Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina
Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised
5) On putuktolmlejad, kõrrelised on tuultolmleiad. 15) Rohumaataimede stressid, kiilmataluvus ja talvekindlus, nende abiootilised ja biootilised Liikide eluiga: aspektid 1 )Üheaastased Olulisemaid rohumaaviljeluse probleeme: N: murunurmikas 1) Seotud taime omadusega e. taimesisesed probleemid 2) 2-aastased. Esimesel aastal ei õitse, õitsevad teisel aastal ja siis surevad. 2) Stressid Stressid:
Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis
Kordus-1 Hind-110eur/l Actara Toimeaine - 250 g/kg tiametoksaam Actara 25 WG toimib juure-, lehe– ja varresüsteemselt. Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seedetrakti kaudu. Actara 25 WG mõjub kahjurputuka närvisüsteemile. Kulunorm-100-200 g/ha , veekulu – 200-500l Kordus-2, ooteaeg 21 Hind- 950 eur/kg 2015 Eesti Maaülikool Umbrohud Murunurmikas (Poa anuua) Ennetatav ja mehaaniline Ajas on vaja mulda korduvalt harida.Harimisel lahtikistud mättad tuleb kokku riisuda ja kompostihunnikusse paigutada. Agrotehniline Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Umrohu korjamine ja hävitamine. Keemiline Hävitada murunurmikas 5% naatriumkloriidi lahusega. Butisan 400 Butisan toimib nii mulla kui ka lehtede kaudu. Nagu teiste mulla kaudu toimivate herbitsiidide puhul, on Butisani mõju tõhusam piisava mullaniiskuse korral.
Kuigi liikidest on enamus võõramaised, domineerivad biomassilt siiski kodumaised - puudest harilik Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt
PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba)
Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. Lõikheinalised eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa. Luhaheinad tarnad tuleb enne jaanipäeva ära teha
metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba)
Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud. Õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku. Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet. Vili on teris. N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein, jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi
(eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H. hiirekõrv Rukkilill Tuulekaer Paljas võõrkakar H. ristirohi Põldrõigas H. piimohakas H. orashein Kare kõrvik Kare piimohakas Murunurmikas Kahar kirburohi (ka Roheline Verev iminõges suvel) kukkeleib Hõlmine iminõges Harilik kirburohi Tähkjas Vesihein Erilehine linnurohi kukkehirss Konnatatar Harilik malts
3. keskmise elueaga. 5-7 aastat. Nende taimede max saagid saatakse 2-3 eluaastal. Alates 5 aastast hakkavad võrsed välja surema ja saak langeb. 4. pikkaealised elukestvusega üle 8 aasta. Need on aeglase algharenemisega liigid mis annavad suuri saake alates 3. eluaastast. Nt aasnurmikas ja ohtetu luste. Arengu kiiruse järgi jaot ka leja rühma. 1. erivarajased seemned valmivad varakevadel juba. Murunurmikas 2. Varavalmivad mis õitsevad kevade algul ja seemned valmivad suve algul. Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5
söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog).
Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog).
Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog).
annaabi.ee 
