Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate närvikiudude võrgustik kooskõlastab kõiki keerulisi kehaliigutusi ja aitab säilitada tasakaalu.
13) keskaju jaotus (2) millised ekstrapüramidaalsüsteemiga soetud tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri - nucleus ruber ja substantia nigra 14) mille kaudu on III vatsake ühenduses IV vatsakesega IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 15) millises aju osas asuvad: nucleus lentiformis, pyramides nucleus lentiformis - otsaju pyramides - piklikaju ! Vaheaju ! 1) jaotus, millise osa hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 4. hypothalamus 2) mille kaudu on III vatsakese ühendused I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale
südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeleelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus jne. Juhteteed (tractus): I Nn. lühikesed juhteteed – paralleelsete närvikiudude kimbud aju sees ühest keskusest teiseni. Näiteks: a) komissuraalsed teed – ühe ajupoole keskusest teise ajupoole keskusesse; b)assotsiatiivsed teed – sama ajupoole keskuste vahel (tundekeskusest motoorsesse keskusesse, mälukeskusest motoorsesse jne., jne.) II nn. pikad juhteteed – järjestikuste närvirakkude read, mida mööda liiguvad impulsid PNS-ist KNS-i ja KNS-ist PNS-i; “pika” juhtetee koostises on tavaliselt nii perifeerse närvi kiud (selja- või peaajunärvi osa), kui ka üks või mitu “lühikest” juhteteed.
Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa
Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid sünnipärase vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida ning nad on tahtmatud. Tingimatud refleksid on näiteks toitumisrefleks ja kaitserefleks. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras
kõne kujundamisel. Kuuldud sõna edastatakse mööda kõrva ja kuulmisjuhteteid oimusagarasse, kuulmiskeskusesse (väljad 41 ja 42). Sealt edasi naabruses olevale Wernicke alale. Toimub sõnast ja kõnest arusaamine. See info omakorda antakse kaarkimbu närvikiudude kaudu broca alasse. Broca alas formeerub vastuse neuraalne mudel. Neuraalse mudeli info edastatakse naabruses olevasse teisasesse motoorsesse alasse, seal paiknevatele närvikiududele (eesmises tsentraalkäärus) . Sealt juhitakse närviimpulsid keelelihastele, suulae lihastele, kõrilihastele, häälepeaeltele nende osavõtul toimub vastava vastuse kujundamine, sõnade kombinatsiooni esitamine. 2) kõne kujundamine kirjasõnale Silma võrkkestalt vastuvõetud info edastatakse mööda nägemisjuhteteid nägemiskeskusese kuklasagaras. Kõigepealt 17. väli ja siis 18. ja 19. väljale.
39 nimetatakse nurk kääruks . 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2
adhesio interthalamica THALAMUS VENTRALIS - vaheaju motoorne keskus - keskaju tegmentum’i vahetu jätk - Hallaine: 1. Retikulaarformatsiooni hallaine 2. Nucleus ruber (A1) 3. Substantia nigra (A2) 4. Zona incerta (A3) – määramtu tsoon talamuse all 5. Nucleus subthalamicus (A4) 6. Globus pallidus (A5) – kahkjaskeha - thalamus ventralis’e hallaine kuulub ekstrapüramidiaal-motoorsesse süsteemi HYPOTHALAMUS - nähtav ajupõhimikul OSAD Chiasma opticum (BCD6) - nägemisristmik - jätkub tractus opticus’ena (C7) - lõpeb corpus geniculatum laterale’s ja keskaju colliculus superior’is Tuber cinereum (BC8) - tuhkurköber - läheb allpool üle lehtriks – infundibulum’iks (BC9) – selle otsas ripub hüpofüüs Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre - tagasagar areneb ajuainest, eessagar produtseerib hormoone, mis mõjutavad
Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Neuromuskulaarne sünaps – ühendus neuroni ja lihase vahel, kus närvilõpmed on põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse. -(neuro)motoorne ühik: Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid
Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on närvid, mis viimase signaali viivad pärale. (ARUSAAMINE)
Nii PE/5 saavd sensoorsed alast sisendi. ... ehk ta saab puute... ja saadab väljundi... . 20. M TULEB TEADA: vt slaidil, mida uurida, küsida, kui ....Kuidas hinnata... ongi test (55 min). PE korjab kokku infokilluksed, mis jõuavad indiviidile slelets, mis asendis ta/jäsemeed Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus) mille eest? parasjagu on. Ehk jõuab PE-sse ja isis motoorsesse prk.nda. Üks PF?? sisend tulebki PE-st. PF sarnaselt PE-le on suht somatosensroone ja keha liigutuste jhutimisele/orienteeurmisele Kõik tegevused on FS-ga ja tegusõnad ka FS-ga. Ka lastel tulevad tegusõnad hiljem. ruumis keskendub. Amügdala lisab agressiivsus. Dorsola... ka ....
Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed
Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. 1. neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabenemine sünaptilisse pilusse 3
- Vöökäär e tsingulaarkäär – palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Hüpotalamus – homoöstaas, söömine-joomine, intuitiivsed tegevused - Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga.
39 nimetatakse nurk kääruks . Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 2
annaabi.ee 
