võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga surudes seda vastu hammasratta koonuspinda. Niipea kui sünkronisaatori rõnga ja hammasratta koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva
1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest
Plunzerite efektiivkäigu määramine elektroonika abil Ajastusmuhviga rivipump Pumba efektiivtakti alguse määramiseks elektroonika abil Paindlikum ei sõltu ainult pöörlemiskiirusest vaid ka koormusest, temperatuurist, reziimist Alati elektrooniliselt juhitav Tagasiside pihustinõela avanemisandurilt Aksiaalkolbidega jaoturpump Kõige laialdasemalt kasutatav kõrgsurvepump sõiduautode diiselmootoritel. Pihusti rõhk kuni 1900 bar'i. Kompaktne. Odav. Muhviga juhitavad pumbad Mehaanilise regulaatoriga Elektroonilise regulaatoriga Kõrgsurve elektromagnetklapiga juhitavad pumbad Elektrooniliselt juhitavad Kõrgsurveväljundid tähistatakse tähtedega A, B, C, D jne. vastavalt tööjärjekorrale. Näiteks tööjärjekorraga 1-3-4-2 on pumba väljundid ühendatud vastavalt: A-1, B-3, C-4 ja D-2 Pumba määrimine diislikütusega vee-eraldaja vajalikkus. Kütuse etteandepump Labapump Peab tagama piisava tootlikkuse mootori
suuremad pildid. Tööjaotuse võiksime kokkuleppida juba enne töö alustamist. Katse 2. Aurutamine 1. Eesmärk Katse eesmärgiks oli eraldada vees lahustuv tahke aine vedelikust. Vahendid : * rõngas * statiiv * portselan kauss * muhv * piirituslamp * soola ja vee lahus 3. Katse käik Kõigepealt kinnitasin juuksed ja siis alustasin katse käiguga,et juuksed ei jääks ette ega ei süttiks. Seejärel kinnitasin rõnga muhviga statiivi külge täpselt nii madalale et piirituslambi ja rõnga vahe oleks üks näpp et leek ulatuks kausini. Siis panin kausi rõngale ja kallasin peale lahuse. Järgmisena ootasime millal õpetaja süütaks piirituslambi ja lükkasime ettevaatlikult selle kausi alla. Katset me lõpetada ei jõudnud, ja kustutasime lambi. 5. Analüüs Kas katse õnnestus seda me teada ei saanud sest,et meil oli liiga vähe aega. Arvestades,et
Ümarkolbi sisse valan eukalüptiõli ja 40 ml destilleeritud vett. Ümarkolbi sisse asetan ka magneti. Magnetsegajale panen õlivanni ja õlivanni omakorda panen ümarkolbi, et ümarkolb oleks õli sees. Ümarkolbi peale läheb destillatsiooni pealis, selle üleval veel omakorda jaotuslehter. Destillatsiooni pealise otsale asetan jahuti. Jahuti panen ka käpa vahele, mis on omakorda muhviga seotud ja teise statiivi küljes ripub, et kindlustada destilleerimisseade püsivust. Kummiga panen jahuti külge allonzi, et destilleerimisseade ei kukuks maha. Allonzi alla asetan klotside peale destillaadi vastuvõtjat, et vedelik ei läheks mööda destillaatkolvi. Jahutiseadmele panen külge veevoolikuid, parempoolne läheb veekraani külge, vasakpoolne otse valamusse. 3
Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi. Ümarkolbi sisse panen ka magnetsegaja pulka ja lisan 4 tilka väävelhapet. Kolbi kinnitan käpa juurde nii, et õlivann seisab magnetsegajal ja kolb on õlivanni sees. Kolbi peale asetan püstjahutit, mille külge kinnitan kaks veevoolikuid. Püstjahuti samamoodi kinnitan käpa ja muhviga statiivi külge. Panen magnetsegaja pulka segama ja panen keskmisele temperatuurile seadet kuumutama 1,5 tunniks. 2. Kui poolteist tundi läbi saab, panen katseklaasi umbes 45 ml vett ja jääd juurde, et kogu ruumala oleks 50 ml. Ümarkolbi võtan õlivannist välja, magnetsegajat panen kõrvale. Paberiga teen puhtaks kolbi õlist ja lasen kolvile jahtuda umbes 5 minutit. Kui see on enam-vähem jahtunud, lisan katseklaasi jääkülma veega ümarkolbist segu. 3
Enamlevinud on laskumiskaheksa, ATC/shell, Gri-Gri ja nende variatsioonid. Enamus neist (va. Gri-Gri tüüpi) võimaldavad kahe köie kasutamist. Vahend kinnitatakse ronimisvöö külge lukustatava karabiini abil. Karabiinid - metallisulamist erineva (üldjoontes ovaalse) kujuga ühenduslülid. Kasutatakse julgestuse organiseerimise kõigis etappides. Väga vajalikud ja universaalsed jubinad ilma milleta kindlasti läbi ei saa. Eristatakse lukustatavaid (keeratava muhviga) ja vabakäiguga karabiine. Julgestusvahendid - väga mitmekesine varustuse rühm. Kasutatakse kunstlike julgestuspunktide loomiseks. Jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks julgestusvahenditeks. Passiivsed - ei sisalda mehaaniliselt liikuvaid osi ja on seepärast lihtsa ehitusega. Siia kuuluvad erinevat tüüpi klemmid ja kaljunaelad. Aktiivsed - enamasti mingit vedrumehhanismi sisaldavad julgestusvahendid mis kiilutakse kaljuprakku
võllil ja peale kiiruse sünkroniseerimist, toimub hammasühendus vastava rattaga. (joon 4v,g) Ettevalmistav kiiruste sünkroniseerimine muhvi 1 ja ratta 7 jaoks võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi ketta 1 koonus rõngastega 2. Kolm neist on plokeeruvate sõrmedega 3, mis koonusrõngastega tugevalt seotakse kuid kolm ülejäänut- fikseeruvad 5, seotakse muhviga 1 ja koonus rõngastega 2 vedru 4 abil. 4.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg
1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest
ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9. Sünkronisaatori koonuse tööpind 10. Sünkronisaatori koonus 11. Hammasratta koonuspind. on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi 1 lülitatava hammasratta poole koos muhviga 1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui sünkronisaatori rõnga 10 ja hammasratta 6 koonuspinnad puutuvad kokku,
Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja 33 on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi 1 lülitatava hammasratta poole koos muhviga 1 nihkuvad ka fiksaatorid 2 mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga 10 surudes seda vastu hammasratta koonuspinda 11. Niipea kui sünkronisaatori rõnga 10 ja hammasratta 6 koonuspinnad puutuvad kokku,
paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda
paunu, mis peideti seelikute alla. Mehed peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Kindad ja muhvid: Kindaid kanti pigem ilu pärast kui külmakaitseks. Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda
; misel paljudeks väikesteks jugadeks, mis peavad pidevalt Väljalasketorud ja summutid. Heitgaasid juhitakse muutma liikumissuunda elemendi labürintkäikudes. silindrist välja kroomitud pinnaga teras- väljalasketoru Tolmuosakesed kaotavad seejuures hoo ja kleepuvad fil- kaudu. Silindri (silindrikaane) külge kinnitatakse välja- terelemendi külge. Selliste õhufiltrite puhastusvõime on lasketoru klanibri või muhviga, mille sisepinnal on keere suhteliselt väike ja muutlik. Lihtsa ehituse tõttu kasuta- ja välispinnal jah utusribistik. Heitgaaside väljumismüra summutamiseks kinnitatakse 66 6? väljalasketoru otsa summuti (joon. 35)..Heitgaaside ener-