alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost
Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome)
Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride
Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit · 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu · 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. ,, Miina Hermanni Lauluseltsi koor" · Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma gümnaasiumus. · LOOMING: koorilaulud, üksikud soololaulud, puhkpillipalad · Koorilooming: isamaalaulud · Lüürilised laulud: kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele · Rahvalauluseaded · KUULAMINE: o ,,Must laul" meeskoor laulab, mehine, rütmikas o ,,Ei saa mitte vaiki olla" vaikne, jõululaulu meeleolu o ,,Ööbiku surm"
(1851-1911) · Helilooja, koorijuht ja pedagoog, pianist, organist · Loomingust säilinud paarkümmend koorilaulu "Kaunimad laulud" (laulupidude kavas alates V laulupeost) "Ellerhein" (lüürilis-romantiline) · Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann (1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi
õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata
1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl"
Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes leidus suur hulk Hermanni enda loomingut ja teisigi tolleaegseid algupäraseid laule. Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel kasvatamisel "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis ilmunud materjaliga andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse. Tema teised tegemised Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ta oli Eesti ärkamisaja üks värvikamaid isiksusi. Hariduselt filosoofiadoktor, töötas ta eesti keele lektori ja ajalehetoimetajana, selle kõrval leidus tal võimekust olla amatöörhelilooja, koorijuht, kirjastaja, kirjanik ja luuletaja, rahvaviisikoguja ja muudki. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks,.
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
1873. alustas Koidu Selts näiteringi. Laulu- ja mänguselts Koit oli tegustenud 1869. aastast meeskoorina, põhikiri kinnitati 1871. aastal. Koidu Seltsist arenes välja Ugala Teater. 1881. asutati Võru Kandle Selts, tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis, 20. sajandi algul ehitasid nad endale teatrimaja. Erik Hans Sepp 11E 1882. aastal rajas ehitusmeister, seltsi- ,teatri- ja muusikategelane Abram Siimon Toilasse Eesti esimese maa teatrimaja, valmistas ise lavasedamed ja mööbli. "Saal oli kaunis suur, üles viisid alumiselt korralt kaks treppi, üks esimese ja teise platside poole ja teine kolmanda platside poole ning tagumisele rõdule. Rõdusid oli kolm, üks saalu tagumise poole otsas, üks lõuna pool külje peal ja teine põhja pool küljel, kaunis lava ligi. Lava oli kaunis suur, riietusruumisid ei olnud, samuti ka
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllalti häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta on mänginug muletavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllatki erinev: kui Aleksander tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming oli tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum ja ehk ka pealiskaudsem
aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid siia kirjamees Peeter Koit, kirjandusloolane, kooliõpikute autor Mihkel Kampmaa, muusikategelane Samuel Lindpere, luuletaja Jakob Tamm, koolitegelane Enn Murdmaa ja hilisem botaanikaprofessor Jaan Port. Assamalla vallakoolis tegutses koorilauluentusiast Johan Elken. 1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879. a Asutati segakoor, 1880. a pandi alus raamatukogule, 1882. a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi
Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis; astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks 1878 Leipzigi, lõpetas seal 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 "Eesti Postimehe" toimetaja, omandas 1886 "Perno Postimehe", nimetas selle "Postimeheks" ja andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina
" Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega.
Bergmanni laulud" luuletused. Kuulsad luuletajad on tol ajal : K.A. Tema peazanr on ballaad. Jakob Liiv (1859-1938). Hermann, M.J. Eisen, A. Piirikivi, J. Bergmann, Alatskivi lähedalt pärit Jakob Liiv õppis Kodavere Jakob Liiv, J. Tamm, A. Haava, K.E. Sööt, Juhan kihelkonnakoolis. Jakob Liiv on Juhan Liivi Liiv. Hermann Karl August 1851-1909, eesti noorem vend, oli ka üsna viljakas. Ta oli keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. H. mitmekümne raamatu autor. Temalt on ilmunud avaldas kirjakeelt ühtlustava eesti keele teoseid kõikides kirjandusliikides ning väga grammatika, toimetas mitut ajalehte ja ajakirja erinevates zanrides: lüürikast memuaarideni, 3 lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni
Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllaltki häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kuiAleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming on tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum, ehk ka pealiskaudsem. 19
annaabi.ee 
