EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit.
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja
1912.aastal naasis Mägi Saksamaa kaudu tagasi kodumaale, Tartusse. 1913.aastal töötas ta joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ning aastatel 1916-1919 pidas ta ateljeestuudiot. Mägi Tegutses 1919.aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mäge võib pidada eesti kunsti imeks. Tema jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite üks värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise
sümboliseerivad erinevaid inimtüüpe. Popi on truu ning arukas, kuid passiivne ja orjalik. Huhuu on aktiivne ja julge, kuid agressiivne ja rumal. Peremehe lahkumine sümboliseerib inimest jumalate maailmas. Huhuu hakkab laamendama, seejärel jooma ning Popit kiusama. Popi võtab ta endale uueks isandaks. Huhuu satub viinaotsinguil lõhkeaine peale ja maja lendab õhku. See sümbolisserib maailma lõppu.) b) impressionistlikkus keskendutakse muljetele, värvidele, kujutluspiltidele ja tunnetele (nt "Toome helbed", kus on kirjeldatud Leeni tundeid, mõtteid ; loodust.) c) ekspressionistlikkus pööratakse tähelepanu inimese suhtele ühiskonnaga ja moraalile. Teosed on sünged, maailmalõpu/katastroofi meeleoluga ( nt. "Inimese vari".) d) fantastilisus ( nt "Maailma lõpus" , kus toimuvad mitmed ebaloogilised ja üleloomulikud sündmused , mis tähistavad mingit reaalset arusaama elust. Hiidneitsi
Samuti on tuntud „Meie aja muinasjutt“, „Jumalad ja rumalad“, „Sügise laul!“, „Laul Eestist“, „Valge käsi“, „Ühte laulu tahaks laulda“. BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 4.Villem Grünthal-Ridala luule, teemad, tuntud luuletused Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Tabada visuaalsetele ja auditiivsetele muljetele toetuv maastikupilt on kirjanikule väärtus iseeneses. Meelte muljete täpseks fikseerimiseks kasutas Ridala meelsasti murdelist või soome keelset laenatud sõnavara, millega rikastas eesti luulekeelt. Esialgne tundlikult valiv impressionistlik tehnika asendub aegapidi kunstivõõra deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised ballaadid ja poeemid. Tuntud luuletused on nt „ Talvine õhtu“, „Ungru krahv“, „Merineitsi“. 5
jõuaks endale süüa osta, kutsuvad teda kõik külla. Tehtud töö! Annab laenu Higginbothamile. Käsib tal enda õe kohustustest vabastada. 45. Kreis Martinil külas. Ükskord, kui saatis Lizzie õhtukooli, tuleb pärast Ruth talle külla ja Martin saadab ta pärast koju. Kohtab Joe'd. Paneb järgmiseks päevaks kohtumise kirja ning reserveerib endale koha "Mariposale". "Ta vaim oli uutele muljetele surnud". "Elu häiris ja tüütas teda ning aeg oli talle nuhtluseks". 46. Joe'ga kohtumine. Martin pakub talle pesumaja. Joe saab vihaseks. Rahustas Joe maha ning saatis ta minema. Loeb kirju. "Ta nägi nüüd selgesti, et on Surmavarju orus. Elu, mis temas veel oli, närtsis, vaibus, liikus surma poole". Joe tuleb Martini juurde tagasi. Enne "Mariposale" minekut näeb Lizziet. Kiusatus teda kaasa võtta. Martinile ei meeldinud inimesed laeval, teda haaras meeleheide.
aastal ja mis tiitli sai ta 1967. aastal? V: 1963 Krakówi peapiiskopiks ja 1967 kardinaliks 5. Kes üritas Karol Wojtyla 1981. aastal mõrvata? V: türklane Mehmet Ali Agca, kes oli palgatud kommunistlike eriteenistuste poolt 6. Mis on Karol Wojtyla tuntuim näidend? V: ,,Juveliiri poe ees" (1960) 7. Mis võib Karol Wojtyla arvates olla kokkupõrge, mille korral kaks isiksust saavad aru, et peavad kuuluma üksteisele, vaatamata soovidele ja muljetele? V: armastus 8. Mis juhtub Karol Wojtyla arvates selle inimesega, kes kukub alla armastuse järsult kaldalt? V: Armastuse järsult kaldalt alla kukkunul on väga raske tagasi pöörduda ja nii ekslebki üksi allpool oma teed. 9. Millega võrdleb Karol Wojtyla armastuse välist külge? V: tormilise merelainega 10. Kas Karol Wojtyla arvates on armastus seiklus? V: ei 11. Milles seisneb armastuse kogu saladus? V: Inimese tõeline armastus peegeldab absoluutset Armastust (Jumalat) 12
21. Mineviku ja oleviku dialoog Virginia Woolfi romaanis ,,Proua Dalloway". Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ning kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümboleid? Tooge näiteid tekstist. Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda
olemasolust sõltuma. Kui kaemus oleks selline, et esitaks asju nõnda, nagu nad on iseendas, siis ei toimuks mingit aprioorset kaemist: kaemus oleks alati empiiriline, sest seda, mis sisaldab objektis iseendas, saab teada vaid siis, kui see olemas ja antud on. Seega on ainult üks viis, kuidas kaemus saab eelneda objekti tegelikkusele ja toimida aprioorse tunnetusena, ja nimelt see, kui ta ei sisalda midagi muud peale meelelisuse vormi, mis subjektis eelneb kõigile tegelikele muljetele, millega objektid mõjutavad. Meeleobjekti võib kaeda üksnes vastavuses selle meelelisusevormiga, võib teada a priori. Siit aga järgneb: laused, mis käsitlevad vaid meelekaemuse seda vormi, on võimalikud ja kehtivad üksnes meeleobjektide kohta; ning samuti ümberpöördult: kaemused, mis on aprioorselt võimalikud, saavad käia üksnes meeleobjektide kohta. Ühesõnaga ruum ei ole midagi, mis on empiiriline, ta on sõltumatu. Asi iseeneses on aga teiselpool kaemusvorme.(§ 9)
aristokraatlikust elustiilist ja maal veedetud lapsepõlvest ajendatud jahiteemasid ja ratsutamis- stseene. Toulouse-Lautreci pildimotiivide valikut mõjutas kahtlemata ka see, et alates 1878. Aastast sai ta õpetust loomamaailja René Princetault, kelle vahendusel puutus noormees esimest korda kokku ateljee-eluga ning kohtus teiste maalikunstiõpilastega. Osa kunstniku väikesemõõtmelistest maalidest kujutavad stseene kiskjate omavahelisest võitlusest, mis tuginevad tema Aafrika-reisi muljetele. Seejuures on märkimisväärne, et Toulouse-Lautrec ei käinud kunagi kunstikoolis, vaid sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse-Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis
loojuvat päikest: punakat ja kuidas ta tasapisi vajub - ning tekibki mulje sellest) Ideed moodustavad teadvuse sisu s.t mõistus on nad muljetest vorminud. (muljed päikeseloojangust tekitavad päikeseloojangu idee ehk veel lihtsamalt näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) Iga idee, millel on sisu, koosneb muljetest. Et idee oleks mõistuspärane, peame olema võimelised osutama erinevatele muljetele, millest ta koosneb (nt. päikese punakas valgus+ hämardumine+päike allpool horisonti jne). Lõppkokkuvõttes on kõik meie ideed vaid meie muljete koopiad. Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika Oma argimõtlemises toetume pidevalt ja lugematutel eri viisidel kausaalsussuhtele. Kui sööme leiba, usume et toidab meie keha; joome vett ja usume et see värskendab, mitte ei mürgita ja õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis
stseene. Toulouse-Lautreci pildimotiivide valikut mõjutas kahtlemata ka see, et alates 1878. Aastast sai ta õpetust loomamaailja René Princetault, kelle vahendusel puutus noormees esimest korda kokku ateljee-eluga ning kohtus teiste maalikunstiõpilastega. Osa kunstniku väikesemõõtmelistest maalidest kujutavad stseene kiskjate omavahelisest võitlusest, mis tuginevad tema Aafrika-reisi muljetele. Seejuures on märkimisväärne, et Toulouse-Lautrec ei käinud kunagi kunstikoolis, vaid sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse- Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. 5 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) 6 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 58) 7 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming
meeleolu-ruumigi. Sarnaselt erineb ka kaemusaeg tegevus- ja elamusajast. Kuid Kant oma mõistus-kriitika meelelisuse-käsitluses peab silmas üksnes kaemusruumi välisuse ja üksteise kõrval asumise suhteid, nagu ka kaemusaja järgnevuse ja samaaegsuse suhteid. Üksnes nende kohta väidab Kant, et nad kätkevad endas kogemusest-sõltumatuid koostisosi. Kanti järgi peavad aprioorsed ruum ja aeg ajalistele ja ruumilistele muljetele “juba aluseks olema” [A 23 / B 38], et need muljed üldse võimalikuks saaksid. Näiteks see, et ma saan tajuda lauda “väljaspool mind” ja “enda ees”, eeldab seda, et ma oman – lisaks ettekujutusele endast ja lauast – alati eelnevalt ka ettekujutust välisest ja see tähendab ruumist, milles laud ja empiiriline mina omavad teineteise suhtes kindlat positsiooni, ilma et ruum oleks laua või empiirilise mina omadus
kitsendamine, söandan nimetada käis luule igapäevase leiva juurde. Loeti seda hiilivaks dehumaniseerimiseks. palju luuletusi, tsiteeriti vastastikku oma Loovuse tekke eeltingimused lemmikteoseid. Pole siis ime, et just niisuguses Inimene ei ole taandatav numbritele perekonnas kujunes erksast ja klassitunnistusel. Peaksime lähtuma inimese muljetele vastuvõtlikust poisist üks meie terviklikkusest ja pöörama palju suurimaid luuletajaid. rohkem tähelepanu loovale eneseväljendusele. Ja kes teab, kas Juhanist olekski saanud Tuleb saada lahti olukorrast, Jüri Üdi (Juhan Viidingut), kui tal kus õpilane mõtleb peamiselt sellele, polnuks tihedat kokkupuudet luuleilmaga. mis hinde või mitu punkti ta iga liigutuse Siit edasi mõeldes me ei saa iialgi
rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. PILET NR.14 1.MARIE UNDERI LOOMINGU ÜLEVAADE. ÜHE LUULETUSE ESITAMINE PEAST. I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja
ilmnevad (emotsioonid, tahe); 2)kujutlused (ideas) - muljete koopiad. Muljetest tekivad lihtsad kujutlused; kujutleda ei saa seda, mida pole kogetud. Inimesel on võime oma kujutlusvõime (imagination) abil moodustada kujutlusi, mis ei vasta vahetult kogetule. Kujutluste vahelised seosed tekivad vastavalt assotsiatsioonide seadusele - teatud kujutlustelt teistele üle minna. Metafüüsilised mõisted tuleks filosoofiast välja jätta, kuna nende mõistete komponendid pole tagasiviidavad muljetele. Mõistuse tõed - kuuluvad matemaatika ja loogika valdkonda; võimalik absoluutne kindlus. Tõsiasjadest lähtuvad tõed - alati loogiliselt võimalikud. Väljendused tõsiasjade kohta rajanevad kogemusel, mis tekib põhjuse ja tagajärje seosest. Moraalifilosoofia. Selgitab empiiriliste meetodite varal tekkivaid moraalseid hinnanguid. Rolli omavad mõistus ja tunded. Olulisim on moraalne tunne (moral sentiment) - sisemine kalduvus/taju, mis eristab moraalset hea ja halva vahel
kokkulepet tööandja ja töötaja vahel on rikutud ning selle all on kannatanud lojaalsus tööandjale. Samas - ilmselt vastukaaluks nimetatud suundumusele - on kasvanud Kui kliendid vaatavad tulevikku, võib olla kasulik lasta neil keskenduda üldistele vajadus perekonna ja sõprade suurema lojaalsuse järele. muljetele. Üldpildi esitamise üks võimatus on kasutada metafoore ja arutleda muutuste üle mitmesuguste piltlike kujundite abil. Gelatt (1991) soovitab inimestel vaadata tulevikku nelja eri kujundi kaudu. Esimene on ,,Ameerika mäed" - kihutamine pimedas läbi teatud arvu käänakute. Teine kujund on .
annaabi.ee 
