Egiptus Asukoht · Asub Aafrika kirdeosas · Naaberriigid: Liibüa, Sudaan, Iisrael · Punase ja Vahemere ääres Üldine teave · Pindala 1,002,450 km2 · Rahvaarv ligikaudu 82,000,000 · Pealinn Kairo · Riigikeel araabia keel Kairo "Tuhande minareti linn" Lipp · Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummarda...
Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfoon...
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis t...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
"Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem Romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel William Turner "Vihm, aur, kiirus"1844 HELILOOJAD ROMANTIKUD Franz Schubert Robert Schumann Johannes Brahms Richard Wagner Edvard Grieg HELILOOJAD ROMANTIKUD Ferenc (Franz) Liszt Fryderyk Chopin
Kas mereharidus vajab muusikaajalugu? Mida on arvatud · MUUSIKAAJALOO TUNNIS VÕID TÄIENDADA OMA LOOMINGULISI KÜLGI JA VÕIB OLLA HILJEM PÜHENDAD END ROHKEM MUUSIKALE. · ENDAL ON HEA TUNNE, KUI OLED HARITUD JA SUL ON TEADMISED. · MUUSIKA ON TEEMA, MILLEST SAAB PALJU RÄÄKIDA · HUVITAV ON TEADA SAADA TEISTE MAADE KULTUURIST. · SELTSKONNAS ON HUVITAVAM, KUI TUNNED ERINEVAID LAULE. · ARVAN, ET MUUSIKAST JA MUUSIKAAJALOOST ON HEA MIDAGI TEADA. · MUUSIKAAJALUGU ON VAJA TEADA, SEST.OLETAME, ET HAKKAD MEHHAANIKUGA IGAVUSEST RÄÄKIMA JA SIIS VÕIB TÕESTI PIINIK OLLA, KUI SA MUUSIKAST MIDAGI KAASA RÄÄKIDA EI OSKA. · MA ARVAN, ET IGA MEREMEES PEAB OSKAMA LAULDA. KA LAULMINE ON OSKUS. · ARVAN, ET MUUSIKAAJALUGU EI PEA ÕPPIMA, KUNA SEE VÕIB OLLA TÜÜTU JA IGAV. Mida on arvatud · LAULMINE ON KAASAS KÄINUD MEREMEESTE KULTUURIGA
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
ja Saksamaa lauljate ja instrumentaalsolistidega. Aastast 1991 on Imbi Tarum ka Eesti Muusikaakadeemia klavessiini- ja basso continuo õppejõud ning juhatab vastavaid kursusi suviti Soomes Raudaskyläs. Ta on olnud Eesti Kontserdi korraldatud rahvusvaheliste klavessiinipäevade kunstiline juht. Kontsert oli justkui retk tagasi renessansi- ja barokiajastu Euroopasse. Kontsert andis stiilikireva tervikpildi muusikaajaloost antud perioodil. Kuulda saime õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat. Esitatavale muusikale lisavasid jumet barokiajastu kostüümid ja parukad (kunstnik Kustav-Agu Püüman) ning muusikute kommentaarid, millised puudutasid kord esitatavat teost, kord heliloojat, siis jälle mõnd instrumenti või avavad sõnalise teksti tagamaid. Musitseeriti ajastu pillidel. Esinejate tase oli hea, esitati korrektselt ja puhtalt
Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilaulvaks, harmoonia muutus keerukamaks hakati kasutama rahvamuusikat orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre.
Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi oli see heaks stardipauguks kogu kontserdile. Järgmisena oli kavas Antonia Vivaldi teos "Talv" tsüklist "Aastaajad". Jällegi väga tuntud teos, kui natukenegi muusikaajaloost tead või oled kuulanud, mis ümberringi toimub. Solistiks oli Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Egert Leinsaar. Solist paistis olevat väga noor, kuid ta sai oma ülesandega briljantselt hakkama. Üldse kogu orkestri poolt väga hästi esitatud, mina ei suudaks professionaale neile eelistada! Kolmandaks esitati Mozarti Klarnetikontsert A-duur, KV 622: 2. osa. G.Otsa nim Muusikakooli õpilane Madis Saarmets oli solistiks. Ta tundus veidi kohmakas laval, just
äärmuslikke registreid. Muusikas kasutati ka rohkesti rahvamuusikat, aga ka lihtsalt olustikumuusikat. Sajandi esimesel poolel eelistati väikevorme, teisel poolel vastupidi just suuri teoseid. Muusikas lööb välja progressiusk st, et asjad lähevad ainult paremaks ja keerukamaks. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, levisid salongiõhtud, kadusid ära kunstisponsorid. 19.sajandil hakkas tekkima muusikakriitika, tekkis teadlikkus muusikaajaloost ning hakati ka esitama varasemaid teoseid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_(muusika) Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn "Valgus" 1992 http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/svetlana_kass/ulesandeid_8._klassi_kirjandusopiku_ju urde.htm
Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. aastasesse sõtta (1337-1453), mis avaldab nende maade majandusele 13.saj juba proosana. ja seega kogu kultuurile laastavat mõju. Inglismaa kaotas sõja ja jäi V draamateosed muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad). Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi
oonüksist trepikäsipuud, suured kandelaabrid ja monumentaalsed kujud trepi vaheplatvormidel- kõik sai kulissiks kodanlikule iseteadvusele. 7 Fuajee Charles Garnier kavand oli teha suur fuajee selline, et see sarnaneks klassikalise lossi galeriile. Peeglid ja aknad rõhutavad selle suuri mõõtmeid. Suurejooneline lagi, mille maalis Paul Baudry portreteerib teemasid muusikaajaloost. Lüürat, domineerivat dekoratiivset elementi leiab nii kütterestidel kui ka ukselinkidel. Garnier auks on loodud fuajeesse skulptor Carpeaux poolt büst, mis seisab keset fuajeed. 8 Vaatajate saal Vasega kaetud ja rikkalikult kaunistatud kupli all asub teatrisaal, kus on üle 2000 istekoha. Värvidest valitsevad saalis pidulik punane ja kuldne. Kõrgemal sulevad ruumi neli
õpetlased asusid koostama kohalike kunstnike elulugusid. Vasari teosest said inspiratsiooni ka Holland, Saksamaa ja Inglismaa, kus väljastati raamatud nende maade kunstnike elulugudega. Muusikaajalugu tunti plahvatuslikult huvi alles 18. sajandil, kui 1715. aastal ilmus Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu")
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Maria Laur MT-09A GIACOMO ANTONIO DOMENICO MICHELE SECONDO MARIA PUCCINI Referaat muusikaajaloost Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorus.........................................................................................................4 Esimene edu.....................................................................................................................5 Kriis..........................
UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem. · Rohamtismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. HELILOOJAD- ROMANTIKUD · Franz Schubert · Robert Schumann · Johannes Brahms · Richard Wagner · Edvard Grieg · Ferenc Liszt · Fryderyk Chopin · Hector Berlioz · Giuseppe Verdi · Pjotr Tsaikovski ROMANTISM II · Tunded
sajandi saksa ooperile. Samuti on ,,Võluflööti" nimetatud Mozarti testamendiks, teoseks, milels ta väljendab selgeimalt oma inimese- ja eluideaali, keskendades sellesse kogu oma heliloojameisterlikkuse. Kokkuvõte Käesoleva tööga on antud edasi klassitsismiajastu lühiülevaade, Mozarti elukäik sünnist surmani ning ka tema viimase ooperi ,,Võluflööt" lühike kokkuvõte. Imelaps Mozart on andnud väga palju klassitsismiajastu muusikale ning moodustanud suure osa muusikaajaloost. Seda tõestab ka tema kuulumine Viini klassikute hulka. Ma usun, et teda tunnustatakse veel palju palju aastaid, kui mitte aastasadu ning vaevalt ka tema ooperit ,,Võluflööt" niipea unustatakse. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Klassikaline_muusika Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I" 8
Seda fenomeni on tunnustatud ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide esitajale ette õiguse 30–50%-le autorihonorarist. Iseenesest mõista esitab see improviseerivale muusikule hoopis suuremaid nõudmisi nii teooria (eriti harmoonia) peensuste kui instrumendivaldamise osas – peab ta ju suutma lahendada probleeme, millele vastuse leidmiseks on heliloojal piiramatu ajaressurss, laval mõne loetud hetkega! Nagu muusikaajaloost teame, oli aegu, kui ka süvamuusika heliloojad, nagu näiteks Corelli, Geminiani ja Händel, andsid oma instrumentaalsonaatides esitajale ainult teose skeleti; esitamiseks vajalikud teosest lahutamatud täiendused pidid tulema aga esitaja poolt. Möödunud mitmesaja aasta jooksul on süvamuusika heliloojad hoolega tege- lenud vormi arendamise ja täiustamisega, jõudes kohati isegi kummastavate tulemusteni, nii
annaabi.ee 
