Rahulolu- ja motivatsiooniteooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu saavutamise teid: mis motiveerib üht alluvat, ei pruugi teise jaoks midagi tähendada. Seega algab kõik suhtlemisest ja inimeste vajaduste ning soovide väljaselgitamisest. MOTIVATSIOONITEOORIAID kasutatakse enamjaolt inimkäitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mõjutusvahend inimeste töökvaliteedi parandamisel. Motivatsiooniteooriate mõistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfääri, mille tulemusena saavutatakse kõrge produktiivsus ja rohkem kasumit. Töösoorituste mõistmiseks ja täiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid.
Töömotivatsioon ja kultuurilise faktori mõju Motivatsioon on jõud, mis on igas inimese tegevuses sees. Kultuurilised väärtused mõjutavad, kuidas inimene hindab ja tõlgendab situatsiooni, seega avaldab see mõju tema käitumisele ja motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur ei mõjuta mitte ainult meie käitumist vaid ka neid põhjuseid, miks me otsustame ühel või teisel viisil käitume. Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et motivatsiooniteooriat rakendada teises kultuuris, selleks peab teooria kehtivust ennem uues kultuuris tõestama (ennem, kui sellele tugineda saab). Kui teooria sobivust ei testita, ei saa seda ka üle kanda ja rakendada
Efektiivne juht peab kohandama oma kitumist konkreetse situatsiooniga ettevttes. McGregori ksitlust ei saa vaadelda pideva skaalana, mille otspunktides on teooriad X ja Y. Tegemist on kahe tiesti erineva suhtumisega inimestesse. Teooria Y ei ole argument autoritaarse juhtimisstiili vastu, vaid vimu kasutamist nhakse seal kui ht paljudest inimeste juhtimise meetoditest. Erinevad lesanded ja situatsioonid nuavad erinevat lhenemist. Maslow vajaduste pramiid: Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelkige inimkitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mjutusvahend inimeste tkvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, phjused ja jud, mis panevad inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit
, induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks
Elustiil väljendab inimese või segmedi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Elustiili määramisel võib välja tuua 2 olulisemat käsitlust: 1)Väärtuspõhine (väärtuste põhjal on välja töötatud mitmeid elustiilide klassifikaatoreid. Tuntumad neist on VALS ja RISC) 2)AIO (iseloomustatakse inimese elustiili 3 peamise valdkonna kaudu: tegevused, huvid, arvamused) (õpik lk 95-98) 1.Kirjeldage Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid. 1) Maslow teooria väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud (õpik lk 88) 2) Freudi teooria järgi pärineb enamus motiividest alateadvusest ja inimesed suudavad teadvustada neist vaid väga väikest osa. Id, Ego, Superego (õpik lk 90) 3) Hertzberg 2.Mis on tähelepanu ja loetlege selle turunduslikke tunnuseid.
järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu
hak.edu.ee 2015). 6 3. Vajaduste teooria Rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 3.1. Maslow vajaduste hierarhia Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus
Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi asjaolusid nimetatakse motiivideks. Need on teo sooritamise otsesed põhjused. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid (5). Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62). Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine. 5 2. AKTIVATSIOON Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid. Olulise avastuse tegi selles valdkonnas 1954. aastal Ameerika uurija James Olds (2: 127). Seost inimese aju ning käitumise vahel, seletavad optimaalseisundi teooria, vastandprotsesside
Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). KOKKUVÕTE Motivatsiooniteooriaid on palju ja erinevaid. Iga teooria on ka oma ajastu märk ja on mõjutatud sellest ühiskonnast, kust teooria autor pärit on. Autor ei oska välja tuua teooriat,mis oleks just see ainus, toimiv ja õige. Autori arvates võib öelda, et teooriad mis tunduvad meile isiklikult kõige meeldivamad ja rakendatavad päris elus, sõltuvad eelkõige meie enda psühholoogiast. Iga inimene on ainulaadne ja talle on omased mingid väärtushinnangud. Kui
Maslow' järgmise kahe vajadusega (tunnustus- ja eneseteostusvajadus) ja Herzbergi motivatsioonifaktoritega. Personaliuuringud on töörahulolu ja motivatsiooni uuringutena väga olulised. Tänu nendele suudetakse personalivoolavust vähendada ja muuta organisatsioonide tööd efektiivsemaks. Peamisteks meetoditeks uuringu läbi viimiseks on ankeetküsitlus ja intervjuud, mis annavad täpsed andmed uuritavate kohta. Teades töörahulolu ja motivatsiooniteooriaid, on võimalik saadud tulemusi analüüsides teha asjakohaseid järeldusi ja leida parimad viisid probleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine. Tallinn: Külim kirjastus. 4. Dahl, T. 1989
Konfliktide teke.Paljud lahkuvad töölt; produktiivsus väheneb; töö tegemisele ei jää aega aeg kulub ,, kaklemisele".Nõrk eesmärgi taju, ebapiisav pühendumine, oskuste vähesus ja vale koosseis; väline vaenulikkus ja ükskõiksus.Nõrk tööeetika org.-nis.Tasustamine , karjääri hindamine jm kaasnev ei ole objektiivne. 14.Milline on mõõtmise ja hindamise osatähtsus juhtimises? Millal ja kuidas seda teha? Motiveerimine meeskonnatöös.Milliseid motivatsiooniteooriaid teate? Iseloomustage. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). MOTIVATSIOONITEOORIAD Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud
tunnustus, eneseteostus, tunne, et sind vajatakse. Inimesed tahavad teada, mis teisi rohkem innustab. Ja nii nagu muudegi juhtimisteemade puhul, paraneb meeskonnas mõttevahetuse kaudu vastastikune mõistmine, kasvab selgus suhtlemises ja lõpuks on kõik asjaosalised parema õhkkonna mõjul enam motiveeritud. Motivatsioon toetub vajadustele. Maslow vajaduste hierarhia Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus Vajaduste teooria
Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust. Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele. Selles peatükis räägin teemadel nagu emotsiooni mõiste ja olemus, emotsioonide käsitlused, põhiemotsioonid, emotsionaalsed seisundid ning emotsioonide väljendumine. Viiendas peatükis seletan stressi mõistet ja sellega toimetulekut. Stress on
eesmärgid püstitama. Aga need eesmärgid peavad meie väärtustega kooskõlalised olema, vastasel juhul jäävad nad meil suure tõenäosusega saavutamata. On näidatud, et inimestel on raskusi enda poolt kõrgelt hinnatud käitumiste muutmisega. Kokkuvõtlikult öeldes on meil võimalik end motiveerida uusi võimalikke minasid konstrueerima asudes. Protsessile orienteeritud isikuks saamine Enamus kaasaegseid motivatsiooniteooriaid on seisukohal, et edu saavutamiseks peame keskenduma pigem protsessile kui eesmärgile. Kogu käesoleva teema materjal rõhutab protsessi tähtsust tulemuse asemel. Csikszntmihalyi (1990) väidab, et optimaalse kogemuse (vookogemuse) saame siis, kui võtame ette selgete eesmärkidega väljakutseid sisaldavad ülesanded, mis meile kohest tagasisidet annavad. Sellises olukorras kaotame igasuguse eneses kahtlemise ja tunnetame kontrolli olemasolu. See mulje on nii tugev,
annaabi.ee 
