Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
Monument püstitati algselt 1950. aastal maha võetud Kalevipoja asemele Munga tänava kohale. Seoses Vabadussõja mälestusmärgi taastamisega endises kohas 2003.a juunis, teisaldati monument Raekoja platsi poole Gildi tänava kohale. Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803 25.08.1882) monument avati pidulikult 28. detsembril 1952. Monument on skulptorite J. Hirve ja M. Saksa ning arhitektide H. Karro, A. Melliku ja M. Pordi ühistöö. Monumentaalsuse taotlust rõhutab veelgi mälestussamba materjali valik (graniit). Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud edasi anda eelkõige portreelist sarnasust, järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist.
140125. Kain tapab Abeli. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. 1401. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Donatello (~1386 1466) Oli itaalia vararenesanssi skulptor ja maalikunstnik Oli realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest Jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse Avaldas äärmiselt viljakat mõju kogu vararenessanssi plastika arengule. Herodese pidu. 1427. Gattamelata. 144750. Laulvad inglid. 1447 50. Taavet. u. 1430. Andrea della Verocchio (1435 1488) Oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes. Nagu Donatellogi valmistas ta võiduka Taaveti pronkskuju Kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi Verocchio teoseid
Temperavärvid annavad matima tulemuse, pealegi kipuvad nad heledamaks kuivama. Akvarell (vesivärv) laseb aluspinnal läbi kumada ja on veelgi mahedama värvimõjuga. Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. · Monumentaalmaal- Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini
Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud) muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis, esituskooseisus. orkester muutub hiigelsuureks (kuni 120 mängijat) äärmuslikud kontrastid pppfff meloodia küllastub kromatismidest. Harm. Väljub tonaalsusest. Wagner jõuab oma muusikas klassikalise harmoonia kriisini. Hilisrper tegutses ka Brahms, kes säilitab tasakaalustava jõu muusikas. 5 FRANZ SCHUBERT 17971828
Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms.
8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros),
rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvumisaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust. Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf. Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid
Kuulsaim kujur oli Donatello (1386-1466) Sündis Firenzes, villatöötleja pojana. Puidust nikerdamist õppis ta arvatavasti ühelt tolle aja kuulsamalt skulptorilt, kelle juures ta töötas. Tema varasemates töödes avaldub gooti stiili mõju. Hilisemat aega iseloomustavad antiikse skulptuuri põhimõtete kasutamine. Donatello on realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest, kuid jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse, mis annab tema töödele suursuguse ilme. Nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alasti kuju ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Teine kuulus skulptor oli Andrea del Verrocchio (14351488), kes samuti tegi ,,Taaveti" ja teise kuulsa ratsamonumendi väepealik Colleonist. Ta oli ka Leonardo da Vinci õpetaja. MAALIKUNST
õrnad, kergelt naeratavad näod ning varjundirikas hele-tumeduse käsitlus. · Michelangelo /mikelandzelo/ (1475-1564) Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntumad tööd: ,,Taavet" 5,5 m kõrge, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta ette suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Vana Testamendi prohvet, jõuline ja traagiline kuju, kes oma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga.
loomingus. Eelkõige on ta väljendanud austust ja lugupidamist Bachi ja Händeli nende muusikaliste titaanide vastu, kelle loomingus põleb kunstilise täiuslikkuse S.D.G. tulikiri. Ometi tundub meile, et oma hingelises vastuolulisuses, ideaalide poole pürgimises ning väljenduse otsekohesuses oli Tobias lähedasem Beethovenile. Tobiase stiili välise tahumatuse, vahest isegi teatava robustsuse taga aimame me nägevat beethovenlikku seesmist võitlust, mis annab tema muusikale jõu ja monumentaalsuse. Tobias oli tõeline kunstnik ja esteet, kelle looming oli kantud mitte ainult rahvuslikest aadetest ja püüdlustest, vaid kes muretses ka suurte, üldinimlike probleemide ja elu põhiväärtuste pärast. Olles püstitanud endale kõrged loomingulised eesmärgid, pühendus ta neile jäägitult. Oma loomingulise juhtmõtte on Tobias kokku võtnud sõnadega: in magnis et voluisse sat est (ainult suuri asju tahta see rahuldab). Nii
arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti moseesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadz Mahal. Romaani arhitektuur 750-1250 Elatus tase langes , linnade areng peatus, riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg, feodalism. Gootika 1130-1500 Üleminek kergetele karkass süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad ,,õhulisemaks". Eriti on seda näha katedraalide juures. Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil
Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid, nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja
(maastiku arhitekt). Versailles Gallerie des Glaces, peeglite galerii. Läbiv teema on valgus, päike ja selle mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674
omandanud kõrge väärtuse. Sageli saab nende põhjal aimu kunstniku mõttekäikudest mingi teose loomisel. Lisaks tavapärasele pliiatsile saab joonistamisel kasutada sütt, värvilisi kriite (näiteks punakaspruun sangviin). 1.7 Mis on monumentaalmaal? Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Aegade jooksul on kõige rohkem kasutatud freskotehnikat - sel juhul kantakse lahjendatud temperavärv (sideaineks munavalge) niiskele lubikrohvile. Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms
Nii pidid 19 saj alguses"tõenduspildid" saama tehtud silmade kõrguselt ja olemagradatsioonilt "pehmed, mitte kontrastsed, nende tegijaks aga pidi olema oma ala spetsialist, mitte igasugune fotograaf. Olid ka kindlad kompositsioonid ja valikureegflid, mis tihti olid poliitiliste huvidega kooskõlas: lamedapinnaline frontaalsus perekonnapiltidele, dünaamilisus ja dramaatika militaarfotograafias ja monumentaalsuse rõhutamine sotsealistlikus"dokumentalistikas" jmt. * Dokumendi pildid olid tõestusmaterjaaliks ja pidid väga täpselt edasi andma inimese nägu, portree pilt. Personaalne, institutsiooniline, riiklik, korporatiivne, kriminalistlik jne. fotodokument. Pilet nr.11 1.George Eastman, rullfilmi leiutamine ja kasutuselevõtt George Eastman ameerika leiutaja ja filantroop. Ta asutasEastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon
U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega. Tähtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes välja nn hieroglüüfkiri ja Lineaarkiri A. Perioodi lõpust pärineb arvatavasti nn Phaistose ketas. U 1700 lossid purustati tõenäoliselt maavärina tagajärjel. Kteeta uute losside periood u 1700 1450 Lossid taastati enamvähem varasema üldplaneeringu kohaselt, kuid saavutasid nüüd tõenäoliselt senisest suurema monumentaalsuse. Ka linnad olid senisest suuremad. Varasematele keskustele lisandusid nüüd veel Chania ja Zakro. Minoiline kultuur levis kogu Egeuse piirkonnas. Silmapaistev minoiline asula tekkis Thera saarele. Kreetalased olid küllalt tihedates suhetes nii Süüria-Palestiina rannikualade kui ka Egiptusega. Mükeene tsivilisatsiooni esiletõus U 1600 annavad rikkad hauad Mükeenes märku mõiuvõimsa aristokraatia esiletõusust tema kontaktidest Kreeta ning võibolla ka idamaadega.
Kirik kui sakraalkunsti vorm on tähtis nii kunsti- kui ka kultuuriloo vaatekohast. Põhilised kirikutüübid on tsentraalse kompositsiooniga kuppelkirik ja pikiehitislik kirik Viimane on ruumilahenduselt basiilika, kodakirik või saalkirik. Harilikult ida–lääne sihis asetseva kiriku tähtsaim osa on idas paiknev altariruum ehk kooriruum (sel võib olla apsiid). Kooriruumi ühendab kogudusele määratud pikihoonega võidukaar. Koori juures asub harilikult käärkamber. Monumentaalsuse lisamiseks ja kellade paigutamiseks on kirikul üks või mitu torni; on ka kirikust eraldi seisvaid kellatorne (kampaniil). Kogudus- Kristlaste ühendus. Kogudus on ühte ja samasse uskkonda kuuluvate usklike ühendus (nt ristikogudus), ka kiriku ühte halduspiirkonda ja ühe vaimuliku tegevuspiirkonda kuuluvate kirikuliikmete ühendus. Kreeta-Mükeene kultuur- Kreeta ja kreeklaste ajaloo varaseim ajajärk. Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr
ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis. Vabade või poolvabade inimeste kõrval töötas lossi alluvuses ka palju orjatare. Lossile alluvail kogukondadel oli omavalitsusõigus. Lineaarkirjadokumentidest ei selgu aga midagi poliitilise ajaloo sündmuste kohta ja selgusetuks jääb seegi, kas ja mil moel lossid üksteisele allusid. Arhitektuuri, eriti kuppelhaudade monumentaalsuse järgi otsustades paistab Mükeene teiste seas kõige silmapaistvam. Hilisem Kreeka kangelaspärimus, mille juured ulatuvad tõenäoliselt Mükeene perioodi, kujutas losse sõltumate dünastiate keskustena, kuid pidas siiski Mükeene kuningat vähemalt teatud hetkel kõigi kreeklaste juhiks. Paraku pole selle põhjal võimalik kindlalt otsustada, kas Mükeene kuningad ka tegelikult teiste üle valitsesid, või milles nende ülemvõim täpsemalt avaldus, või jagunes toonane Kreeka
Maja ja aia stiililise kooskõlani jõutakse barokiperioodil (16. saj lõpp - 17. saj). VILLADE ARENG: Villa Medici Villa d'Este Villa Lante. Renessansiajast on juba teada aedade autorid. Itaalia linnades valitsesid renessansiajastul perekonnadünastiad, näiteks Este ja Medicite perekonnad, kes olid samal ajal ka esimesed kunstimetseenid ning kes palkasid endale arhitekte, ehitajaid ja kujundajaid, et luua oma villade ümber kauneid aedu. Need aiad oma monumentaalsuse ja veerohkusega polnud algul renessansile sugugi tüüpilised. Samas oli neil sarnaseid jooni lihtsamate aedadega: kompositsioonis olid hekkidega piiratud aiaosad, puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust. Villa Medici. See aed moodustub erilistele terrassidele paigutuvatest iseseisvatest aiakompositsioonidest
annaabi.ee 
