Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhammed Mediinas kogus palju toetajaid üle Araabia. 630 naaseb Muhammed Mekas oma toetajatega ja talle ei osutatud vastupanu Võtab Kaaba tepmplist maha kõik teised 360 jumalte puitust kujud ja pühendab templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan.
Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal". Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja
(islam - alistumine). Jumal - Allah. Jumal on üks. Prohvet - Muhammed. Sai ilmutuse koopas, ilmus ingel, keda ta pidas kurjaks jõuks. 622 lahkus Mekast Mediinasse - islami ajaarvamise algus. Oli Medinas poliitiline ühendaja - ühendas araablased. Uskliku inimese prototüüp. Eeskuju - prohveti tavad on kirjutatud sunnasse (mida Muhammed teeks). Õpetus: 1) jumal on üks, usutakse ingleid. 2) usk prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse (ahl al kitab-raamaturahvas) 3)peale muhammedi ei tule ühtegi teist prohvetit 4)usuvad Kohtupäeva, oma usu eest surres pääsed Kohtupäevast. 5) Jumal on seadnud inimese tee (ettemääratus). Pühakiri: 114 suurat. Jumalasõna tuli prohvet Muhammedi kaudu (koraan on Muhammedi ilmutused), sõna järgi tuleb elada. Rituaalid: usutunnistus, palvus, annetamine, ramadan, palverännak. Palvus: palvetatakse Meka suunas kindlate sõnade ja liigutustega, 5xpäevas. lisaks isiklikud palved (dua)
mitmust, siis armastavad moslemid, ka siis, kui nad ei ole araablased, kasutada Jumalast rääkides just seda sõna. Vastavalt islami tõekspidamisele oli prohvet Muhammed Jumala viimane sõnumitooja. Nii nagu kõik Jumala prohvetid ja sõnumitoojad, nagu näiteks Noa, Aabraham, Mooses ja Jeesus, oli ka tema vaid lihtsurelik. Kristlased jõudsid läbi oma vääranaloogi järeldusele, et moslemid kummardavad Muhammedi, kuna nad ise kummardavad Jeesust. Alates keskajast on Euroopas moslemeid kutsutud muhameedlasteks. Muhammed, nagu Jeesuski, ei nõudnud iial endale jumalikku seisust. Ta kutsus inimesi kummardama vaid Kõigevägevamat Jumalat ja rõhutas pidevalt oma inimlikku staatust, et inimesed ei teeks tema suhtes sama viga, nagu kristlased Jeesuse suhtes tegid. Et ära hoida enda ülistamist, palus prohvet Muhammed alati temale viidates kasutada fraasi ,,Jumala sõnumitooja ja Tema sulane"
Islami rajaja ja kesksed tegelased Rajaja Muhammad Muhammad (araabia keeles ) Eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed Ta oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" Mohammadi elulugu Muhammed sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraisi hõimu Hasimi sugukonda Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa
Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. 4. Kes on prohvet? Moslemi jaoks ei ole prohvet ilmtingimata keegi, kes suudab tulevikku ette ennustada hoolimata sellest, et enamik Muhammedi ennustustest on juba täide läinud , vaid on tavaline, Jumala poolt oma rahvast patukahetsusele, usule, elu Jumalale pühendamisele, heategemisele ning elu mõtte taasavastamisele kutsuma saadetud inimene. 5. Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! 1. Prohvet Muhammed oli pärit araablaste hulgas kõige suursugusemaks peetavast Quraisi hõimust. 2. Muhammed kasvas orvuna, kuna ta isa suri juba siis, kui ta veel sündinudki polnud ning ema, kui ta oli 6-aastane. 3
4.Kes on prohvet? Prohvet Muhammed oli ideaalne näide ausast, õiglasest, heldest, kaastundlikust, tõde armastavast ja vaprast inimesest. Kuigi ta oli kõigest inimene, oli ta vaba kõikidest õelatest iseloomujoontest ja püüdles vaid Jumala ja Teispoolsuses Tema poolt antava tasu poole. Veelgi enam, kõikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes tähelepanelik ja jumalakartlik. Prohvet Muhammed oli Islami juht. 5.Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! · Muhammed sündis Mekas aastal 570. Kuna tema isa suri enne tema sündi ja ema veidi pärast seda, kasvatas Muhammedi üles tema onu, kes kuulus austatud Kuraisi hõimu. · Täiskasvanuks sirgudes sai ta tuntuks kui tõde armastav, aus, usaldusväärne, helde ja siiras mees. · Ta oli nii usaldusväärne, et see sai tema hüüdnimeks Usaldusväärne. · Neljakümne aastaselt sai Muhammed Ingel Gaabrieli kaudu oma esimese ilmutuse Jumalalt
kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega teise inimgrupi au. Tagajärjeks oli usufanaatikute rünnak kirjastuse vastu, mida läänekultuur tõlgendab omakorda rünnakuks sõnavabaduse vastu. Nagu igal vabadusel on ka sõnavabadusel omad piirid ja vabadusega kaasnev vastutus. Sõnavabaduse piirid ei ole alati üheselt mõistetavad, need muutuvad nii ajas kui ka kultuuriti.
kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.
Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud
majanduslikult toime või kui lapsel on tõesti väga väike võimalus ellu jääda mõne haiguse tõttu. Õigluse väljendumine erineb aga nii ühiskondlikul kui religioossel tasandil. Toon näiteks ühe ebaõiglusest tuleneva probleemi rassismi. Rassism on üks peamisi probleeme, millega inimkond tänapäeval kokku puutub. Arenenud maailm võib saata inimese Kuule, kuid ei suuda takistada inimest oma kaaskodanikku vihkamast ja tema vastu võitlemast. Prohvet Muhammedi elupäevadest alates on islamiusk taganud elava näite sellest, kuidas rassismile punkt panna. Iga-aastane palverännak (hadz) Mekasse näitab kõikide rasside ja rahvuste tõelist islamlikku vennaskonda, kui ligikaudu kaks miljonit moslemit üle kogu maailma tulevad Mekasse palverännakut sooritama. Samas aga nii võimsaid näiteid teistest religioonidest tuua ei ole. Kokkuvõttes võib öelda, et õiglus on nähtus, millega puutume kokku
-) Põhiseisund, mida usklikult oodatakse ongi alistumine. * Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. * Sel ajal olid Araablased Araabia poolsaarel polüteistid, kes uskusid dzinnidesse jne. * Kõige tähtsamaks jumalaks oli taevajumal ehk Allah. * Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed. Ta sündis 570 aastal Mekas. 40 aastaselt saab ta jumala ilmutuse ja jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Esimene islami usku pöördunu oli Muhammedi naine. Muhammed hakkas inimesi üleskutsuma loobuma ebajumalate kummardamisest ja hoopis Allahit uskuma. * Muslemid (moslemid) inimesed, kes on alistunud jumala tahtele. * Hidzra - Muhammedi hakatakse taga kiusama ja aastal 622 ta põgeneb Mekast (ja põgeneb Yatrib'i, kust temast saab väga tähtis isik ning ta saab lepitaja rolli, kuid jätkab siiski oma usu levitamist Yatrib võttab Islami vastu ning saab uue nime Mediina. Ühe mehe ilmatusest saab nende pühakirjaks Koraan
Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. Näiteks kui inimene ei palveta, ei ole tema usk tugev. Et usku tugevana hoida, tuleb praktiseerida kõiki sambaid. 4. Kes on prohvet? Nende prohvet oli Mudameed 5. Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! -Ta oli kuningas, kelle võimu alla oli ühendatud kogu Araabia poolsaar, kuid samas jäi ta ikka alandlikuks ning uskus, et kogu tõeline võim kuulub vaid Jumalale. Tema käte vahelt käisid läbi suured rikkused, kuid sellest hoolimata elas ta vaesuses vahel ei süüdatud ta majas pikki päevi tuld (toidu valmistamiseks) ning ta pidi nälga kannatama.
Feng-shui õpetus, mis tagab õige energiavoolu. Sabat iganädalane püha, mis hakkab reede päikese loojangust ja lõppeb laupäeva päikese loojanguga hingamispäev. Sel päeval on kõik tööd keelatud. Sünagoog judaismi pühakoda. Bar-mitzvah päev, kus religiooses mõttes saab poisist mees ja tüdrukust naine. Sariaat, Sunna Koraani kõrvaltekstid. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Mosee islami pühakoda. Hidzra Muhammedi hakati tagakiusama ja aastal 622 põgenes ta Mekast. See sündmus on moslemite ajaarvamise algus. Mahdi messias, kes toob jumalariigi maa peale. Mufti Islami seadusetundja, kes tõlgendab koraani. Mulla moslemite jaoks eespalvetaja. Sufi Islami müstika/salapärasus. Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik.
Naine tegeleb laste kasvatamisega. Olles harimatu naine, jäävad ka tema lapsed osalt haridusest ilma, kuid lapsed on tuleviku ühiskond. Prohvet Muhammed õpetas oma järgijaid parima isikliku eeskujuga. Ta keelas vägivalla naiste suhtes. Ta oli järjekindel oma sõnades, milles väitis, et naised ja mehed on Allahi ees võrdsed. Koraan on ainus religioosne raamat, kus on kirjas: ,,... siis abiellu vaid ühega." (4:3). Paljudes araabiamaades on lubatud haaremid. Prohvet Muhammedi misjon piiritles araablaste seas leviva lõputu mitmenaisepidamise. Samuti tegi Koraan lõpu tavale, milles paganlikud araablased tapsid oma imikutest tütreid, väites, et mingit kasu neist nagu nii tulevikus ei ole. Koraani järgi elavad naised ja mehed samade tingimuste põhimõtete, erinevused kerkivad üles vaid naiste raseduse, lapsekandmise ja -kasvatamise, menstruatsiooni ja riietuse puhul. Menstruatsiooni või sünnitusjärgse verejooksu ajal on naistel keelatud palvetamine ja
tunnustamist. Sellest tulenevalt on erinevatel sugupooltel ka erinevad rollid. Meeste ülesandeks on tagada perekonnale kõik vajalik, naise rolliks on tuua ilmale lapsi ja nad üles kasvatada, lastelt oodatakse austust vanemate vastu ja seda, et nad suureks saades oleksid valmis täitma täiskasvanud inimese kohuseid, sealhulgas ka abielluma ja pere looma. (Nydell 2002:74-79) 1.2. Islami viis tugisammast Islami esimene tugisammas on usk ühte Jumalasse ja Muhammedi prohvetlusse, teine tugisammas on palve, kolmas on zakaat ehk almus, mida makstakse vaestele. Zakaat on hinge puhastus ning vara puhastamine võimalikest ebaõiglastest sissetulekutest. Islam on ainus religioon, kus vaesed paluvad rikaste eest: rikkad peavad ausalt oma raha teenima ning sellest oma osa ka vaestele andma. Araabia keeles tähendab zakaat kasvu või puhastumist. Seega tähendab zakaati andmine seda, et puhastatakse selle teoga oma vara. Vara kärpides antakse
Tatarlased ajasid paljud merkiitid vangipõlve, aga enamiku nad raiusid lahinguväljal tükkideks, nad jätsid ellu merkiitide Tuktu-khaani tütre Kulani, kellest sai Tingis-khaani viimane naine. Tatarlased vallutasid näiteks: Benaketi linna, Hodendi linna, Otrari linna, Buhaaara linna, Samarkandi linna, Maveranngri, Horezmi, Baltani ja veel teisigi hõime ja linnu kuni Kiievi linnani välja ja veel India poolegi toimus rüüsteretki, sest Tingis-khaan soovis tabada Horezemi valitsejat- ahhi Muhammedi ja ta poega Delal-ed-Dini. Selleks saatis ta oma parimad väepealikud Debee-noinoni ja Subudai-bagaturi koos malevaga neid taga ajama kasvõi kuni Viimse mereni. ( Tingis-khaan ega teisedki ei teadnud, et Muhammed oli juba surnud. Ta põgenes üksikule saarele, kuhu jäeti talle piisavalt toitu ja muud vajalikku, et elus püsida . Aga seal saarel oli veel elanikke, kellest ahh midagi ei teadnud. Neil oli tappev haigus ja nad tapsid ka ahhi võttes talt ära
Selle pärast JHWH'e asemel öeldakse ADONAI (Issand). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Islam Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah. Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed, kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel. Koraan moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Elu sõltub suuresti sellest, kuidas on kirjas Koraanis. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Dzihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi, kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit
Kõik informatsioon Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed; eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud. Kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammad Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570.
· Algselt olid araablased polüteistid. Austati erinevaid loodusobjekte, nt Meka linnas Kaaba templi seina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati iga- aastaseid palverännakuid, see tõi Meka kaupmeestele väga suurt tulu. · Araablased puutusid kokku ümbritsevate uskudega, kus oli tegemist monoteismiga ( judaism ja kristlus ) · Nendes tingimustes tekkis 7. sajandil uus usk, islam. · Islami rajajaks peetakse Muhammedi · Esialgu tegutses Muhammed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõtmatu ( kartsid, et jäävad oma sissetulekust ilma ) · 622. aastal põgenes Muhammed Mekast Mediinasse, sellest algab islami ajaarvamine. · Araablastel on kuukalender, seal on 354 päeva. · 630. aastal pöördus Muhammed tagasi Mediinast Mekasse,( riigi algus ) Muhammed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. · Sai alguse Araabia kalifaat.
korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus (moslemite Isa), et inimesi õige din´i juurde tagasi tuua. Kuid peale Muhammedi ei võetud ühtegi teist saadikut kuulda neid kiusati taga ja isegi mõrvati. (Bowker 2004: 176) Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. Seal ajal oli Araabia levinuim religioon üks muinassemiidi usundi vorme. Selle jumalatele ja jumalannadele oli rajatud paljudesse paikadesse pühamuid. Võib arvata, et ka usk kõrgemasse jumalasse või peajumalasse, keda araabia keeles nimetati Allahiks, oli laialt levinud
riigiga (1071 – 1171) – võitlus oli kõige ägedam 1105 – 1134. neil aastail valitses Danõs. Riiki Emir bei nimeline valitseja. An seld valitseja Izzedin Mesud I (1118 – 1154) oli küll tema väimees, ent ikkagi saavutasid Kesk – An ülekaalu danõs´d. Danõs´de sultani Emir bei surm 1134, samuti tema järglase Melik Muhammedi surm (1134 – 1142) tingisid danõs´de kolmeks jagunemise. See oli An seld´de suureks kergenduseks. Aastaks 1171 õnnestus seld´del vallutada kõik danõs´te valdused. kui An kõige mõjuvõimsam riik – hiilgeaeg kestis danõs´de võitmisest kuni mongolitele kaotatud Kös,edag´õ lahinguni 1243. tuntumad valitsejad olid a)yaseddin Keyhüsrev I (1204 – 1211), Izzedin Keykavus I (1211 –
annaabi.ee 
