puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Madalsoomuld moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim levivad Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalikel, Võrtsjärve ja Valga nõgudes, Peipsi-äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel. Rähkmuld Levivad peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel ning hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast Leetunud muld Peamiselt esinevad Kagu- ja Põhja-Eestis. Küllastunud turvastunud muld Osakaal Eesti muldades alla 5 %, levib Pärnu-, Rapla-,
kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede-
kultuuride kasvutingimusi. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Leetjad mullad- Leetjad Mullad hõlmavad ~2% Kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal. Leetjate Muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete,Koeru,Pandivere,Järva-Jaani Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kasutatud kirjandus: 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 09.05.2015) 2. 3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele. Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf, (viimati külastatud 02.05.2015) 3. Alar Astover.,Mullateadus. Tartu 2012 4
Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. [6] 8 Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7] Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. [7] Kasutatud allikad [1] Geoportaal. Mullakaardi-kaardirakendus. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html (24.04.2016) [2] Pria. Kaart. https://kls.pria.ee/kaart/ (24.04.2016) [3] Mullakaardi seletuskiri.
Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud,
8 Tuleb esitada, kas on juba toimunud erosioon või on erosioonioht. Ko(e2) keskmine erosioonimuld antud mulla puhul. Märgitakse metsade ja mitmeaastaste rohumaade puhul. Kui maa üles haritud, siis reaalselt erodeeritud. Jagatud kolmeks. Erodeeritud alad on enamasti jäetud künklikel aladel metsa alla, samas ekstreemsport ohustab siiski neid muldasid. Moodustavad 1,2% kogu Eesti muldkattest suhteline osatähtsus on suurem (3,1%) põllumaadel juulist kehtival liiklusseaduse puhul ei tohi mootorsõidukiga sõita selleks mitte ettenähtud kohal, isegi mitte oma maal. Deluviaalmullad D. Reljeefi negatiivsetel osadel esinevad. Huumusrikas kiht kantakse madalamatesse kohtadesse kokku. Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont
V < 40% Leedemullad - L S ca 28 cmol+ kg-1 C:N > 30 Podzols (WRB) Spodosol (ST) Metsamulla A: pH 4 4,5 H5,6 1,2 cmol+ kg-1 Tekkinud liivadel okasmetsade all, kus puudub rohttaimkate ja A-hor. traditsioonilisel kujul H8,2 6 cmol+ kg-1 Al < 80 mg kg-1 1,6% muldkattest, 3,8% metsamaadest S 6 cmol+ kg-1 Peamiselt Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Väike-Emajõe V < 40% orund Kagu-Eestis, rannikuluited Loode- ja Lääne-Eestis Põllumullas: Metsad nõmmemännikud pH 55,5 Rohumaad kuivad nõmmerohumaad H5,6 > 1,5cmol+ kg-1
2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu)
muld on koreserikas ja keemine algab 30 cm sügavuselt. Samuti on selle rohumaa osa kohta elanikelt teada, et kannatab sademetevaesel perioodil põua all. Mulla šiffer on siiski Ke, nõrgalt erodeeritud rähkmuld. Muldade klassifikatsioonis kuulub see erodeeritud muldade alla. [4] 15 Joonis 8. Rohumaakaeve profiil 5.2.1 Levik ja osatähtsus Erodeeritud muldi on kogu Eesti muldkattest 1,2% ning põllumaadest 3,1%. Erodeeritud mullad on laialt levinud Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, Tartus, Põlvas, Vastseliinas, Viljandis, Abjas ja Tõrvas. Haanjas, Kasaritsa-Ruusmäel, Otepääl, Kambja-Keenis, Haabsaares ja Karula ümbruses on aga erodeeritud muldade osakaal üle 20 %-di. Erodeeritud mullad kaasnevad reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerumata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega, kuid ka turvastutunud glei- ja
Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad
Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad
Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad
aja taimkatte ja veeolude mosaiiksuse, mis omakorda on põhjustanud muldkatte mitmekesisuse. Rohkem kui poole Eesti ala geoloogiliseks aluspõhjaks on lubjakivid ning nendest pärineva murendmaterjali tõttu on ligikaudu 75%mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Eesti mullastikule on iseloomulik ka muldade kivisus ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Kolmandiku muldkattest moodustavad mitmesugused gleimullad ja üle viiendiku soomullad, soomuldi on eriti palju metsamaadel. Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mul- lad. Lähtekivimi mitmekesisusest johtuvalt on ka muldade lõimis väga muutlik, see muutub mitte ainult horisontaalselt (territoriaalselt), vaid ka vertikaalselt (mullaprofiilis)
annaabi.ee 
