Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardi
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) 1-2 10,
8 17 75 17-18 0,5 10 18 77,5 18-19 0,5 10 19 80 19-A 3 60 A 92,13 A-B 46 920 Pikiprofiili joonestamiseks tuleb esmalt paika panna telgede mõõtkavad. Horisontaal telje puhul on SAB=920 m, paberi pikilaius 30 cm, seega kasutada saan sellest 20 cm. Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm.
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m 105,6m Ülesanne 2.
prl ning paigutan saadud tulemused tulpa ,,geograafiliste koordinaatide järgi arvutatud". Seejärel leian tulpa ,,I SM SG I" väärtused, lahutades ,,plaanilt mõõdetud" tulemusest ,,geograafiliste koordinaatide järgi arvutatud" väärtuse. Joo Plaanilt Ristkoordinaatide Geog. Koordinaatide I SM SR I I SM SG I n mõõdetud (m) järgi arvutatud (m) järgi arvutatud (m) (m) (m) SM SR SG A- 3750 3805 3515 -55 235 B B- 4500 4384 4414 116 86 C C- 3500 3373 3524 127 -24 A Tabel 2. Joonte pikkuste võrdlemine.
Teisendan horisontaalpikkused mõõtkavva 1:5000 ja kannan need joonisele 3.1. Nende leidmiseks teen ristkorrutised. 1cm- 50m X cm- 80m 1 x80 X= = 1,6cm 50 X cm- 40m 1 x 40 X= = 0,8cm 50 X cm- 600m 1 x600 X= = 12cm 50 X cm- 100m 1 x100 X= = 2 cm 50 Profiili esimese punkti kohale tõmban vertikaalse sirge, millele kannan pikiprofiili vertikaalmõõtkavas 1cm pikkused lõigud ning lisan väärtused. Kogu joone AB pikiprofiil on joonisel 3.1.
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)11 1:2000 1:5000 1:1000 223,54 11,177 cm
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 = 155+1,13
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m 360 m 1 800 m
Laboratoorne töö nr.2: mõõtmised topograafilisel kaardil I Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda mõõtkavadega ja aru saada kuidas neid lugeda. 1. Leida kaardilt mõõdetud punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m Põikjooneline mõõtkava: 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsi
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1 Eesmärk: Kolme punkti leidmine kaardil, nendevahelise kauguse mõõtmine ja nende ümberarvutamine looduses vastavale pikkusele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 5,5cm x 250= 1375m, seega 5,5cm kaardil vastab 2650m looduses. Ülesanne
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m 8,1 cm 2025 m 810 m 4050 m 162 m 4,8 cm 1200 m 480 m 2400 m 96 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)=88,22 1) 1:2000 1 cm 20 m x cm 88,2 m x=1*88,22/20=4,411 (cm) 2) 1:5000 1 cm 50 m x cm 88,22 m
1 Ülesanne 1. Kaardil (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põhijoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000 kaardilehel? Joon 1: 25 000 1: 10 000 1: 50 000 1: 2000 1-2 2112,5 m 845 m 4225 m 169 m 2-3 2677,5 m 1071 m 5355 m 214,2 m 3-1 2727,5 m 1091 m 5455 m 218,2 m 2 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1) 1: 2000, 2) 1: 5000 3) 1: 1000 Nr 15- 88,22 m 1) 4,41 m 2) 1,76 m 3) 8,82 m 3 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsi
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat oo
90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340 100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450 110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 21 9.10 Eelkõverike vähimad pikkused Kasutan projektkiirust 100km/h, kus ringikõveriku raadiuseks võtan 500m ja eelkõveriku pikkus on 145m
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kord
elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega
· Joonte pikkused (txt h 3mm) nt - 325.65 -. · Punktide koordinaadid esitatakse plaani väljal paremal kirjanurgas Vormistus: · Raamjooned 2,5 cm x 1cm; · Põhja-Lõuna suund (txt h 4mm); · Kirjanurk (txt h 3mm; mõõdud 6mm x 30+60+30mm x 3 rida) Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
s ur Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35)
voltimine. Kui kaart on volditud nii, et ilusti põue- või kaarditaskusse mahub, siis hoiame kaardi puhtana ning säilib tema hea seisukord. TOPOGRAAFILISED LEPPEMÄRGID Topograafilised leppemärgid (tingmärgid) jagatakse kolme gruppi: 1.joonleppemärgid 2.pindleppemärgid (kontuursed ja mõõtkavalised leppemärgid) 3.mõõtkavatud leppemärgid Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid. JOONLEPPEMÄRGID Kui vaatate kaarti esimest korda, jäävad kõigepealt silma joonleppemärgid. Topograafilised joonleppemärgid on kasutusel joonekujuliste objektide kujutamisel, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Nende täpne asend kaardil on määratud objekti pikiteljega. Joonleppemärkidega kujutatakse näiteks maanteid, radu, raudteid ja kõrgepingeliine. Joonleppemärkide hulka kuuluvad ka suuremate objektide, mille pindala väljendub kaardi mõõtkavas, kontuurid e välispiirid. Kontuurid näidatakse kaardil pidev- või
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart o
hind () ühikuhind () hind () () 1.ÜLDINE 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 2000,0 10202 Load, kindlustused kogusumma 1 4500,0 Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine
Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust. Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte. Kaitsevägi
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab mä�
telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti koordinaadiks võetud Y0= 500 km. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoodinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. veel: Meil võeti kõigepealt aluseks Paldiski meridiaan, y-telg on ekvaator. Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu
Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal
Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud
elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
