Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid
Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär 2) Venemaa 2) Venemaa 2) Venemaa eestlane. eestlane. eestlane. 3) Arvestas ka Eesti 3) Moskvale 3) Üldini vajadusi. kuulekam moskvameelne 4) Süüdistati 4) Püüdis laveerida 4) Suur venestamise kodanlikus Eesti ja Venemaa periood. natsionalismis. vahel. 5) Vene keele 5) Mitteäärmuslik propaganda. venestaja 6) Umbkeelne. 6) Püüdis arvestada
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõjaline kokkupõrge, mille käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine....
11. Tsehhoslovakkia kriis, millal toimus, kuidas lahenes? Breznevi doktriin? Kriis seisnes selles, et Tsehhoslovakkias tehti humaanseid muudatusi. et anti rahvale rohkem vabadusi jne. ja siis venemaale see ei meeldinud, arvas, et siis hakkavad järjest teised riigid ka nii tegema ja see seab kommunismi ohtu. ja lahenes nii, et venemaa saatis tankid prahasse ja nõuti, et valitsus vahetataks välja. ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist, see toimus 1968. aastal. Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel 12. Hrustsovi "sula" *mõistis hukka Stalini isikukultuse *suhete parandamine kõikide välisriikidega *rehabiliteerimine- küüditatuid ning sõjavange lasti koju *majanduses muutused- Liiduvabariigid hakkasid ise oma majandust juhtima *eesmärgiks USA-le järgi jõuda ja mööda minna
KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine. Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik
toimub ka teistes maades. Kõige parem võimalus oli suhelda soomlastega, kuna tekkis laevaliin Tallinna ja Helsingi vahel. Käbin ei surunud venestamist peale ning toetas eestlasi, kasutades ka ise tihedalt eesti keelt. Sel perioodil said ka kultuuri- ja loomeinimesed üksteist lähemalt tundma, vahetada oma mõtteid ja tegemisi ,,kultuurilaagrites". Eestlaste jaoks läks olukord raskeks alles peale Käbini valitsusaega, kui võimule tuli Karl Vaino, kes oli Moskvameelne ning oskas eesti keelt ainult vaevaliselt. Tema ajal hakkas jõualine venestamine, mille tulemusena suurendati vene keele kasutamist kultuurielus jne. 5 KASUTATUD ALLIKAS Vahtre, L. (2004). Eesti ajalugu. Tallinn: Ilo Kirjastus Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo Kirjastus Pajur, A. & T. Tannberg, (2006) Eesti Ajalugu II. Tallinn: Kirjastus Avita Ivan Johannes Käbin. Kasutamise kuupäev: 22.05 2009. a., kell.20.55, allikas Wikipedia: http://et.wikipedia
alustades teatavate inimvabaduste loomiseks reforme. NL ja VLO tungisid riiki ja reformiliikumine lämmatati. Kehtestati Breznevi doktriin. × Vietnami sõda (19641973) USA asus LKorea poolel Vietnami DV vastu sõtta. Usa vastas oli ka Hiina ja NL. Sõda tõi palju vastumeelsust Ameerikas. × Helsingi tippkohtumine CSCE × Afganistani sõda 1979 tungis NL Afganistani, kus pandi võimule Moskvameelne valitsus ja alustati pikka ning kurnavat sõda kohalike partisanidega. × ,,Solidaarsus" liikumine Poolas 198081 nõudis sots. Ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas Johannes Paulus II. 4
1952 asutati Nukuteater. Ideoloogiline surve tugevneb veelgi: EK(b) 8. Pleenum 21. 26.03.1950 mõjutas paljude inimeste elu ja kultuuri elu edasistel aastatel. J. Karotamm võeti EKP juhi kohalt maha, J. Käbin pandi tema asemele. Juba eelnevalt olid toimunud muutused ka Kunstide Valitsuses Semper ja Rummo olid maha võetud, veebruar 1948 juuni 1949 oli Kunstide Valitsuse juhatajaks Kaarel Ird. Seejärel võeti ka tema maha ja asemele pandi Max Laosson, kes oli äärmuslikult Moskvameelne ja stalinistlik. Tema juhtimisel toimusid halvad muutused kultuurielus. Kultuuritegelaste represseerimine: Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha. Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism, estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism. Formalism eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm)
1970ndatel aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks poliitikaks ühtse nõukoguderahva väljakujundamine ning riigi rahvastiku ühtesulatamine. Seda poliitikat sai ellu viia ainult NSVL väikerahvaste venestamise teel. Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NSs: A) Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks) määrati keskvalitsuse poolt umbkeelne ja täiesti Moskvameelne Karl Vaino. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt B) Algas kakskeelsuse propaganda. Kakskeelsuse elluviimiseks: · Propageeriti vene keelne kasulikkust. · Propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja koole. · Pidid teaduslikud väitekirjad olema kirjutatud vene keeles. · Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu venekeelsetele erialadele. · Alustati vene keele õpetamist lasteaedades ning üldhariduskoolide esimestes klassides.
Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus – metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister Vladimir Dekanozov ja Nõukogude Liidu saadik Nikolai Pozdnjakov. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus - Justas Paleckis - Poliitiliselt kogenematu, sobilik figuur nukuvalitsuse jaoks. Korraldused: 1) Saadeti laiali IV seim, 2) Legaliseeriti Leedu Kommunistlik Partei, 3) Vabastati vasakpoolsed poliitvangid, 4) Lahutati kirik riigist, 5) Arreteeriti üle 500 tuntud leedu tegelase (küüditatud), 6) Mittekommunistlikud organisatsioonid keelustati, 7) Rahvaseimi valimised
annaabi.ee 
