Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas
1,5-2m kõrge ka poolvarjus (päikse saviliivmullad pistokstest, võrsetega liivmuldadel, siis Punaste, mustade ja käes magusamad Ebasobivad on külmad Esimesel aastal kasvab kindlasti kasta valgete marjadega marjad) liigniisked mullad juurestik ja teisel aastal Kevadeti multsida Marjad valmivad Muld peab olema hästi kasvab nõutud kompostiga umbrohust puhastatud suuruseni Mitte kasta saagi Kaheaastased taimed valmimise ajal, marja
Kiduraksjäänud hiiglane on hale vaatepilt. Usinal aednikul ei jää muud üle, kui taimele anda kasvuks vajalikke väetisi ja sellest ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada. 3 Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev
Roosikasvatus Floribundroosid Prantsuse roosid Miniroosid Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud
veest läbi imbunud. Kultuurihooldus: Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: kultuuri täiendamine, rohu niitmine, kulu kõrvaldamine, mulla kobestamine, multsimine jne.... Männikultuuride puhul kultiveerimisviisi ja hooldamisvajaduse sõltuvus kuuse esinemises endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on selleks saepuru, mis hoiab niiskust, on hele ja seetõttu soojeneb ise vähe ning lagunemisel tüsendab taimeümbruse orgaanilist kihti. Samasugust tegevust on vaja niisketel ja märgadel liivsavi- ja turvasmuldadel, et kaitsta väiksemaid puutaimi külmakohrutuse eest kevadel ja sügisel. Kuna sellistel muldadel on hea rohukasv, saab siin selleks kasutada kuluheina.
ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks eraldatakse sirelid talviseks pookimiseks pottidesse · Suve keskel võib uuesti multsida. Edasine sirelitaimede hooldamine seisneb umbrohu kõrvaldamises, mulla kobestamises, kastmises. · Augustis viiakse sirelikastid kasvuhoonest välja ning paigutatakse tühjadesse lavadesse või nende lähedusse, et taimed harjuksid välisõhuga. · 2. aasta aprillis istutatakse sirelid välja üksteisest heasse huumusrikkasse mulda. Kuiva ilma puhul(suve esimesel poolel) on soovitatav kasta. Sireli pookealuseid võib saada ka ühe aastaga:
Suurema aia olemasolul võib teha näiteks mitu varjunurka, kusjuures iga koht on erivärviline. Näiteks roheline, roosa ja sinine. Hoonete ja puude varjus võib kasvatada nii varjulembeseid suvelilli kui ka looduslikke ja kultuurpüsikuid, mis mõjuvad dekoratiivselt pigem oma lehtede kui õitega. Sõnajalgu ja kõrrelisi saab eriti kaunilt kombineerida suureleheliste taimedega, kuid ka paljud madalad varased õitsejad saavad siin oma võimaluse. Varjulisi peenraid tuleb põhjalikult multsida, et pinnas niiske püsiks. Taimed vajavad huumusrikast, neutraalset kuni pisut happelist mulda, mille võib luua ohtralt puukoorekomposti lisades. Foto1. Isteplatsi lähedal asuvasse varjupeenrasse istutatud tubakalilled (Nicotiana alata) lõhnavad mõnusalt. Lisavärvi annavad alati õitsev begoonia, sinilobeelia ja leeksalvei. Varjuaias on värvidel teistsugune tähtsus ja ülesanne. Näiteks kollased ja valged toonid muudavad varjuaia valgemaks ja helgemaks
istutusauk viljaka mullaga. Elulõngad ei talu kõrget põhjavett. Seetõttu on liigniisketel kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on võimalik selle põhja paigutada piisava paksusega drenaazikiht. Ka ei talu elulõngad mullapinna liigset kuumenemist suvise palava päikese käes, kuigi muus mõttes õitsevad elulõngad hästi üksnes täisvalguses. Mullapinna kuumenemise vältimiseks on vaja maapind kas multsida või kasvatada elulõnga juurel padjandtaimi MUID RONITAIMI Vähem levinud ronitaimeliikideks on veel · Hydrangea petiolaris -roniv hortensia (ei ole seni suudetud meil edukalt kasvatada; takistuseks eelkõige sobivate muldade puudumine, kuna vajab happelise reaktsiooniga, kuid seejuures kerget ja viljakat mulda) · Hedera helix -harilik luuderohi (külmaõrn ning kasutusel pigem toataimena; maapinda mööda roomavana on pidanud vastu saartel)
5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad mikroorganismid ohtralt mullalämmastikku, mistõttu esialgu tuleb taimedele väetistega lämmastikku juurde anda. 2) multsikiht takistab kevadel mullapinna sulamist, mistõttu ei soovitata multsida päikesepõletusele vastuvõtlikke taimi (okaspuuvormid, rododendronid). 3) Mulsitud peenrale taimede juurde istutamisel peab hoolikalt jälgima, et mults ei seguneks mullaga. 4) Mõnikord võib mults olla peidupaigaks taimekahjurite vastsetele. 3)Ilutaimede morfoloogiliste tunnuste alusel jagatakse nad: Tunnused, mis viitavad põuakindlusele ja vähenõudlikkusele: · LEHED väikesed, kitsad, sagel karvased või lihakad ja asetsevad varre
Õitseb juunis ja juulis, tavaliselt alustab kui sirelid on õitsemise lõpetanud. Kolkovitsia (Kolkwitzia amabilis) "Rosea" tuleks istutada murusse, lillepeenra taha, maja seina äärde või gruppi koos värviliste okaspuudega. (Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Külmakaitse ja multsimine Et kaitsta taimi külmade eest, tuleks noorte taimede võrad katta kattematerjaliga. Eriti oluline on see noorte taimede puhul esimesel 2-3 aastal. Kui taim pole suur, siis võiks võraaluse multsida kas kõdusõnniku või kuiva turbaga, pärast seda painutada võrsed maadligi ja katta kuuseokstega. Noored võrsed võivad külmuda ka edaspidi, kui talv on karm, kuid taime dekoratiivsusele see oluliselt mõju ei avalda. Põõsale kohta valides tuleb arvestada, et ta ei talu kõrget põhjavett ja liigniiskust ning raskel mullal ilma drenaazita ei edene, lisaks tuleks mullale lisada veel kõdusõnnikut, liiva ja veidi turvast. Kevadel tuleks Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) võraalune
9 Istutamine Koduaeda istutamiseks on vaja arvestada 1 taim 1 m²-le. Potis kasvatatud taimi võib aeda istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata umbes veepangi suurune auk, täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taim. Istutamiseks sobib vaid happeline ja väetisevaba turvas, ei sobi tomatite ega lillede istutusturvas. Võiks ka multsida puukoorega, musta kile, saepuru vms. Vajadusel kasta nagu teisi taimi aias. Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada. · Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea mullaviljakus, umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre lehestik ja haigustekindlad) ja terve taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast. Sombune, vihmane ilm istutamise ajal vabastab aedniku korduvast kastmisest, palava ilmaga tuleb kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni. · Peale kastmist moodustuv koorik tuleb lõhkuda kobestamise teel. Kui taimed on istutatud
Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (Seemnemaailm, 2008). 2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või
Enamik kasvama läinud puid ei vaja suurt hooldust. Piisab kergest ilulõikusest, multsi lisamisest ja 8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad
Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas, talve jaoks soovitatakse multsida. Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Joonis 15. Kilpleht (http://www.ogrodowisko.pl/watek/1221-tarczownica-peltiphyllum- peltatum) Joonis 16. Kilpleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php? GID=11677. 08.08.2013. Seemnemaailm. Kilpleht Peltiphyllum peltatum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11677. 08.08.2013. 1
juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla PH-d sobivalt happelisuse suunas (Calmia). 3.3 hooldus Sieboldi magnoolia ladina k
taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Sieboldi magnoolia hooldus Sieboldi magnoolia ladina k. Magnolia sieboldii, hooldus seisneb regulaarses kastmises, seda
annaabi.ee 
