Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ms-Exel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahtris, õunapuu, rebane, kuusk, excel, loogikafunktsioonid, loogikaavaldise Loogikafunktsioonid
Andmed Valem Tulemus Funktsioon
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud k
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2
täht a 1 Funktsiooni kuju ja täitmine Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll 1.väärtus Koosta D10 lahtrisse tehe,9 mis Ühekordne on tõene, kui 0 a< a <= 100. Kasuta AND 50 Kahekordne funktsiooni. 2.täht Koosta D11 lahtrisse atehe, Kahekordne mis on tõene, kui C11 lahtris on täht a, b või c. Kasuta OR funktsiooni. 3. D18 lahtrisse: kui väärtus on <10, on vastuseks tekst Ühekordne, vastupidisel juhul Kahekordne. 4. D19 lahtrisse: kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! 5. D20 lahtrisse: kui täht on a, b või c, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! Nimi Väärtus Kontroll a 42 1 täht a Nimi Väärtus Kontroll väärtus 9 Ühekordne
Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk" Arvud Tekstid Ajaväärtused Tõeväärtused Märkandmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud 13 -745.625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16
Kui katsete arv n väiksem etteantud arvust (n 5-7), tekitakse mingi nimatsioon: hüppamine, salto vm Arva ära Kordused 2 Fuktsiooni nullkohad Fx 3 sin( 2 x 1) 5 cos( x / 2 3) algus samm lõpp jaotisi a_0 b_0 -5 1 5 10 1 2 Excel VBA Excel x y y_1 Nullid -5 -4.779704 -4.779704 #VALUE! -4 #VALUE! #VALUE! #VALUE! -3 #VALUE! #VALUE! #VALUE! -2 #VALUE! #VALUE! #VALUE! -1 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 1 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 2 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 3 #VALUE! #VALUE
Kui katsete arv n väiksem etteantud arvust (n 5-7), tekitatakse mingi nimatsioon: hüppamine, salto vm. Kordused 2 Fuktsiooni nullkohad Fx 3 sin( 2 x 1) 5 cos( x / 2 3) algus samm lõpp jaotisi a_0 b_0 -5 1 5 10 2 3 Excel VBA Excel x y y_1 Nullid y_1 -5 -4.779704 #VALUE! 0 -4 #VALUE! #VALUE! -6 -4 -2 0 2 -3 #VALUE! #VALUE! -1 -2 #VALUE! #VALUE!
Paigutada lehele mingi kujund (Juku, Kraps vm). Kui katsete arv on väiksem etteantud arvust (n 57), tekitatakse mingi animatsioon: hüppamine, salto vm. Kordused 2 Fuktsiooni nullkohad algus samm lõpp jaotisi a_0 b_0 -5 1 5 10 2 3 Excel VBA Excel y_1 x y y_1 Nullid 12 -10 #NAME? #NAME? 10 30 #NAME? #NAME? 70 #NAME? #NAME? 8 110 #NAME? #NAME? 6
Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
avaldisi tehtesümbolavaldis2 Tehtesümbolid on järgmised: =,<>,<,<=,>,>= Avaldised avaldisi ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluses võib olla ainult üks tehtesümbol. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True (tõene) või False (väär). Võrdluste näiteid x <= O, b*b - 4*a*c < O, x*x + y*y > r*r, Ucase(vastus) = "El" NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur-ja väiketähti! Loogikaavaldise üldkuju on järgmine: avaldis LTS avaldis {LTS avaldis} Siin on avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte sümbol. Peamised loogikatehted on Of, Andja Not. Nende tähendused on Or - või. Tehte a Or b väärtus on tõene (True), kui vähemalt ühe operandi väärtus on tõene, vastupidisel juhul on tulem väär (False). And - ja. Tehte a And b tulem on tõene (True) ainult siis, kui mõlema operandi väärtused on tõesed, vastupidisel juhul on tehte tulem väär (False).
Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 3 TÕENE TÕENE Õige Vale Tulemus Kommentar TÕENE siin argumendiks Logav1 VÄÄR 31.12.1899 Vastus küsimusele: Õige kas 2. on suurem, kui 1.? Funktsioon IF (tingimus; avaldis1; avaldis2)
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) kelk 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke Märkide arv lahtris Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4) C4/$A$4 EURO kurss Hind (EEK) Hind (EUR) 15,69 234,5 14,9458254 345,6 22,0267686 F4 234,6 14,9521989 7886,3 502,63225 23,5 1,49776928 644,22 41,0592734
Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 0 TÕENE VÄÄR Õige Vale #VALUE! ### #VALUE! ### Tulemus Kommentar #VALUE! ### #VALUE! ### VÄÄR #VALUE! ### #VALUE! ###
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt vaid Microsofti produktides)
SMALL(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) – väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) – enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa – päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa – osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() – tänane (arvuti) kuupäev NOW() – kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) – kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) – kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE – teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) – aasta MONTH(kuupäev-väärtus) – kuu DAY(kuupäev-väärtus) – päev HOUR(kuupäev-väärtus) – tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) – minutid
SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) minutid
SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) minutid
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest
1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai see nimeks LiveScript · P
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused Andmebaasihaldus- ja rakenduste koostamise keskkond Visual FoxPro Tabelite struktuur, andmetüübid ja avaldised Ülevaade Käsuaken Menüüd Tabelivaade Inforiba Andmehalduse ja -keskkonna kiirülevaade ja seadistamine (andmehaldur) Käsuakna ka andmehalduri saate alati tellida Window menüüs
6 kõik need 6 võrdust kehtivad alati Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milline järgmistest sõnastustest esitab duaalsusprintsiipi ? Vali üks: Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised ei ole omavahel võrdsed Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised on samuti omavahel võrdsed Avaldis ja tema duaalne avaldis on teineteisega alati võrdsed nmuutujaga loogikaavaldisel leidub 2 astmel n duaalset kuju ? Kui loogikaavaldise väärtus on 0, siis ta ei oma duaalset kuju Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mingi avaldise jaoks duaalse avaldise saamiseks tuleb selles avaldises teha järgnevad asendused: Vastus 1 konstant 1 tuleb asendada konstandiga 0 Vastus 2 loogikatehe konjunktsioon tuleb asendada tehtega DISJUNKTSIOON
Oled sisestanud funktsiooni ja märkad viga. Kuidas saad funktsiooni argumentide akna uuesti avada? Vali üks: avad funktsiooni hiire paremklõpsuga kiirmenüüst klõpsad nimelahtri ripploendi märgil ja valid funktsiooni uuesti klõpsad sisestusriba ees oleval fx märgil Õige! Funktsiooni argumentide akna avab klõps fx märgil. Samas võib muidugi muudatusi teha ka sisestusribas. kustutad tulemuse ja sisestad funktsiooni uuesti, sest peale funktsiooni sisestamist näidatakse lahtris tulemust ja funktsiooni muuta ei saa Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline järgmistest PI funktsiooni esitusviisidest on õige? Vali üks: =4*PI(A1) =PI(A1*4) =4*PI() Õige! PI funktsioonil pole argumente, seega sulud peavad olema tühjad ja korrutatav arv peale sulge või enne PI funktsiooni. =PI(A1)*4 Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
1) Funktsioon, mis loendab, mitu etteantud sümbolit on etteantud tekstis loenda (tekst, sümbol) 2) funktsioon, mis leiab, mitmes on etteantud sümbol etteantud tekstis; kui sümbolit tekstis ei ole, on funktsiooni väärtuseks 0 mitmes (tekst, sümbol) 3) funktsioon, mis väljastab etteantud teksti sümbolid vastupidises järjestuses tagurpidi (tekst) 4) Suurim ühistegur (SÜT) Koostada töölehe funktsioon kahe arvu suurima ühistegugi leidmiseks. Vt. skeemi. Antud arvude suurimaks ühisteguriks nimetatakse suurimat arvu, millega kõik antud arvud jaguvad. Function SÜT (arv1 As Long, arv2 As Long) As Long a = arv1 b = arv2 Do
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas t
6.ptk Ruutvõrrand 8.klass Õpitulemused Näited 1.Arvu ruut - kahe võrdse teguri korrutis Ül.1262,1263 2 a a=a ; mistahes ratsionaalarvu ruut on Leida arvu ruut taskuarvuti abil. mittenegatiivne 2 2 2 2 15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 (-4,5) 4 -8 (-1,5) =(-4,5 4) -(-8
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funktsioonidest. Java programm koosneb p
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,
annaabi.ee 
