....... 9 Istutamine.............................................................................................................................. 10 Taimede hooldusvõtted......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 Sissejuhatus Antud töö teemaks valisin mustikate kultuuri kuna olen juba pikemat aega planeerinud selle taime kohta rohkem infot koguda ja ka võib-olla tulevikus selle kultuuri kasvatamisega algust teha. Töös tutvustan erinevate mustikataimede sorte, mida soovitatakse Eestis kasvata. Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi.
Kohupiima-kodujuustu kook mustikate ja musta leivaga Põhi : 6 viilu musta leiba 1dl suhkrut 50 g Valio võid Täidis: 1 tops (380 g) Alma vanilli-kohupiimakreemi 1 tops (380 g) Alma kodujuustu 200 ml Alma vahukoort 6 sl suhkrut 15 g zelatiini 100 g mustikaid (võib kasutada külmutatud mustikaid) Valmistamine: Põhja jaoks purusta leib kõõgikombainis. Seejärel sulata pannil või. Lisa sulanud või hulka leivapuru ja suhkur. Kuumuta pidevalt segades umbes 5 minutit. Seejärel vala leivapuru ühtlase kihina mingile suuremale alusele (nt kandikule) jahtuma. Täidise jaoks purusta kodujuust saumiksriga ühtlaseks massiks. Lisa kohupiimakreem ja suhkruga vahustatud vahukoor. Paisuta zelatiini väheses külmas vees ning seejärel sulata kuumavee vannil. Viimaks nirista sulanud zelatiin kohupiima massi hulka, ise pidevalt segades. Koogi kokkupanemiseks võta 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm, pane põhja küpsetuspaber ja vala põhjale le...
Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Mustikaid varuti ja kuivatati alati suurtes kogustes, et oleks midagi süüa ka niisugustel talvedel, kui kõik muud toiduvarud olid otsa saanud. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Kuivatatud mustikad olid üheks komponendiks ka indiaanlaste leivas.
Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
· Arooniaid kasutatakse moosides, mahlade tegemisel (nt "võlts kirsimahl"). Mustikas · inglise k: blueberry · Mustikad sisaldavad kiudaineid, C-, PP- ja B1- vitamiini, karotinoide, tsinki, mangaani, seleeni jm. · Mustikas on hea silmadele, samuti parandab verevarustust, kaitseb aju ja võib ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi. Selles on palju organismile kasulikke antioksüdante. · Tuntud on ka mustikate põletikuvastane toime, tänu millele on neist abi kõhuhädade ja muude nakkuste korral. Astelpaju · ladina k: Hippophae rhamnoides, inglise k: sea-buckthorn · Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. · Astelpajut soovitatakse eelkõige gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. · Astelpaju viljadest pressitakse ka õli, mida kasutatakse näiteks vigastatud
täpsete, kuid vähe tööd nõudvate varude arvelevõttu soodustavate metoodikate puudumine. Ressursside hindamise metoodikad on enamuses küllaltki palju välitööd nõudvad ja seega väga kallid. Metoodikad, mida kasutatakse: 1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest puhmastest kuni kümnekonna meetri kõrguste puudeni. Sordid Kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni.
Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud? Kus mujal saaksime me nautida mustikate, metsmaasikate ja pohlade ehtsat maitset? Kust mujalt korjame me neid imehäid seeni, millest keedame seenekastet? Loomulikult on vastus: Loodusest. Loodus on nagu omaette maailm, mis aitab meil elus püsida. Kuna loodus teeb meie heaks nii palju, siis peaksime me temast rohkem hoolima. Igakord kui oleme looduses, peaksime me nautima selle ilu ning ande. Mina arvan, et peaksime loodusele andma sama palju vastu, kui tema meile annab ning loomulikult külastama teda tihedamalt.
Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma
piimaga,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisu pp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid,praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad,mulgi kapsad,ahjukartulid,kartuliporss,kartulipuder,tuhlin ott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad. 15.Kartulid keedeti kas koortega või hõõruti käte vahel puhtaks. Kooritud pannikartuleid tehti harva,sest pool sisu läks kaduma.Söödi kartuleid soolasilguga. 16.Marjadest olid tuntumad mustikate kuivatamine ja säilitamine keedetud pudelites,hoiti veel tooreid jõhvikaid ja meeleemes pohli.Viimaseid keedeti ka moosiks, et süüa mee ja piimaga talvel.Tehti ka marjasuppi. 17.magustoite valmistati linnupiima-mee abil,mida toodi algselt metsast.Õllesupp,sõirapudi. 18.Kasvas poest ostetavate toidu ja –maitsainete hulk,ilmusid esimesed kokaraamatud,küladesse ilmusid esimesed oskuslikud kokad,toidumenüü uunenes,tuli saiad ,mannapudrud ,koogid,korraldati
Kõige suurema sortimendivalikuga juustuletid Tallinnas on Järve, Pirita, Tondi, Kadaka ja Marienthali Selveris ning Tartus Sõbra Selveris ja Rakveres Krooni Selveris. Näiteks Järve Selveris on lisaks tavajuustudele 65 erinevat sorti delikatessjuuste. Erilisemad juustud Selveri sortimendis on õlle, veini ja viski cheddarid ning kindlasti ka kitsejuust kartulikoortega või tuhas. Selveri valikust leiab ka erinevate lisanditega maitsestatud juuste näiteks mustikate, jõhvikate, oliivide, pesto, paprika, seente, köömnetega jne. Kaupu tarbides teeb tarbija valiku ja valiku tegemine sõltub: tarbija maitsest, harjumustest, veendumustest, pakutavate kaupade hindadest ja valikust, sotsiaalsest ja majanduslikust seisundist - tarbija ealised iseärasused, perekonna suurus, tarbija ootustest tuleviku suhtes - kauba hinna tõus või langus, maksevahendite kättesaadavusest - peale püsiva sissetuleku
1) valida põllundustehnika või erandjuhul bioenergeetikaalane tööseadis või mudel; 2) koostada valitud tööseadise või mudeli arvutusskeemid, märkides ära olulised parameetrid (tööelementide joonmõõtmed, asendid, siirded jms); 3) koostada arvutusalgoritm 4) esitada mudelite tehnoloogiliste parameetrite arvulised väärtused 5) kirjeldada tööseadise kinemaatikat 6) teha mudelarvutused 7) koostada aruanne. Sissejuhatus Valitud seadeldis on ehitatud Maaülikoolis mustikate puhastamiseks. Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka. Allolevatel piltidel on masina ehitusest pilt, eskiis, välja pakutavad lahendused ja seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest
· Rhododendron japonicum -jaapani rododendron Meenutab kollast rododendronit, kuid on madalam ning märksa nõrgemini lõhnav. Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani. Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos. Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale. Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on
päris tihti potil, kuna ema tahab, et laps õpiks potil käimise kiiresti selgeks. Potil olles on laps väga rahutu, paistab, et ta hetkel väga potil istuda ei taha ning häda ka pole ja osutab käega söögilaua suunas ning ütleb ,,mämm-mämm''. Seepeale tõstetakse Enrik söögitooli. Laps ise muudkui kordab kannatamatumalt ,,mämm-mämm, mämm-mämm'' vaadates ema poole. Ema oli valmistanud täisterakaerahelbe pudru koos või, mustikate ja kaneeliga. Ema annab lusikaga putru, laps natuke mälub ja ütleb koguaeg vahepeale ,,mämm-mämm''. Nüüd tõstab ema jälle lapse potile ja jätkab sealt Enriku söötmist. Nüüd on laps potil rahulikumalt, mälub putru ja ütleb vahepeale jälle ,,mämm-mämm'', sealjuures veidi ringi uudistades, teisi toasviibijaid vaadates. Järgmised 5 minutit jätkub söömisega potilt. Enrik hakkab järsku häälitsema, ütleb ,,ti-
pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini Corvina Itaalias kasut; veinid on pehmete tanniinide, küpse tumeda kirsi nüansiga, maitses on tunda elavat hapet ja kerget elegantset piprasust Dolcetto Põhja-Itaalia sort; vein on madala happesusega, veidi piprane ja mahlaste, õleküpsenud kirsside ja mustikate aroomi-maitsega; soovitatav juua noorelt, kuni 3 aastaselt Gamay Prantsusmaal tähtis sort; marjast saab kergeid aromaatseid veine, mille aroomis ja maitses on tunda värskeid punaseid marju: vaarikat, jõhvikat, pohla ja punast sõstart Grenache levinud Prantsusmaal Rhone`i piirkonnas ja Hispaanias, kus see on üks enimkasvatatav sort; veinides on tunda vürtsikust, must pipart ja küpseid tumedaid marju: põldmarja, mustikat ja veini musta sõstart; kasutatakse palju segudes
kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid : Lisaks mustikate söömisele võib marjadest ja lehtedest valmistada ravimpreparaate. Mustikakeedus on kasulik kõhulahtisuse, koliidi ja halva öise nägemise korral. Seda võib kasutada haige kurgu ja suu haavandite vastu ning näo puhastamiseks. Mustika- ja maasikalehe keedus on hea abivahend kergema suhkrutõve korral, samuti seedeprobleemide, arterioskleroosi, reuma ja artriidi puhul. Astelpaju : Astelpaju marjad ja lehed sisaldavad rikkalikult erinevaid antioksüdante. Uuringud on näidanud,
Kandeealise istandiku hooldamine Mustikaistanduse kandeea algus on 3. või 4. aastal, sõltuvalt istutatud taimede vanusest. Suure saagi ja kvaliteetsete viljade saamiseks on tähtis risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge
kallimate lihade hulka. Kalast söödi pikka aega kõige rohkem silku, nüüd aga lõhe ja forelli. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti tõsi, vorstilemb on eestlane ju tänapäevani, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Kodune leivategu on olnud eestlastele omane ammusest ajast ning ka tänaseks on kodune leivategu uue hoo sisse saanud. Samas on vahepeal paar põlvkonda, kes leivateost midagi ei tea. Rukkileib kuivatatud mustikate ja kõrvitsaseemnetega Sesoonsus ja kokkuhoid Erinevate rahvaste köögid on sajandeid tagasi kujunenud peamiselt kohalikest (kliima)oludest ning tooraine kättesaadavusest tulenevalt nii ka eesti köök. Ka erinevad usundid on rahvuskööke teatud määral mõjutanud. Vana eesti köögi juures on olulisteks märksõnadeks sesoonsus ning tooraine lõpuni ära tarvitamine, kui tahate, siis "ninast sabani" või "jääkideta kokanduse" filosoofia. Nii tapeti
Marjadel on südamesse ja veresoonkonda toimiv, sappiajav, kootav, kinnistav ja/või lahtistav, palaviku- ja külmetushaigustevastane toime. sisaldab palju C- ja P- vitamiini, mistõttu on organismi tugevdavad sõstardest magusaim Alandab palavikku, leevendab peavalu ja väsimust, on higistama ajava toimega. Kasutatakse külmetushaiguste korral. paljuneb hästi võsunditega Jõhvikal on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime Mustikate marjad on pealt kaetud vahakirmega, mis kaitseb vilju haigustekitajate ja mõneti ka vigastuste eest.
Varte pikkus sõltub lagunemise kiirusest kasvukohas (alumine varreosa kõduneb, pealt kasvab juurde). Igal aastal moodustab varre keskosast üleskasvav võsu uue järgu, justkui uue korruse. Seega saame korruseid lugedes määrata laaniku taime vanuse. Laanikust moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Väga sage liik kuiva-des, niisketes ning rabastunud metsades, talub hästi varju. Sageli näeme laanikut koos kasvamas mustikate ja palusamblaga, kuid laanik eelistab palusamblast veidi niiskemaid kasvukohti. PALUSAMMAL roheline või kollakasroheline, läikiv, korrapäraselt sulgjalt harunenud, tõusvate, kuni 10 cm pikkuste punakate vartega sammal. Varre tipp on iseloomulikult kõverdunud. Lehed 2 mm pikkused; kahekojaline, harjas punane, eoskupar silinderjas. Kuivades varjulistes kohtades, moodustab palumetsades ja rabamännikutes ulatuslikke vaipu
Varasematel aegadel sõltus saamide toimetulek jahiloomade hulgast. Kütiti nii metsikuid põhjapõtru, kopraid, põtru, metsa- ja veelinde kui karusid, oravaid, jäneseid, saarmaid ja hülgeid. Metsikute põhjapõtrade kõrval oli kuni peaaegu täieliku hävitamiseni tähtsaimaks jahiloomaks kobras. Kindel koht saamide toidulaual oli kaladel, söödavatel taimedel ja marjadel ning suurematel lindudel ja linnumunadel. Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks. Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati.
annaabi.ee 
