Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist Töö käik: Vaatleme täpsete ajavahemike käsitsi môôtmisi ning määrame sellistel môôtmistel tekkiva mõõtevea. Seega vaatleme mõõtevigu, millised tekivad seoses inimese osavôtuga môôtmisprotsessist Töö vahendid: Signaali generaator A209 Histogramm A3160 mistel tekkiva katse nr. ti [msek] |ti-to| [msek] [msek2] katse nr. ti [msek] |ti-to| [msek] 1 2045 44 1936 26 1792 -209 2 1925 -76 5776 27 1972 -29 3 1951 -50 2500 28 2073 72 4 2042 41 1681 29 1588 -413 5 1923 -78 6084 30 2363 362
positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega. Närvirakus on selleks kuluv aeg 1 msek, refraktaal- skeletilihases 10 msek, südamelihases aga koguni 200 periood msek. Aktsioonipotensiaali ajal liigub Na+ rakku ja K+ rakust välja. Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse
youtube.com/watch?v=4nTewAjhGsY&feature=related Lenzi valem Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6. Arvuta magnetvoo muutumise kiirus, kui voog kasvab 2 ms jooksul 10 mWb-lt kuni 20 mWb-ni. (5 msek ehk 0.005 sek) = -i t. (1 Wb = 1 V * 1 s). Kodus lugeda läbi lehekülg 23-24 . (K. Tarkpea Füüsika 11.klassile 2.osa.) Hinde võimalus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinde võimalus 2 Click to edit Master text styles
Sperlingi vastus oli ,,ei ! Mispärast? ·See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi... Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn).
Anname valemile kuju: g B M cos ja võrdleme teda sumbumatute võnkumiste perioodi H T0 2 B M cos valemiga RM T0 2 Asendades juure all oleva avaldise, saame: g RM = 6370300 m g = 9.81 msek-1 T0 = 84,3 min Tundliku elemendi peatelje aperioodiliseks üleminekuks uude tasakaaluasendisse peab sumbumatute võnkumiste periood olema 84,3 minutit. Praktikas selle nõude täitmine nõuab eraldi seadet, sest tundliku elemendi peatelje sumbumatute H T0 2 B M cos võnkumiste periood arvutatakse valemiga:
Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast mõned-kümned sekundid Protseduuriline Töömälu oskused, tegevused, Püsimälu harjumused Mälu protsessid Salvestamine 5 Strateegiad: kordamine ja selle hajutatus infoga puututakse
motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks)
motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks)
- Sensoorseks. Põhiliseks sensoorse aju funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel (tavaliselt vähem kui üks sekund) säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist lähtuvalt eristatakse ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Sensoormälu kestus – mälujälje loomine ca 50 msek. Jälje kestus ca 100-400 msek. - Lühimäluks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Lühimälu kestus – mälujälje kestus 4-12 sek. Jälje kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde - Püsimäluks
n R K L C L L L U S + 2) ultraheli viitliinid Tekitatakse suuremaid viivitusi. Kuni mõned msek-id. Neis kasutatakse ultrahelilaineid, mis levivad tahkes ja vedelas keskkonnas 105 korda aeglasemalt, kui elektromagnetilised lained. See võimaldab ultraheli viitliinidega suuri viivitusi (100- 1000 nsek). Sõltuvalt signaali muundamise viisist eristatakse: 1) piesostriktsioon viiteliinid Piesoelektrilise muunduriga viiteliin kujutab endast nelijuhet, milleks on näiteks elavhõbedaga täidetud torn, mille otstes on kvartsplaadid.
CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps Point-to-point 5 Gbps Vaba keskkonna edastusmeediad: Mikrolained 45 Mbps WLAN 2 Mbps 11 Mbps SAT 50 Mbps 270 msek viide WAN (mobiilside) 4 8. Ajalised viited võrkudes Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata – selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata).
• Nägude tundmine → poolikute nägude paar • tühi sella Aju struktuurimuutustele kaasuv NS düsfunktsioon HF-de ühendus läbi mõhnkeha CC • 50% krambid (Campbell 2003), • M (>200 milj.müeliniseerunud aksoni) tagab info kiire (20 msek.) liikumise HF-de vahel • vaimse võimekuse osas võib esineda nii eakohast arengut kui mahajäämust • inimene ei taju 2. erinevas “stiilis” töötavat protsessorit oma peas • hemipareese • raske teha kaht erinevat asja korraga, nt.lastel patsutada pead ja hõõruda kõhtu • õpiraskusi, • “l.a”korral-ei saa aru, et näidati sama pilti (vas./par.vv-s) • unehäireid,
o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see
Anname valemile kuju: ja võrdleme teda sumbumatute H T0 2 B M cos võnkumiste perioodi valemiga RM T0 2 g Asendades juure all oleva avaldise, saame: RM = 6370300 m g = 9.81 msek-1 T0 = 84,3 min Tundliku elemendi peatelje aperioodiliseks üleminekuks uude tasakaaluasendisse peab sumbumatute võnkumiste periood olema 84,3 minutit. Praktikas selle nõude täitmine nõuab eraldi seadet, sest tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood arvutatakse valemiga: H T0 2 B M cos Valemist nähtub, et sumbumatute võnkumiste periood sõltub geograafilisest laiusest.
annaabi.ee 
