a) Põllumajandus b) Mäenõlvade kulutamine (mäenõlvadele ehitatakse tõkked, et vesi ära ei uhuks nt Schnelli pargis) 10. Kirjuta kaks mulla omadust, mida mõjutab lähtekivim. a) Füüsikaline murenemine b) Keemiline murenemine 11. Millised on toksilised raskemetallid, mida elusorgansm oma elutegevuseks ei vaja (nimeta vähemalt 2) ja kuidas nad mulda satuvad? a) Plii b) Elavhõbe Mõlemad satuvad mulda inimtegevuse tagajärjel. 12.Kirjelda mulla teket. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega, kivimi või selle murendi pinnale asuvad elama samblikud, bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama, pinnapeale tekib õhuke huumuskiht, huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed, nende kõdunemisel suureneb orgaanilise aine hulk ja huumuse hulk mullas. 13. Täienda skeemi. Muld Vedel 25% Tahke 50% Gaasiline 25%
ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - toimub ülekaalulukalt neis maakera piirkondades,kus valitseb suhteliselt kuiv suure temperatuuri kõikumisega kliima.Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata. Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba)
vastuvõtlikum 9. Lubjakivi vajab murenemiseks vett ja õhku. Lubjakivi kiht asub mullakihi all ning sademete imbumise tõttu saab kivim mureneda (sellest nt tekivad ka veealused jõed, orud jms). MULLA TEKE 10.Keemilise murenemise korral on murenemiskoorik paksem, sest et seda tüüpi murenemine toimub ainult soojas ning niiskes kliimas. Seevastu õhuke murenemiskoorik on eelkõige seotud füüsilise murenemisega. 11.Muld tekib murenemiskooriku ühes kihis (pindmises kihis). Seega muld on üks osa murenemiskoorikust. 12.Põhjus seisneb selles, et mulla noorte muldade teket peatavad sellised tegurid nagu nt mandrijää pealetung, nagu ongi juhtunud Eestis ja põhimõtteliselt kogu põhja poolkeral. 13.Mandrijää pealetungi tõttu on meie Eesti mullad suhteliselt noored. Kõrg- Eesti mullad on üle 10 000 aasta vanad, samal ajal kui Aafrika kiltmaa
ILMNEB KIIREMINI LÄHTEKIVIM kuivus j a h e d a m s FÜÜSIKALINE o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI
orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik
40% kogu maakoorest. 8.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub põhiliselt ja ülekaalukalt nendes maakera piirkondades, kus valitseb suhteliselt kuiv kliima. Samuti on seal ka suur temperatuuri kõikumine. Neis tingimustes purunevad kivimid ilma, et muudaks endi keemilist koostist. Rabenemise tagajärjel tekkinud pinnavorme esineb kõige rohkem polaar- ja lähispolaaraladel, kõrgmäestikus ja kõrbeis. 9.Keemiline murenemine ehk porsumine toimub samal ajal füüsikalise murenemisega, kuid maakera eri paikades. Porsumise käigus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teisesed mineraalid. Porsumise intensiivsust soodustavad hapnik, süsihappegaas ja taimedest eralduvad orgaanilised happed. Keemilise murenemise tagajärgi võib näha näiteks ehitistel. Selle üheks tulemuseks on ka karstinähtused. 10. Suurem osa aktiivsetest vulkaanidest on koondunud litosfäärilaamade servaaladele
mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke on väga pikk ja pidev protsess. Kui see on kord alanud, kulgeb ta lakkamatult edasi. Mulla tekkimiseks võib kuluda sadu või tuhandeid aastaid. Mulla hävitada suudab inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus.
Atmosfääri koostisesse kuuluvad: lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Erosioon... Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu
Nende kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga vähesed mineraalid. Kõige kuulsamad vääriskivid on safiirid, rubiinid, smaragdid ja teemandid. Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. Erosioon Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise
Maavarade kaevandamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine karjäärides Põldude niisutamine Muldade sooldumine Veeaurude vähenemine Murenemise intensiivsus sõltub: - lähtekivimist (kõvadus, voorsus, lõhelisus, min koostis) - klimaatlistest tingimustest - maapinna kõrgusest ja kujust MULLATEKKETEGURID 1.LÄHTEKIVIM- selle murenemisega algab peale mulla teke Mineraalne osa: mulla lõimis tekib murenemise tulemusena, näitab kui suurtest ja millistest kivimitest ja mineraalidest muld koosneb. Lõimise järgi saab jagada muldasi: - liivmuld - savi-liivmuld r. Liiva - liiv-savimuld r. Savi - savimuld - rähknemuld ... kivine lõimisest sõltub: - mulla õhusisaldus - niiskusesisaldus - soojenemiskiirus - toitainete sisaldus 2. KLIIMA- sõltub murenemise liigist ja kiirusest
meeletult kõrge. Nende ülesandeks oli mõõta kihtide paksust ja hindama paekivi sees olevaid mõrasid. Brigitta arvates lõhed on nii inim-, kui ka loodustekkelisi. Inimtekkelised on kindlasti tekkinud vibratsiooni tagajärjel, mis tekivad suurest liiklusest Lasnamäe kanalis. Samuti ka ehitusjärgsed murenemised. Ta usub paljudel pragudel olid peale tekkinud ka kristallid, mis annavad aimu, et tegu on loodustekkelise murenemisega.(1) Tabel 3. Andmed tabelis. Punasega on märgitud keskmine tulemus. Autor Brigitta. Kristjan Aleks Brigitta Annika 340 300 300 294 10 280 320 298 23 345 70 194 68 305 30 288 300 320 50 6 60 20 350 60 60 20 60 280
viimased eekätt reisimisel. Päikesekübara serva võis soovi kohaselt kas üles keerata või lasta näole vajuda, ka oli sel ühe kõrva peale langev lapakas. Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus:
viimased eekätt reisimisel. Päikesekübara serva võis soovi kohaselt kas üles keerata või lasta näole vajuda, ka oli sel ühe kõrva peale langev lapakas. Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus:
Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1...1,5, harva 2 aastat. Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev,
Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus. Orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1...1,5, harva 2 aastat. Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev,
Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine 35%, metsade taandumine 30%, põllumajandus 28%, muu kulumine 7%, tööstus 1%. Et muld uueneb äärmiselt aeglaselt, siis võib öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud. Et taimed saaksid elada, peab muld kui taimede toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtsad on ka pH ja soolsus (soolade kontsentratsioon mullas). Mullateke algab kivimite ja mineraalide murenemisega nii keskkonna keemiliste kui ka füüsikaliste tegurite toimel. Murendist moodustab liiv, tolm ja savi, millest moodustub muldade mineraalosa. Osakeste suurus määrab ära mulla mehhaanilise koostise e. lõimise. Osa muldasid kujutavad endast, kas puhast liiva, tolmu (löss) või savi. Tavaliselt on see aga segu erineva suurusega osakestest. Muldi jaotatakse füüsikalise savi sisalduse (alla 0,01 mm) alusel: liivad 5...10%, saviliivad 10...20%, kerged liivsavid 20..
meetrini. Eristatakse korest (kivid, kruus; osakeste Ø üle 1 mm) ja peenest (liiv, tolm, ibe; Ø alla 1 mm). Mulda liigitatakse tekke, arengu, ehituse, koostise ja omaduste järgi klassideks, tüüpideks, alltüüpideks ja liikideks; muldade liigitelu põhiüksus on mullatüüp. Mullatekke tegurid: PASSIIVSED TEGURID – MÕJU ON AEGLANE ILMNEB PIKA AJA JOOKSUL AKTIIVSED TEGURID – MÕJU ON KIIRE, ILMNEB KIIREMINI Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Murenemine on keemiline (niiske ja soe), füüsikaline (külm ja kuiv), bioloogiline Lähtekivimi mõju: • LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) • VEE LIIKUMINE JA SISALDUS • SOOJENEMISKIIRUS • REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) • TOITAINESISALDUS • VÄRVUS Reljeef: • RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD)
annaabi.ee 
