Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moos, moosi, vaarika, marjad, sokolaad, purgid, marjade, suhkruga, tort, sokolaadi, maasika, moosid, pektiin, marjadest, pohla, keetmine, keeta, mascarpone, dansukker, rimi, olustvere, keetmise, puuviljadest, keera, vaht, vitamiin, jäta, piisab, suhkrust, säilitusaine, spets, nisujahu, purustatud, hapukoor, lõika, täidisega, vahusta, funktsionaalse........................................................ .................................. ................... Moosi keetmine Referaat Juhendaja: ................................... .................... SISUKORD Üldiselt moosi keetmisest.....................................................................................................................3 Moosi keetmise ajaloost.......................................................................................................................3 Ettevalmistused moosi keetmiseks.......................................................................................................3 Purkide pesemine......................................................................
lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. ·
400 g viilutatud õunu 1 tl jahvatatud kaneeli maitse järgi suhkrut Määrimiseks: muna Sulata või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sõtku ühtlaseks -- tainas on enne jahutamist üsna pehme. Pane pooleks tunniks külmkappi tahenema. Rulli jahtunud tainas kergelt jahusel laual suureks ristkülikuks (või kaheks väiksemaks ristkülikuks), aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale. Peale pane õunaviile või õunapüreed, puista üle kaneeli ja suhkruga. Kata ülejäänud tainaga, määri pealt muna(valge)ga. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 35-40 minutit, kuni kook on pealt kaunilt kuldne. VIHJE: Koogitaina sees suhkrut ei ole, kogu magusus tuleb täidises olevatest õuntest ja neile maitse järgi lisatud suhkrust. Fotol olev kook on tehtud paradisiiõuntest -- seepärast on see nii ahvatlevalt punane! Hollandi Õunakook Tainas: 300 g nisujahu (5 dl) 200 g külma võid 125 g suhkrut (1,5 dl) noaotsatäis soola
Veereta pallikesi tekib ühtlane karamellimass. Jäta jahtuma. Valmista toatemperatuurini jahtuda. vedelat mett maisihelbepurus ja lao kreem. Purusta küpsised. Sega kannmikseris Püreesta jahtunud aprikoosipüree saumiksriga või Vahusta koored koos suhkruga kreemjaks ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. kohupiim rõõsa koore ja suhkruga. Sega köögikombainis ühtlaseks. (Soovi korral hõõru segu kohevaks. Tõsta vaht beseele ja lao peale marjad. Küpseta u 20 minutit ning lase siis kohupiimamassi hulka purustatud küpsised. läbi sõela). Maitsesta vanilliga. Pane kinnisesse
Täidetud kamapallid ehk kamaellod Vaja läheb: 150 g kamajahu, 35 g kakaod, 120 ml rõõska koort, 100 g suhkrut, 100 g võid, 50 g pohli (või pohlamoosi); täidiseks 75 g pohli, 50 g rosinaid, alkoholi rosinate leotamiseks; paneerimiseks 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor. Lase massil paisuda ja rösti pannil paneerimiseks mõeldud pähklid. Puhasta pähklid kestadest ja haki peeneks. Jaota kamamass ühesuurusteks tükkideks (sellest kogusest peaks tulema 20 tk.), tõsta iga tüki keskele mõned pohlad ja rosinad ning vormi märgade kätega ühtlased pallid. Veereta osa palle röstitud pähklites ja osa kookoshelvestes. Hoia kuni serveerimiseni külmas. Kamapannkoogid
supis ilusti pehmed... Head isu! MARTA KOHUPIIMAPASHA KAMAPALLIDEGA 500 g kohupiimapastat 3 dl vahukoort 2 dl suhkrut 1 spl vanilliinsuhkrut 1 dl hakitud mandleid 1 dl rosinaid riivitud apelsini koort astelpaju marju Lisada kohupiimapastale ja segada omavahel suhkur, vanillisuhkur, hakitud mandlid, rosinad, riivitud apelsini koor ja astelpaju marjad. Vahukoor vahustada ja õrnalt lisada segule, peale kamapallid. Võib veel süüa moosiga ja kisselliga, variante on palju. MIA: 1. VÄRVILINE KANAKASTE Meie oleme seda kastet söönud enamasti riisiga, aga see maitseb hästi ka keedetud kartuli või, nagu Miale meeldib, tatrapudruga. Kogused võivad varieeruda vastavalt juurviljade suurusele ja siin loetletutele võib vabalt lisada muid käepärast olevaid köögivilju. Ained:
magustoitudesse. Tuhksuhkur - on peenestatud valge suhkur, millele lisatakse paakumise vältimiseks vahel ka tärklist. Müüakse ka värvilist tuhksuhkrut, millele on värv antud kunstlike E-ainetega. Moosisuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud nii pektiini, mis aitab kaasa tarretumisele kui ka sidrunhapet ja säilitusainet kaaliumsorbaati. Lisaks sellele, et tegu on ebatervisliku valge suhkruga, on sellele lisatud ka tervislikule toitujale mittesoovituslikku säilitusainet. Moosisuhkur, nagu nimigi vihjab, on mõeldud mooside keetmiseks, kui on soov saada zeleetaolist paksemat moosi. Moosisuhkru hind on oluliselt kõrgem tavalisest valgest suhkrust, aga tervislik kasutegur puudub. Zelee- ehk tarretisesuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud pektiini, tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Zeleesuhkur sobib magustoitude ja kookide
jooksul kenasti unustusse vajuda ning kordub suure tõenäosusega järgmiste jõulude ajal uuesti. Sest jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu! TÜÜPILISED EESTI TOOTED Joogipiim, eriline rasvaprotsent (2,5% rasvasisaldusega), pett (hapendatud), keefir, hapupiim, kodujuust (erinevate lisanditega), teraline kohupiim (rasvane ja rasvatu), maitsestatud teraline kohupiim (rosinatega, vaniljega, suhkruga, kakaoga), kohupiimakreemid (maitsestatud, maitsestamata), pagarikohupiim küpsetiste valmistamiseks, kohukesed (erinevate lisanditega), poolkõvad gouda- ja edam-tüüpi juustud, suitsujuust, sulatatud juust (erinevate lisanditega) sõir, või (eriline rasvaprotsent, madalama rasvasisaldusega), või ja taimeõli segu, jäätis, naturaalne kuumsuitsusink, verivorst, verikäkk, sült, õllevorst (näiteks juustuga), täissuitsuvorst
Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit
296 0.592 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Eeltöötle köögiviljad. 3. Tükelda köögiviljad ühtlasteks 2 mm paksusteks ribadeks. 4. Tükelda liha ribadeks. Valmistamine 1. Kuumuta poti põhjas õlis peediribad ja tomatipasta, keeda väheses puljongis pehmeks. Passeeri köögiviljad õlis. 2. Lisa värske kapsas, õlis kuumutatud maitseköögiviljad ning keeda supp tasasel tulel valmis. 3. Maitsesta supp äädika ja suhkruga. 4. Lisa valmis supile keedetud tükeldatud liha. 5. Kontrolli maitset. Maitsesta lõplikult Serveerimine: 1. Temperatuuril 75 °C eelsoojendatud taldrikul. 2. Serveeri hapukoore ja maitserohelisega. TOIDU NIMETUS Lihaseljanka portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 200 kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal
14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe. Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp Rassolnik- vene rahvustoit, mis sisaldab soola- või hapukurki Prantsuse sibulasupp- püreetaoline paks supp Minestrone- see on tuntumaid itaalia suppe Seljanaka- meil ja kogu maalimas hästi tuntud vene roog 5. KASTMED(SAUCES) 1. Nimeta põhikastmed. Hele põhikaste, valge põhikaste ja pruun põhikaste. 2
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
