tippu. Mis elu see oleks, kui liigume hõljukalustega ja ei pea ise lillegi liigutama, et oma vajadusi rahuldada. Mõnele, kes ei suuda kaugemale mõelda, tundub see soodne võimalus elada mureteta, kuid see tooks kaasa kaose. IT areng on inimkonnale kindlasti mingil määral kahjulik, ei pingutata enam nii palju, enamus asju teevad lihtsalt masinad meie eest ära. Rahvas on ära harjunud sellega, et koguaeg elu mugandatakse erinevate masinate abil ja püüeldakse üha enam selle poole, et endi elu veelgi lihtsamaks teha. See areng on tohutu, kuid see pole kindlasti mitte positiivne. Arenevad masinad, mitte meie. Nii ei olegi enam inimkonnal võimalus kusagile areneda. Kui hävivad inimesed, hävib ka kogu ühiskond. Ilma inimesteta pole ühiskonda.
läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände. Ühiskond on pidevas arengus, paratamatult mõjutab Eestit teiste riikide käekäik, poplaarsust koguvad vaated ja ideed. See, et meie kõne- kui ka kirjakeeles esineb slänge, võõrapäraseid keelekonstruktsioone ja väljendeid, ei tähenda seda, et meie emakeel oleks ohus. Sama moodi käituvad ka suurema kõnelejaskonnaga keeled laenatakse teiste keelevara ning mugandatakse vastavalt oma nägemuse järgi. Räägitakse, et selline tegutsemisviis solgib keele, kuid minu arvates on sellel vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid. Tänavaküsitluses ning Interneti kommentaaridest võis välja lugeda seda, et eestlastel ei ole ükskõik eesti keele tulevikust. See näitab kahtlemata seda, et eesti rahvas hoiab emakeelt au sees ega luba seda mustata.
funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või
Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et silbipiirile jäävad konsonandid on enamasti geminaatnasaalid või klusiilid. Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele. Usa keeleteadlane Patricia Kuhl on oma hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni
Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · taanlaste ja rootslaste rünnakud · 1210 Ümera lahing · vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6
Varem oli trendide kestvus mõõdetuna ajas pikem kui nüüd, kuid suundumused olid samad; trendid on ilmestanud oma aja tähelepanu keskkohti. Trend on "ilming" ja see ei püsi samasugusena kuigi pikalt; midagi eelmisest võib jääda uue juures samaks, kuid üldilme muutub. Suundumused võivad olla mõjuvõimsa või juhtiva isiku peakoka või kellegi teise asjatundja loodud mudelid. Sealt jätkavad nad teistesse köökidesse, restoranidesse, kus neid sealse töötajaskonna poolt mugandatakse. Mida rohkem neid on suudetud põhjendada, õigustada, seda püsivamaks nad on jäänud, ja mõnedest on saanud isegi "klassikud". Portsjonite tornikujulisus on üks roogade välja paneku võtetest. Kuid kui põhjendusi vaid jäljendatakse, ning tähelepanuta jääb tegelik põhjus nende kasutamisest, siis on tegemist ülepakkumisega. Tornikujulisust on saanud eesmärk omaette ja klient on unustatud. Portsjonit on raske toimetada tervena kliendini ja tihti
väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis
Ilmselt tundub mõni tsitaatsõna kirjapildilt ilusam. Ajapikku meile püsima jäävad sõnad enamasti muganevad. 6 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 7 Samas 8 Samas 9 Samas 5 Samas on ka sõnu, mille puhul ongi parem jääda tsitaatsõna juurde (nt boutique, halloween, brunch). 10 Mugandamine Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis
Tsitaatsõna tuleb kirjutada täpselt nii nagu see on originaalkeeles, eristada ülejäänud tekstist kursiiviga ja lisada ülakoma järel püstkirjas käändelõpp, mis valitakse vastavalt hääldusele. Tegelikkuses aga eksitakse nende reeglite vastu sageli. Mõnikord eelistatakse tsitaatsõna isegi siis, kui sellele on omakeelne vaste olemas ja kasutusel. Mõnel juhul ei pruugita seda teada, kuid teisel juhul võidakse lihtsalt inglisekeelset kirjapilti ilusamaks pidada. Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaslet (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul.
tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum > vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s, z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink,
Omastav (kelle? mille OMA?) taipliku alati 2 kk-ga) Osastav (keda? mida?NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu
(küüs-tüüpi sõnad, levinud vormid küün : küüne : küünt). Uuemate laensõnade hulgas on rohkesti tarbetuid laene, millel on olemas korrektsed, lihtsama muutmise ja läbipaistvama tähendusega omakeelsed vasted. Sellised laenud on tihti ajutised ja kaovad keelest ajapikku. Väga palju on uute sõnade hulgas tsitaatsõnu, millest järeldub, et kohanemine on keeruline protsess ja eestipärasema kuju saavad ning eesti keele muutesüsteemi mugandatakse vaid kõige sagedamini kasutatavad, vajalikumad ja tuttavamad sõnad. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult.
Mõnikord võib ka nii olla, et teatakse küll võõrsõna, kuid omasõna ei teata või ei kasutata, sest ollakse nii harjunud võõrsõnaga, mis on muutunud inimesele igapäevaseks. Samas seoses kultuurimõjudega on ka eesti keelde tulnud sõnu, millel omasõnaline vaste puudub ja mis on väga igapäevased ning tavalised. Kuna me oleme nendest sõnadega väga tuttavad, siis ei pane me enam tähelegi, et need on tegelikult võõrsõnad. Teadaolevalt pikema aja jooksul niisugused laensõnad mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile http://www.eki.ee/books/ekkr/), aga paljudel püsivad ka võõrsõna tunnused. Minu väljakirjutatud materjali põhjal võiks väga tavalisteks ja palju kasutatavateks laensõnadeks, millel siiski on säilinud võõrsõna tunnused, pidada eelkõige termineid film, kino, televisioon. Otsustasin ka uurida seda, mis keeltest on minu väljakirjutatud terminid ja võõrsõnad pärit
Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi võib olla tänaseks välja vahetatud. Seega pannes üldlevinud nime teeme liiga põlisrahvale, samas pannes põlise nime, ei pruugi seda kaardilt keegi otsida. Piirialadel nimetatakse toponüümi (kohanimesid) erinevalt. Meile on üldmõistetav ladina tähestik, mida suur osa maailmast ei kasuta. Seega paljud kohanimed mugandatakse häälduse järgi ladina tähestikuliseks. Kohanimede käänamisel võib kaduda kohanime algne tähendus. Diakriitikud-tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust. Kirjasüsteemid- tähtkirjad (ameerika, lääne-euroopa), täht-silpkirjad ( india ja kaguaasia), silpkirjad (jaapan, etioopa) Nime staatus- ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erinevda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui
annaabi.ee 
