s1 s2 Massiühik on 7.2 Keha liikumishulk 1kg m - keha mass p=mv v - liikumiskiirus 7.3 Impulss 39 cm Liikumishulga muut impulss mv2 - mv1 = p2 - p1 = Dp Æ 39 cm m m v2 v1=0 © 1998 AS SERK A. Mürsk kahuri- torus p1=mv1=0 B. Mürsk kahuritorust
kiirendusi. Ülesanne: Üks vastastikmõjus olevatest kehadest, mille mass on 10 kg, liigub kiirendusega 2,5 m/s2. Kui suure kiirendusega liigub teine keha, mille mass on 2 kg? 5. Impulsi jäävuse seadus. Ülesanne: Horisontaalsel alusel liigub kaks vankrikest. Esimene vankrikese kiirus v1 on suurem kui teise vankrikese kiirus v2. Kui vankrikesed puutuvad teineteist, mõjutavad nad teineteist aja t jooksul. F1t = mv1 - mv10 F2t = mv2 - mv20 F1 = -F2 mv1 - mv10 = -(mv2 - mv20 ) mv1 + mv2 = mv20 + mv10 Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. p1 + p 2 = p10 + p 20 Ülesanded: 1. Liivaplatvorm massiga 3t seisab raudteel. Mürsk, mille mass on 10 kg,
Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. 7. Paigalseisvat tõstukit massiga 800 kg hakatakse tõmbama ülespoole trossist jõuga 1200N. Määrata tõstuki kiirendus ja tõusukõrgus 1 sekundi pärast. 8.Kui kõrgele lendab maapinnalt vertikaalselt üles visatud keha , mille algkiirus on 40m/s ? Kui kaua kestab üleslend ?
Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y EELARVE MUUTUS J4 Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont kõige kasulikum. Parim kombinatsioon. HINNA MUUTUS Elastsus-E= suhe mis näitab, kui tormiliselt või passiivselt reageerib turg hinna nõudlusele. E= Q (%)/ P (%) E= Q (%)/ AP (%) E= 0 ; E 0
Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
Liiga madala litaseme korral li kuumeneb ja kasti mrimine halveneb. lipumbaks on trohhoidpump. Eelfilter paikneb karteris,ning koguli lbib filtrit. Hdroploki keskmisele osale on liidetud kaks lisaplokki. lemine plokk: MV2 elektromagnetklapp, ttab ON/OFF reziimis. Sellega juhitakse siduri E kikudel 2,3,4 mberllimisel. Alumine lisaplokk EDS4, juhib pidurit C, EDS4 on akt,siis ta on hdrauliliselt suletud ja vastupidi, kui pinge minimaalne, on see klapp hdrauliliselt avatud. EDS6 juhib sidurit B MV1 hdrosst rhuklapp, see on ON/OFF reziimiga klapp. Reguleerib siderite ja pidurite trhku, leminek reziimilt N reziimile D on vaja lhiajaliselt suuremat trhku. MV1 tagab rhu 7 bar, ilma pingeta, aktiveerimata-16bar EDS26 reguleerivad edasiantavat lirhku sltuvalt mhisele antavast voolust. 159mA-klapist edasiantav likogus on minimaalne 768mA- klapist edasiantav likogus on maksimaalne. Et pistikuid parem hendada on klappide henduspead vrvilised. AM6 6kiku edasi, ks tagasi.
Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere
* . a p2 a b p1 a p2 a b p1 a b p2 Hüviste kogused sõltuvad kasulikkusfunktsiooni parameetritest, hindadest ja tarbimiseelarvest. Analüüsige Lagrange´i kordaja sisulist tähendust ja näidake Gosseni II reegli kehtivust. a MV1 a Esimesest võrrandist p1 MV1 p1 . Seega näitab * kui palju on tarbijal x1 p1 p1 x1* vaja lisaraha selleks, et suurendada heaolutaset ühe ühiku võrra (NB! Mõõtkava sõltub kasulikkusfunktsiooni kujust).
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss. ● punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p=mv impuls ● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus. ● välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. ● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. ● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega.
Keha mõju teisele kehale Relatiivne niiskus:veeauru osarõhu ja samadel tingimustel küllastunud suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass. teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2-p1= p (liikumishulga seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muut=impulss) muundumise mõõt. A elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, Upinge selle Keha impulsimoment:(L) pöörleva keha osade impulsside mõju lõigu otstel, q 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I voolutugevus(A), t pöörlemisele
dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses. Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1¯,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia kineetilisest energiast mV1²/2=Vv1²/2, potentsiaalsest energiast mgh1=Vh1g A1=f ¯S¯= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 Kogu mehhaniline energia: Vv2²/2+Vgh2+2V V1²/2+gh1+1=V2²/2+gh2+ 2 Bernoulli võrrand V²/2+gh+=const Horisontaalse voolutoru korral V1²/2+1=V2²/2+2 2.2.3.Torricelli valem Vaatleme vedeliku väljavoolamist anumast läbi väikese ava.Kuivedelik voolab avast ristlõike
dV/dtvedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 2.2.2.Bernoulli võrrand Voolutoru piires kehtib joa pidevuse teoreem,mille järgi ajaühikus läbib voolutoru iga ristlõiget const. hulk (V) vedelikku.Sellest tulenevalt,kehtib ka voolava ideaalse vedeliku mehhanilise koguenergia jäävuse seadus kogu voolutoru ulatuses. Kui vedelik läbib ristlõike S1,kiirusega V1,siis koosneb vedeliku ruumielemendi V mehhaniline koguenergia kineetilisest energiast mV1²/2=Vv1²/2, potentsiaalsest energiast mgh1=Vh1g A1=f S= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 Kogu mehhaniline energia: Vv2²/2+Vgh2+2V V1²/2+ gh1+ 1= V2²/2+ gh2+ 2 Bernoulli võrrand V²/2+gh+=const Horisontaalse voolutoru korral V1²/2+1=V2²/2+2 2.2.3.Torricelli valem Vaatleme vedeliku väljavoolamist anumast läbi väikese ava
kiirenduse f¯=m*dv¯/dt,kuna m=const,siis d(mV¯)/dt=f¯,tähistame selles seoses Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi korrutise mV¯=p¯,ning nimetame (mehhaaniliselt isoleeritud) koguimpulss (sinna keha,massiga m,impulsiks.Keha,massiga kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate m,impulss on vektor,mille suund ühtib kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (const.) kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn kiiruse korrutisega. =const; ). Järelikult võime Newtoni II seaduse kirja 1.2.4.Jõumoment ja impulssmoment panna ka impulsi mõistet kasutades f¯=dp¯/dt . Jõumoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu pööravat mõju. Olgu meil süsteem,mis koosneb N Jõumomendi arvväärtus (moodul)
Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment-jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 10-11 . kg 2 Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1 + p2 + p3 + ... + pn = const mv1 + mv2 + mv3 + ... + mvn = const . Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h.
nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 10-11 . kg 2 Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1 + p2 + p3 + ... + pn = const mv1 + mv2 + mv3 + ... + mvn = const . Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h.
kiirenduse üks m s-2Vastavalt Newtoni II seadusele üks ja seesama jõud põhjustab seda suurema kiirenduse mida väiksem on keha mass Gravitatsiooniseadus väidab, et iga keha massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse Impulss on suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=mv. kgm/s Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi moodustavate kehade impulside summa ei muutu vastastikmõju tulemusena(p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ).. Newtoni III seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastumõjuga (vastujõuga). Mehaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis võrdub kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega (A=Fs; kus A on töö (J); F on jõud (N) ja s on läbitud teepikkus (m)). Võimsuseks nimetakse ajaühikus tehtud töö hulka: (N=A/t; kus N on võimsus (W); A on tehtud töö (A) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)
kiirustega v1 ja v 2 . Põrkugu need kehad kokku aja t jooksul. Pärast põrget olgu kiirused v1 ' ja v 2 ' .Esimesele kehale mõjugu seal juures jõud F . Sel juhul mõjub teisele kehale aja t vältel jõud - F . Esimese keha impulsi muutus avaldub m1v1 - mv1 = Ft . Teise keha impulsi muutus avaldub m 2 v2 - m2 v2 = -Ft . Süsteemi impulsi muutuse leidmiseks liidame võrrandid kokku ja saame m1v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v 2 ehk p1 + p 2 = p1 + p 2 . Tulemus näitab, et kahest kehast koosneva suletus süsteemi impulss ei muutu. Saab näidata, et selline tulemus kehtib ka suurema kehade arvu korral.
annaabi.ee 
