Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund,
Traumat eelnevalt kogenud noorukid käisid vähem käitumuslikus toetusgrupis, tervisliku toitumise grupis ja vähem ka treeningsaalis. 2 T.E.E.N.S. (Teaching, Encouragement, Exercise, Nutrition and Support) http://www.vcu.edu/teens/program/index.html 3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele Austraalias läbiviidud uurimuses sai kinnitust hüpotees, et murdeealised sõbrad on sarnased ülekaalulisusega seotud käitumises. Uurimisele alla võeti 13-14 aastased noorukid, kokku moodustades 6 sotsiaalvõrgustikku (erinevatest koolidest). Tähtsamateks faktoriteks kujunesid eelkõige ühine vabaaja sisustus. Näiteks organiseeritud füüsiline aktiivsus, mõlemal sugupoolel sarnaselt. Naissugupoolel oli populaarne erisugune istuv tegevus: internetis surfamine, telekamängude mängimine ja televiisiori vaatamine. Meessugupoolel
Juhendaja: Ülle Irdt Tartu 2015 Mina valisin lasteaialapseea (3-7 aastat) ning murdeea (13-16 aastat). Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad.
toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks suguküpsuseks Seetõttu piiratakse seadusandlikult puberteediealiste seksuaalset aktiivsust jm sellega seonduvat. Vastuolu füsioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide vahel võib esile kutsuda mitmesuguseid probleeme ja häireid. Meditsiinilised probleemid Murdeealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike (akne) tekkimine näo piirkonnas. Koos puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus, agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus). Suhted Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega
Vanasti oli õpetaja autoriteet ja temast peeti lugu. Tänapäeval puuduvad õpetajal õigused ning ta on nagu klienditeenindaja. Paljud õpetajad on jõuetud ja kaitsetud klassi ees, kuigi neil peaks olema võim ja kontroll toimuva üle. Õpilased on täielikult ära unustanud oma kohustused ja näivad teadvat vaid oma õigusi, mida nad igal võimalik juhul kasutavad õpetaja vastu. 2013. aastal levis internetis video, kus Tõstamaa koolipoisid mõnitasid oma matemaatikaõpetajat. Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda. Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort inimest mõjutab kõige rohkem kodune kasvatus
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ?
Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel seksuaalpartner; arsti kontroll; turvaseksi teadlikus. 14. Murdeeaga seotud probleemid: Murdeealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike ( akne ) tekkimine näo piirkonnas. Koos puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus , agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus ). Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega võivad moodustuda uued suhted,
maha janaeravad selle üle, kuidas nad tühja asja pärast riielda võisid. Tihti võib aga käägist saada põhiline lahinhinguväli, kus võitlus käib suhte põhialuste nimel. Toidutegemine ja koristamine paljastavad peagi mõlema arusaamad õigest ja valest ning ka selle, kummal on rohkem õigus. 3. Tujukad teismelised Murdeealised võivad perekonna tühjaks pigistada nagu ühe suure vinni. Ühel hetkel võivad nad olla väga mõistlikud, moment hiljem aga juba täiesti arulagedad. Vanemad, kes algul võtavad asja lõdvalt ja sallivalt, reageerivad sellele nõne hetke pärat aevu ja karmi käitumisega. Enamikes peredes peetakse puberteeti ajaks, millest on võimalik eluga välja tulla,aga nautida seda ei õnnestu vist kellelgi. See on ka esimeste kordade aeg: esimene suits,
Õpetajad peaksid mõtlema ka sellele, et õpilaste enesehinnangule võib mõjuda ka vähese tähelepanu saamine võrreldes teiste lastega, õpilasega pahandamine, kehakeel, zestid vms. (Alas, 2009) Murdeeas on enesehinnang kõikuv. Kõige suuremat mõju avaldavad sellele eakaaslased - teismelisele läheb väga korda aktsepteeritus teiste seas. Noored on sel ajal ülitundlikud enda välimuse, teiste arvamuse jms suhtes. Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) 5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne mina-pilt toob aga kaasa rohkem vaidluseid ja tülisid. (Krips, 2005) Toskala nimetab enda kohta käivaid hinnanguid baasilisteks hoiakuteks enesearmastus,
vahend selleks, et olla tervem ja edukam, vaid on muutunud inimesele eesmärgiks, et toit on vaenlane ja see segab selle eesmärgi saavutamist , siis see enam normi piiridesse ei mahu. Tegemist on toitumishäirega , haigusega mis võib olla väga tõsine ja mis võib lõppeda surmaga. 3 Kes võivad haigestuda? Toitumishäired võivad tabada kõiki- nii noori kui vanu, nii mehi kui ka naisi. Kõige suurem riskigrupp on murdeealised tüdrukud ja noored naised. Sellises vanuses puututakse kokku esimeste mitteühepäevamuredega, mida kellegagi jagada ei taheta, kuid mille lahendamiseks endal oskus veel puudub. See on iga, mil naiselikkus, kehakuju- ja kaalu probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv näib olevat ülioluline. Palju harvem, kuid kahjuks viimasel ajal järjest sagedamini toitumishäireid ka puberteedieas poistel ja noormeestel. Ka haigestumise vanusepiirid lähevad järjest laiemaks-toitumishäirete
Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele. Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust
". Ta esitab sellist küsimust pidevalt oma käitumisega, mitte otse küsides. Sel juhul on teismelise jaoks oluline, mis on vanemate vastus tema küsimusele. Tihti, aga juhtub, et ema-isa ei oska öelda ,,jah" sellisele küsimusele. Põhjuseks pole mitte see, et nad oma last ei armasta, vaid see, et vanemad ei oska seda armastust nähtavaks ja tuntavaks teha.7 Peamine põhjus vanemate oskamatusele oma armastust välja näidata on erinev orienteeritus. Murdeealised nagu lapsedki on orienteeritud käitumisele, täiskasvanud peamiselt sõnadele.8 Mis on üldsegi tingimusteta armastus? See tähendab armastada oma last vaatamata tema välimusele, võimekusele või puuetele ning vaatamata tema käitumisele. Püsivate ja kindlate suhete aluseks teismelisega on tingimusteta armastus, sest selline armastus hoiab ära vastuhaku, süü-, hirmu-ja ebakindlustunde noores hinges. Tingimusteta armastus aitab
(Hulkki 2007) 13 KOKKUVÕTE Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima suuresti iseseisvalt ja kandma oma õppimise ja õppimisteede valiku üle otsustamise eest ka täit vastutust. Murdeealised võivad olla uute ideede genereerijad ning kohalike kogukondade arengu kiirendajad. On saanud tavaks, et noorukid õpetavad eakamatele inimestele uute arvutiprogrammide, tegelikult mis tahes uute tehnoloogiate kasutamist. Enamik inimesi kasutab arvutit igapäevase abivahendina eluliste ja tööalaste probleemide lahendamiseks. Iga enesest lugupidav teadlane, firma, selts ja kodanikeühendus tutvustab iseennast, oma uusi ideid, tooteid oma kodulehekülgedel. Inimesed elavad ja teostavad end
(mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt kasvatamine nt ajalehe nõuanderubriigid), st vanemate otsuseid nähakse peegeldavat nende moraalseid väärtusi. o Ruumi küsimus. India vs USA. Samad ressursid – erinevad tulemused. India: 1. „incest avoidance“ – murdeealised erisoost lapsed eri tubades. 2. „protection of the vulnerable“ – väikseid lapsi ööseks üksi ei jäeta. 3. „female chastity anxiety“ – vallalised suguküpsed naised peavad alati olema järelevalve all, et neid häbistavast sugulisest tegevusest eemal hoida. Indialastele kõige olulisem printsiip neljast. 4. „respect for hierarchy“ – murdeealised poisid omavad kõrgemat sotsiaalset staatust ja ei peaks jagama tuba vanemate ega noorte lastega. USA:
toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi. Lasnamäe koolis esineb direktori arvates kõige rohkem koolikiusamise juhtumeid põhikooli klassides, alates kuuendast-seitsmendast. Seega on vägivaldsed ja kiuslikud eelkõige murdeealised, kes on tihti väga tundlikud ja reageerivad üle. Direktor räägib, et oma koolis on nad püüdnud õpilastele sisendada, et iga vägivallajuhtum on erakordne ja äärmiselt taunitav. Lisaks sellele oli nende kool üks esimesi, kus võeti tööle sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on koolis väga tähtis, sest lisaks lapsele nõustab ta ka tema perekonda. Sotsiaaltöötajast on lapsevanematele väga palju abi olnud.
korralikult tülitsedagi, on peresid, kus vanematevahelised lahkhelid ilmnevad lapse tervisehädade või kooliprobleemidena (Elenurm jt 1997: 26). Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ebaühtlane töökoormus, ootuste konflikt, väärtuste kokkusobimatus, konfliktid, truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine perekonnas, pereelu kriisid, oma pere loomine, lapse sünd, lasteaia lapsed, murdeealised lapsed, vananev pere, võimumängud peres. Perestress on kindlasti üks, mis on meid kõiki ühel või teisel moel puudutanud. Lugedes kirjandust ja tehes oma uurimistööd, sain selgusele, et rääkimine on võimalus, mida inimesed jätavad kasutamata oma probleemide lahendamisel. 7 2.5. Seksuaalsuhted
ja mõttese vajunud olla, siis poleks ta ka komistamise tagajärjel niisugust unenägu näinud. Analüüs ,,Kuues sõrm" oli huvitav, kaasatõmbav ja mõtlema panev. Raamat pani mind teatud asjadele teisiti vaatama. Panin ennast tegelaste olukorda ja justkui olingi selles raamatus. Kuues sõrm oli mõnes mõttes ka õpetlik. Kindlasti peaksid seda lugema paljud murdeealised. 12 Pea suu Kokkuvõte Tiina on 14.aastane neiu, kes käib Rootsi koolis. Tiina jaoks on suureks probleemiks tema välimus, ta liigne pikkus ning suur nina. Tiinas tekitavad pahameelt täiskasvanud, kes muudkui räägivad, et noorus on ilus aeg ja seda tuleb nautida, ei, noorus ei ole ilus aeg, kuna sellega kaasnevad igasugused kehalised muutused, mured ja probleemid. Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal
Positiivne asend, mõistev suhtumine murdeikka ja murdeealisse aitab kohtuda selle eluperioodiga koolis, kodus ja vabal ajal. Kui räägitakse murdeea “raskustest” ei ole küsimus vaid noore sees olevatest raskustest, vaid ka neist vastuoludest, mis tekivad noore ja keskkonna vahel. Nende raskustega saab midagi ette võtta. On mõttetu haletseda kooli, kus õpivad kõik vanemas keskastmes olevad murdeealised. Selle haletsemisega võetakse ära arenguvõimalus, öeldakse just nagu, et sinna ei saa midagi parata. Noor ei saa. Tal on vaja kasvada iseseisvaks. Aga koolile võib. On põhjust arutada, kuidas kooli arendada, et see paremal viisil toetaks noore arenguetappi ja et vastuolu noore ja keskkonna vahel väheneks. Samuti on lood peres. Kui murdeealine tekitab suurt muret, raske
annaabi.ee 
