnikat ilma valehäbita teistelt suundadelt kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema
Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonna ja selle väärtustes. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nende jaoks on kunsti tähendus ja eesmärk muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dadaismi tunnused: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; agressiivne suhtlemine publikuga; provokatsioonid; luule visuaalse külje tähtsustamine; kõlaefektidele rajatud luule; automaatkirjutamise rakendamine; dogmade, loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid:
väiksemagi vahejuhtumi peale kaebama jookseb, aga ei arvestata sellega, et väiksed asjad saavad alguse suurtest asjadest. Kui juba alguses midagi ette ei võeta siis peatselt on juba hilja. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda tavaliselt kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel veidi erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub norimine, mõnitamine, asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, eiramine ja laimujuttude levitamine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommimine". Vanemad peaksid asjasse täie tõsisusega suhtuma, ja asjasse sekkuma juba siis, kui laps üritab hommikuti end tihti kooli minemisest eirata, tuues ettekäändeks, et enesetunne on halb või et pole olulisi tunde, et kooli minna. Kui laps koolivägivalla all kannatab siis peaksid vanemad sellest esimesena aru saama
3. Romantilise proosa esindajad: kuhjamine ning matemaatiliste ja *1). G.G.Byron; ,,Don Juan", 2). W.Blake muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; ,,Mees, kes naerab" (prantsuse), agressivne suhtlemine publikuga; luule visuaalse külje *1) J.F.Cooper ,,Nahksuka jutud" , 2) tähtsustamine; loogilise mõtlemise eitamine. Dadaistid W.Whitman ,,Rohulehed" (ameerika) laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - W.Scott - ajaloolise proosa rajaja. kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised 4. A
Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’ Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine, haavamine ja äratõukamine on üks huumori tugevamaid ajendeid. Sellisel juhul pole kahe isiku vaheline huumor tasakaalus. Inimesele, kes naerab teise üle võib see tõesti väga naljakas olla, kuid teisele isikule on sellele vastupidine mõju. Olgugi, et kellegi teise naermine põhjustab viha või kartust, peaks inimene enda sees leidma siiski sisemise huumori. ,,Naer tapab hirmu, ’’ nagu oli kirjas Umberto Eco romaanis.
Olemise võlu ja valu Kõik inimesed on erinevad ja mõistavad maailma omamoodi. Iga inimene tahab olla tema ise ja jääda iseendaks, aga tänapäeva tohutus infotulvas ning meediakeskses ühiskonnas on väliseid mõjutajad meie ümber nii palju, et ,,iseendaks jäämisega" on suuri raskusi. Tegelikult on suuri raskusi juba ,,iseendaks saamisega". Ühiskond tervikuna ning see kitsam keskkond kus igapäevaselt viibid, määravad hoiakuid, seavad raamid ja rollid. Selle tulemusel ei teagi keskmine noor inimene täpselt, kes ta on ja langeb talle etteantud lõksu. Üldjuhul tõmbab noori kõik, mis särab ja hiilgab glamuur. See on kallis lõbu. Näiteks Eestis värvivad paljud tüdrukud järjest end blondideks, et sarnaneda kolmele Barbie-klooni moodi tüdrukule tänaval. Kõik on alguse saanud mõnest televisiooni kaudu kuulsaks saanud eeskuju st, keda soovitakse matkida. Lisaks öeldakse, et blondid tüdrukud meeldivad poistele ...
loomine, Läänekultuuri surevus, elu on kaduv, hetkeline, mõistmatu, VIHA sõja vastu, Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine,
inimesed on haavatud. Kaotusi oli ka meie riigis. Eelmise aasta 23. Septembril toimus Soome koolis tulistamine. Tragöödias hukkus üheksa õpilast, meesõpetaja ja mõrvar ise. Eestis oli varem ilmunud samateemaline film nimega ,,Klass", kus kahte õpilast vaimselt ja füüsiliselt terroriseeriti. Tagakiusamise tulemusena tapsid kaks poissi kättemaksuks mõned oma kaasõpilased. Sarnane sündmus leidis aset ka Soomes. Kiusamine koolis- mõnitamine, alandamine, norimine, löömine ja kõik muu seesugune on terrorism. See on terrorism oma kaasõpilase vastu ja see ei muuda maailma sugugi paremaks ega vabasta seda terrorismi küüsist. Terrori all kannatavad ka paljud pered. Pered , kelle kallal tarvitatakse koduvägivalda. Eesti vanasõna ,,Kuidas küla koerale, nii ka koer külale" kehtib ka siin. Mida rohkem me ise teistega halvasti käitume, seda suurem on võimalus, et seda teevad ka nemad. Vägivald sünnitab vägivalda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
