SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase komponendid laias laastus kaheks: üht osa nendest nimetatakse tarkvarast ja teist osa riistvaraks. Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki
Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25)
töötavad seadmed. Korpuse sees olevad sedmed. · Protsessor · Emaplaat · Mälud · Kõvakettasedmed · DVD-ROM · Laienduspesad · Toiteplokk · pordid Protsessor(CPU) · Arvuti keskseade, mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend ja väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port) · On mitmerealised pistikud, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. Toiteplokk (power supply) · Varustad arvutit seadmete vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti 16, 12 või vähemaks voldiks)
kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab. Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja seal samas asuvad ka tulemused. Protsessori töö ajal liigub temast pidevalt läbi andmeid millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima nn. CODE ja DATA. Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena: 1.2
· disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid :
Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad...................................................................................................................
pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus - ZIF (Zero Insertion Force). Emaplaadi komponendid · Mälupesad Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR.
VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (DualProcessor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR.
Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida kasutatakse.
Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja. Järgmise keelespetsiifilise asjana tuleb ära tunda laused, lausemallid ja lausete tähendus.
Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad. Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani. Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa. Paraku polnud pesade info läbilaskevõime videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express). Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki.
7) Leia arvu 00111110 kahe-täiend (2’s-complement) V: 11000010 8) Leia arvu 00101001 kahe-täiend (2’s-complement) V: 11010111 9) Kirjuta positiivse arvu 001011100 negatiivne vaste märgi-ja-väärtuse (sign- and-magnitude) süsteemis. V: 101011100 10) Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 0,0625 kahendkoodis. V: 0,0001 11) Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 0,041015625 kaheksandkoodis V: 0,025 7.test Masinkood(1) 1) Big endian skeemi korral sisaldavad väiksema aadressiga mälupesad arvu madalamaid baite. V:VALE 2) Little endian skeemi korral sisaldavad väiksema aadressiga mälupesad arvu madalamaid baite. V: ÕIGE 3) Millised alljärgnevad lipud omavad väärtust 0 peale tehet, mis andis vastuseks 0? V: N,V,C 4) Registrite R1 ja R2 sisu on vastavalt 1600 ja 4200.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Load 28(R1),R5? V: 1628 5) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1800, 4000 ja 3020.Milline on registri
mikroprotsessor Elektritoit e-element Põhjasild DIMM Lõunasild mälupesad Joonis 2 IDE 1 pesad Mikroprotsessor ühendatakse vastavasse pessa AMD mikroprotsessor, põhimälumoodulid vastavalt DIMM mälupesadesse ning võrgutoite saab emaplaat
■ http://www.exploringbinary.com/binaryconverter/ Jälgi, et koma asemel kasutad punkti. Vastus: 0,1101 k. Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 0,033203125 kaheksandkoodis. ■ http://zeeshan.xp3.biz/dconverter.htm Vastus: 0,021 ● Masinkood (1) a. Big endian skeemi korral sisaldavad väiksema aadressiga mälupesad arvu kõrgemaid baite. ■ Vastus: Õige b. Little endian skeemi korral sisaldavad väiksema aadressiga mälupesad arvu kõrgemaid baite. ■ Vastus: Vale c. Millised alljärgnevad lipud omavad väärtust 0 peale tehet, mis andis vastuseks +3? NB! valed vastused annavad miinuspunkte! Vali üks või enam: ■ Valikud on N, Z, V ja C
artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni: fonoloogiline funkstioon tähendab keelesüsteemi foneemide, st. tähendust eristavate üksuste äratundmist; foneetilise funktsiooni ülesandekson võrdlemise teel reguleerida lapse enda hääldamist. Väljendusvahendistest omandab laps kõigepealt intonatsiooni.
Tavaliselt tekst kajastub ju mõtte tuletamist, järelduste tegemist. Kogu asi saab alguse sensoorsest tasandist ja liigub edasi siis mõttetasandile. Mis sensoorsel tasandil toimub? See signaal mis silma, kõrva jõuab, jaotatakse elementideks., Kõrv iga heli puhul fikseerbi tugevus, kõrguse, kestuse. On väidetud, et tav on in üle 20 000 närvilõpme kõrvas. U 3000 sellest närvikiudu ühendab kõrva ja KNS-i. Need signaalid muudetakse närviimpusslideks, Mis toimub ajus sisi? Mälupesad on ajus. Kas teave, mims siis ajju jõuab on uus (sis lükatakse see kõrvale) või lõimub sellega, mis on eelnevalt juba ajus. Nüüd töömälus ehk operatiivmälus tuleb see säilitada kuni on arusaamiseni jõutud. Tunnused säilitatakse fneetilise sõna või süntagma kui fneetilise üksuse äratundmiseni. Laps märkab, et on midagi valesti, aga ta ei teadvusta, siis MIS on valesti (nt ütleb r asemel l-hääliku). Mälupesad on piirkonnas laiali. Oluline on: kui palju on närviseosed
hulk ja iseloom 4) omandamisvõime sõltumine elueast Tahteline kui meeldejätmisvajadus on isiksuslikult oluline Tahtmatu see on parem,kui on seotud aktiivse toimimise ja tegevusega Mnemotehnika/mnemoonika - meeldejätmisoskus, mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust. Mälumaht - muutub ökonoomsemaks, vabanevad nö mälupesad, kui oled õppinud või harjunud teatud koosesinevaid elemente tervikuks koondama Maagiline arv Georg Miller, näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine
bottleneck“). Puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info – andmete ja käskude vahel. See, kas tegemist on andmete või käskudega, tuvastatakse programmi töötluse käigus alles protsessoris. Kaasaegsetes kõrgkeeltes on kasutusel erinevaid andmestruktuure, kuid klassikalise (Princetoni) arvuti mälukorralduses tuginetakse vaid ühemõõtmelistele struktuuridele (mälupesad), mistõttu tuleb erineva struktuuriga andmeid lineariseerida, et neid oleks mälus võimalik säilitada. Mälus säilitatav informatsioon ei sisalda teavet selle kohta, millise andmetüübiga on tegemist. Andmetüüpide tuvastamine toimub läbi programmiloogika. Vaatamata Princetoni arvutimudeli piirangutele, mis esitab kõrgendatud nõudeid kasutatavatele kompilaatoritele, on mudel tänini laialdaselt kasutatav arvutite väljatöötamisel.
madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja. ATX emaplaat on tegelikult 90o -lt pööratud AT emaplaat. Komponentide ümbertõstmise tulemusena said kõvaketaste ja flopikaablite pistikud ning mälupesad uue ja loogilisema asukoha emaplaadil. ATX-standard toetab PIO Mode 5 IDE seadmeid. Lisatud on arvuti tarkvaraline sisse ja väljalülitamise võimalus. ATX emaplaat on tavalisest AT plaadist suurem- tavaliselt 12" vanema standardi 8,7"vastu. See aga võimaldab komponente paremini asetada ja teeb ka tootmise odavamaks. Enamik ATX emaplaadid on seoses mõõtmetega pandud miditower tüüpi korpusesse. Märkima peab, et
3 04 - PHP - Muutujad 4 Mario Metshein 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus 31.12.2016 6 */ 7 ?> 8 Kommentaari märgendite vahele lisatud sisu veebilehe külastaja ei näe! Üherealise kommentaari lisamiseks kasuta // või #, kuigi viimast kasutatakse vähem. Ning kasuta seda just koodiplokkide tähistamiseks, sest iga rea kommenteerimine nõuab liiga palju resurssi. ? 1 Muutujate loomine Muutujad on nimelised mälupesad, millele on omistatud mingi väärtus. Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks - oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi
didaktiline moraal. Täiesti uue materjali õppimisel vahetu mälu maht nn maagiline arv (Miller)- näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima see arv on 7±2 kompi e kängu ühe komba infosisaldus võib varieeruda, isiku jaoks peab see olema mõtestatud tervik kes on harjunud sellega siis tal tekivad vabad ,,mälupesad" kuhu infot panna: Meeldejäetava info tunnus emotsiogeensus võime esile kutsuda tundmusi; tavaliste sõnade mälus kestvus on tunduvalt lühem kui algul halvasti meeldejäänutel sõnadel Omandamisevõime sõltuvalt elueast bioloogiline võimekus tipp on 25-30 aastaselt; hiljem algab mälu võimekuse langus; professionaalne mälu ja abstraheerimisvõime võivad aga paraneda vananedes; vahetu mälu halveneb aga
väikseimad kõnesegmendid on silbid. Et omandada emakeele hääliksüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Nimetatud nähtuse psühhofüsioloogiliseks mehhanismiks on sensoorne abstraktsioon (N. Žinkin). Korduvad akustilised signaalid, mis transformeeritakse närviimpulssideks, kujundavad signaale analüüsivate neuronite aktiivsuse. Kujunevad mälupesad: korduvaid signaale hakkab lapse aju "ära tundma". Väljendusvahenditest omandab laps kõigepealt intonatsiooni. Vastavad alged ilmnevad juba lalina ajal. Ka hakkab laps mõistma kõigepealt tooni. Sõnade hääldamist tuleb vaadelda paralleelselt kahes plaanis: 1) rõhulis-rütmiliste struktuuride kui hääldusraamide omandamine; 2) häälikute artikuleerimine ning sõnade häälikkoostise omandamine. Kõne hälbelise arengu puhul on aga substituudid sageli teistsugused
php: Lipp -r võimaldab kirjutada koodi otse käsureal: Lisalugemist Echo (www) - inglise keeles PHP Märgendid (www) - inglise keeles Eraldajad (www) - inglise keeles Kommentaarid (www) - inglise keeles PHP käsurealt (www) - inglise keeles Video Esimene PHP skript (www) - inglise keeles 2.1 Muutujad Koodi täitmise ajal paiknevad kõik koodis kasutatavad väärused operatiivmälus. Muutujad on lihtsalt nimelised "mälupesad", millesse võib salvestada mingeid väärtusi ja muutuja nime kaudu viidatakse väärtusele operatiivmälus. Kõik PHP muutujad algavad $-märgiga, millele järgneb muutuja nimi. Muutuja nimi algab alati tähe või allkriipsuga, millele järgneb suvaline arv tähti, numbreid ja allkriipse. Muutuja nimed on suur- ja väiketähetundlikud, mis tähendab, et muutuja $name ja $Name on erinevad muutujad. Muutujal on oma andmetüüp, mis näitab, mis liiki väärtusi muutuja esindab
annaabi.ee 
