Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) Elust : Sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. Itaalia humanismi suurkujusid Poeet , mõtleja , teadlane Pääses paavsti õukonda Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse
Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346)
Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest. 1) Teosed: -Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal. 3) Giovanni Boccaccio - Novell "Dekameron". 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi. Novelli kui kirjanduszanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab armastust ja elurõõmu. Teosed ei puuduta poliitikat ega religiooni.
Johannes oli looduslaps: unistaja ja seikleja, teadis kõike ümbruskonna loomadest ja lindudest. Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei peeta ning Johannes on veidi pettunud. Hiljem, kui Johannes vanemaks sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid. Kõik tema kirjutised olid Victoriale, kes oli talle muusaks ja inspiratsiooniks. Kord kohtus Johannes linnas Victoriaga, kus ta oma armastust avaldas. Victorial oli põues üks Johannese kirjutatud luuletus ning ta tunnistas, et armastab ka teda. Nad suudlesid, kuid hiljem rääkis Victoria, et tema isa ei lubaks neil kunagi koos olla ning et nad ei saa paariks. Johannes sõitis välismaale ning kirjutas seal mitu raamatut. Kodumaal ei teadnud keegi, kus ta on, ning Victoria
isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu. Sealt läks ta aga linna kooli, sest oli isalt saanud päranduse. Elukohaks sai Juuliusele Mamma Neideri pansionaat, kus koheldi Juuliust väga hästi. Teda austati seal ning ta sai isegi endale täiesti omaette toa, mis oli küll väike aga seal oli olemas laud ja voodi, ning rohkemat tal polnudki rahuloluks vaja. Juuliuse elu esimene armastus oli Leonoore, kes oli ka Juuliusele muusaks. Leonoore inspireeris Juuliust, kuid asjalikku luuletajat Juuliusest ei saanud . Pärast kooli lõppu läks juulius suveks oma onu juurde maale. Maal suhtuti temasse kahtlevalt, sest ta oli linnast ja ta oli omandanud erinevad kombed. Kui suvi hakkas lõppema, siis soovis Juuliuse onu, juulius maale jääks ja talu üle võtaks, kuid seda Juulius ei teinud, sest teda ei huvitanud maaelu ja tal puudus armastus töö vastu. Kuna
Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Luuletaja mainib oma luules ''musta Veenust'', kes on talle muusaks. Baudelaire luule on eriline ja eristatav teiste luuletajate luuletustest. Milline on Baudelairelik luule ja kust leida näiteid tänapäevast? Charles- Pierre Baudelaire luulet iseloomustab eraklik ja veider tegelane. Tema luuletustest tunneb selle kohe ära, kuidas minategelane on luuletuses üksik või natuke imelik. Luuletuses ''Päike'' saab sellest aru üsna lihtsasti. Piisab vaid kahest reast ja juba mõistetakse seda. ''Ma
· http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/lenna-kuurmaa-lapse-saamist-ei-pea- karjaari-tottu-edasi-lukkama.d?id=64746694 · http://www.elu24.ee/948440/lenna-kuurmaa-mangib-veel-uhes-aku-louhimiesi-filmis/ · http://publik.delfi.ee/news/inimesed/lenna-kuurmaa-kaalusin-vuosaaris-osalemist- vaga-kaua.d?id=64798388 · http://www.elu24.ee/1037380/lenna-musta-pori-nakku-oli-aasta-erilisim-teatrielamus/ · http://www.elu24.ee/1040778/lenna-kuurmaa-on-taaskasutuse-muusaks/ · http://www.naine24.ee/386384/lenna-kuurmaa-ma-olen-patrioot-ja-koduarmastaja/ · http://arvamus.postimees.ee/390967/armas-naabritudruk/ · http://www.ohtuleht.ee/448457 · http://buduaar.ee/Article/article/milline-on-lenna-kuurmaa-parim-stiilivote
· Tal on 2 last tippmodellilt Anastasialt · Ta ei ole oma eraelu kunagi avalikkusele põhjalikumalt kommenteerinud. · Ajalehte andmetel ta on oma abikaasast RITA KENDERIST lahku kolinud ja elab juba mõnda aega Londonis. Rita on väidetavalt sõitnud enese taasleidmise reisile Peruusse Jutud Rita ja Kauri suhtest Kaur oli siis veel abielus eksmodell Anastasiaga hakkasid liikuma 2010. aastal, kui mehel ilmus romaan ,,Comeback". Kaur nimetas Ritat oma muusaks, kellele ta oma teose ka pühendas. Kender lahutas mõni aasta hiljem oma abielu Anastasiaga ning abiellus 2015. aasta suvel Ritaga. MÄNGIME KAHOOTI! https://play.kahoot.it/#/k/98ff915a-71a2-4ce6-a440- 5c3206e2be82 https://www.youtube.com/watch?v=NZnDb0V5lMc https://kultuur.err.ee/315026/kaur-kender-vaimse-tervise- ekspertiis-pakkus-kohtusaalis-monusat-vaheldust AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Epitaaf võib tähendada hauakirja ja ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletust. 12. Kes on H.Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol Peajumal Zeus Palju armukesi, südamete Egiid e kilp, välk, kotkas ja tamm murdja Allilmajumal/surnute-ja Hades/Pluto Õiglane Nähtamatuks tegev kiiver. jõukusejumal
Victoria on temast huvitatud, aga ei saanud täpselt öelda, kui sügav on tema kiindumus. Tema perekonna jõukus hakkab langema ja Victorial tuleb teha soodne valik, kellele mehele minna. Aga Johannesele see ei saa head tähendada. Lõpuks Johannes läheb linna kooli ja on kaua aega ära. Aga tema armastus Victoria vastu ei hääbu mitte kunagi. Johannes hakkab kirjutama algul luuletusi ja peagi ka raamatuid, mis toovad talle edu ja tuntust. Kõik kirjutised on Victoriale, kes on talle muusaks ja inspiratsiooniks.(577) Kui Victoria ja Johannes linnas kohtusid märkas Johannes tema sõrmes kihlasõrmust. Ta oli kihlatud Ottoga, kes oli ka nendega koos lapsepõlves juba mänginud, aga ta oli Ottoga kihlatud, kuna see oli tema isa soov ja tahe. J. tunded olid V. vastu endised ja nüüd avaldas ka V. oma tundeid Johannesele. (580) Kuid V. arvates ütles ta liiga palju, kuna nende suhe oleks võimatu, oleks nii palju taksitusi ja neid lahutab palju. V. isa ütleks J. ära
ja luulet pidusöökidel ettekandmiseks, ta kirjutas ka armastuse, veini ja sõpruse ülistuseks. b) Sappho. Mille poolest eriline luuletaja? Mida tead tema elust? Mis murdes kirjutas? Millest kõnelevad tema laulud? Sappho oli kuulsaim ja arvatavasti maailma esimene naislüürik, kes tegutses Lesbose saarel. Oli kõrgest soost neidude kasvatajanna. Armastuse ja tunnustuse märgiks kutsuti teda Lesbose ööbikuks, kümnendaks muusaks ja graatsiate õeks. Ta kirjutas kõigest, mida inimene võib armastada. Oli väga osav kirjeldaja. Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus, kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest. Kirjutas aioolia murdes. Elust: pärines aristokraatlikust perest, abiellus rikka kaupmehega ja tal oli tütar Kleis. Asutas muusika -ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma
Maastik pole lihtsalt kindla suurusega geokompleks, vaid ka biotoopide maastiku muster ja ka inimese eluruum. Maastik on küll üks sõna, aga teda saab mõista ja käsitleda väga mitmeid viise. Maastik on kombineeritud geograafilisest piirkonnast ja sotsiaalsetsest aspektidest. Maastikule annavad unikaalse väärtuse traditsioonid ja tüüpiline toode. (Bruni 2016) Minu arvates on maastikuarhitektile tähtsaks osaks maasikukultuuriline käsitlus ja üheks muusaks võiks olla maastiku vaade, mida sa enda ümber näed, näiteks laiuvaid põlde, mida ümbritseb tihe lopsakas mets või mõni niit, kus on jalutamas lehmad või lambad. Kindlasti mõjutab maastiku arhitekti traditsioonid ja ka maastiku tüüp toode. Igal erialal on omad maastiku komponendid, mis on just neile tähtsad. Kuid loodust ei tohiks liialt ära kasutada, maastiku olemused ja nende annid on meie elule väga tähtsad.
Joonis 17. Debbie Harry Joonis 18. 1970ndate meiginäide 3.7 1980ndad Sellel ajastul pidi olema kõik ,,suurem kui elu", nii autod, soengud kui ka õlakud. 1980-ndatele iseloomulik oli vulgaarsus ja staatuse demonstreerimine. Nahk pidi sel ajastul välja nägema loomulik või päevitunud. Kulmud joonistati paksudeks ja huulepulk oli punane või käreroosa. Lauvärve kasutati loomulikes toonides. Moes oli veel silma limaskestale tõmmatud värviline või siis tume kontuur. Ajastu muusaks oli printsess Diana, moeikooniks Madonna. Samuti tunti eesnime järgi supermodelle Cindyt, Lindat, Claudiat ja Christyt. 80-ndate meigi tegemiseks tuleb: 1. Valida jumestuskreem nahatooni värvi. 2. Aluspõhi kinnitada puudriga. 3. Kasutada pruuni kulmutussi ning kulmud harjata üles ja kinnitada fiksaatoriga. 4. Pruunide ja beezide lauvärvidega teha varjutus kulmudeni. 5. Tumeda kontuurpliiatsiga joonistada kontuur silma limaskestale. 6
Neis mõlemais tuleb esile Lutsu lüürilisus ja hingestatud suhtumine oma peategelasse. Vahepeal kirjutatud näidendites, romaanis "Soo" ja "Suves" seda ei ilmne. Seitse aastat pärast "Kevadet" isaks saades saabus jälle kevade taas oli hing valla õrnadele tunnetele, hellusele. Abielu ja pojakese sünd olid kardinaalsed muutused võrreldes eelneva sõjateenistusega poissmehena. "Inderlini" kirjutamise muusaks oli seesama habras elu kirjaniku kätel, kes tekitas hirmusegust armastust ja vastutustunnet ning avas akna uude tundmatusse maailma. Nii "Kevade" kui "Inderlin" on tugevalt autobiograafilised seega on see aines, mis on isiklikult läbi elatud, ja selles osutub Luts ehedaks. Minu jaoks oli see väga südantsoojendav ja hellust tekitav teos, mis oma erilise süzee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest. 11
Dante "Uus elu" Luules lähtus uuest mahedast luulest, mida ühendas Madonna kultus ja provantsaali luule. Naine tõsteti käskijannaks ja hingelise vooruse ja vaimu tarkuse kehastuseks.Jutustab platoonilisest armastusest. Armastust käsitleb ta kui hingelist elamust, mitte kehalist iha. "Uut elu" peetakse esimeseks autobiograafiliseks teoseks, pihtimuseks, kuna Dante kirjeldab oma elamusi, unenägusid, kogemusi, tundeid. Koosneb 31 luuletusest, mida seob omavahel proosa. Muusaks oli Beatrice. Dante "Jumalik Komöödia" Dante peateos, keskaegse kirjanduse tuntuim teos, samuti Itaalia keele alustala. Koosneb 3 osast, igas osas 33 peatükki ning 1 lisapeatükk. Väga tähtsal kohal on arvusümboolika, mis pärineb Piiblist (nt kolmainsus). Jumaliku Komöödia osad on: 1. Põrgu 2. Puhastustuli 3. Paradiis Teos on ülesejitatud kolmiksvärsidest ristriimiga. Lugu: Taevas toimus mäss, mille algatas peaingel Lucifer
1918) "La Demoiselle Elue", mis kanti ette esimesel "Le Livre Esthétique" näitusel Brüsselis 1894. Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates" (1896). Ühtegi teist tantsijat ei kasutatud nii sageli inspiratsiooniallikana või ei portreteeritut nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes seljas voogavaid läbipaistvaid loore ning tantsides pidevalt muutuva ja virvendava värviliste elektrivalgustite vikerkaare all, tehti ta surematuks selliste kunstnike poolt nagu William
Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio moodustab kirjandussituatsiooni tuuma b. tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); i. autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), ii. äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), iii. tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) iv. autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. c
01.139 27.01.2006 tunutd poeedi, õpetaja ning heliloojana.14 Arcilochus (700 või 650 a eKr) poeet Parosest. Isikliku lüürika kasutamise ning ülesehituse uuendaja, iseloomulik pingeline ning vägivaldne keelekasutus. Tema värssidest on säilinud palju fragmente.15 Sappho (6. s algus eKr) Mytilene, Lesbose saarel; suurim Vana-Kreeka lüürilistest poeetidest, nii et Platon nimetab teda 10. muusaks. Tema elu kohta teatakse vähe. Ta oli aristokraat, kes kirjutas oma sõpruskonnale luuletusi, enamjaolt, kuid mitte eranditult naistele. Võimalik, et tal oli ka tütar. Mõiste lesbiline, tema arvatav seksuaalne orientatsioon, on tuletatud tema kodusaare nimest Lesbos. Tema kaasaegsetel oli tema luulet oli seitse või üheksa raamatut (esimene neist koosnes originaalis 330 salmist). Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast
2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc.
2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on:
11. Historiograafia - teatava perioodi või probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus Herodotos – elas 5.sajandil Kreekas, rikas poliitik, oli sunnitud lahkuma, rändas. Ajaloo isa, pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kirjutas teose ”Historia” (”Uurimus”). Pole tervenisti realistlik, kuna jutustavas laadis. Ta alustas juba Trooja sõjast ja Pärsia riigi tekkest, on mütoloogiline ja novellistlik. Hiljem jaotati see teos 9saks ”Muusaks” (iga raamat sai ühe muusa nime). Osavad kirjeldused, teoses on ka palju dialooge. Tacitus - elas u 1saj pKr Roomas. Oli poliitik ja ajaloolane, ajalooproosa meister. Kirjutas pingestatud stiilis. Teosed ”Annaalid” (Augustuse surmast Nero surmani); ”Ajalugu” (autori kaasaeg); Nende teoste kirjutamise ajal valmisid ka mõned lühemad teosed. Veel nt ”Germania” – peamiselt Germaani hõimudele, nende elupaikadele ja kommete kirjeldamisele pühendatud teos.
TATJANA: Ta on avastanud Revolutsiooni. Nüüd ta teab, kus ta vea tegi. Kas te ootaksite hetkeks? (Tatjana läheb Turgenevi juurde. Belinski ootab.) TATJANA: Ma tahan teilt ainult midagi küsida. TURGENEV: Mul on väga hea meel teid näha. Olete te nüüd terve? TATJANA: Jah. Mu kirjad olid arvatavasti... tüütud. TURGENEV: Te jääte alati... TATJANA: Teie õeks, teie muusaks, jah... See oli lihtsalt üks palavikuline kujutlus. Aga isegi praegu on heameel seda meenutada. Ma elasin kogu oma südame ja hingega. Kõik minu ümber kirgastus. Ma ei saa kunagi olema nii õnnelik, mind ei valmistanud selleks ette ükski filosoofia, nii et öelge kõigile, et ma armastasin teid ja asetasin oma palumata
annaabi.ee 
