Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta
ARTUR KAPP Koostas: ELULUGU Sündinud 28.veebruar 1878 aastal SuureJaanis Surnud 14.jaanuar 1952 aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja
Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidele. Tegemist oli valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Seega olid linnad ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Eriti kuulsaks on olmeegid saanud monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Kirja olmeegid arvatavasti ei tundnud. Tõenäoliselt põhjustasid olmeegi kultuuri levikut eelkõige kaubanduslikku laadi sidemed. Umber 400 aastat eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid Maia linnriikide hiilgeaeg jääb ajavahemikku u 300-800 pKr. Nagu teisedki toonased Kesk-
edasi suunas, mille olid rajanud Palladio ja eriti Sansovino. Uudne on ainult vormide rikkalikkus ja toredus, samuti suurem vabadus. Tähtsaim Veneetsia meister barokiajastul on Baldasare Longhena, kelle meistriteos, ühtlasi barokkarhitektuuri tippsaavutusi üldse on 1631a. alustatud Santa Maria della Salute kirik. Barokiajastu profaanarhitektuuri üllaim mälestis on sama meistri ehitatud Palazzo Pesaro. Väga palju stiiliküllast ja maitsekat on barokiajastul loodud monumentaalsete treppide, kaevude, väravate jm näol. Ka aiakunsti alal on barokk saavutanud ületamatuid tulemusi. Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise
on kadestusväärne anne. Ta kirjutas eesti rahva lugu justkui suuremaks, kangelaslikumaks ning lõi oma loomingus sümboolseid ja meeldejäävaid kujusid. Tähtsus kirjanduses Jaan Kross on suutnud edasi anda ühe põlvkonna elutunnetust -- ta on kirjutanud väga pikalt, monumentaalses mahus. Nüüdseks on aga kirjanduse roll muutunud, ühiskond on muutunud -- see on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalsete kirjandusteoste abil edasi anda -- nagu seda tegi Kross , justkui polegi enam. Tähtsus kirjanduses Kirjanikud jagunevad kahte liiki: ühed on olulised siis, kui nende ümber on ka teised kirjanikud. Teised jälle seisavad püsti ning püsivad ilma, et vajaksid kedagi enda ümber. Eesti kirjanduses on selliseid "teisi" kirjanikke väga vähe. Ja Jaan Kross oli üks nendest.
Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s. Paavst Alex-I pea reliikvia, u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö. St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70. Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne. Apostel A...(???) jala relikviaar. Nicolas de Verdun romaanika viimane suur esindaja. Tegutses 13.s lõpus. Kullassepp, emailimeister
Vanana-Egiptuse valitsejad Ramses II u 13021213 EKR Ramses II oli kõige suurem Egiptuse vaarao, kelle pikk valitsemisaeg üle kuuekümne aasta andis nii edukaid sõjakäike kui ka mõned muinasmaailma kõige muljetavaldavamad ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses
kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja" ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Artur Kapp alustas muusika kirjutamist üliõpilasena Peterburis. Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920.-1930. aastatel Eestis. Produktiivne oli ta ka II maailmasõja järel, kuid siis oli tema loomingu hulgas lihtsustatud, mitte-kapilikus stiilis töid (näiteks Stalini preemia saanud 4. sümfoonia "Noortesümfoonia") - heliloojad pidid arvestama
Mondrian lahkus Pariisist 1938, enne Saksa okupatsiooni. Ta elas kaks aastat Londonis, kus ta sõbrustas kunstnikutega nagu Barbara Hepworth ja Ben Nicholson. Sakslased hakkasid avaldama sõjalist survet ka Inglismaale ja Mondrian lahkus Londonist septembris 1940. Laenatud rahadega saabus Mondrian 1940. aasta oktoobris New Yorki. Harry Holtzman otsis talle korteri ja suudio ning tutvustas teda oma sõpradele. New Yorkis lõpetas Piet oma karjääri monumentaalsete töödega nagu ,,Broadway Boogie-Woogie" ja lõpetamata ,,Võidu Boogie-Woogie". 1944, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New Yorki haiglas. Kuulsamad tööd Puude seeria: Vasakult paremale: ,,Sinine puu", ,,Hall puu", ,,Punane puu" De Stijli liikumisest: Vasakult paremale: "Kompositisioon punase, kollase ja sinisega", "Kompositsioon punase, kollase ja sinisega II" New Yorkist:
aastal planeeriti maiade alade täielikku üle võtmist. 1526.aastal anti luba ja 16.sajandi lõpuks olid enamik maiade alasid vallutatud. 1697.aastal oli rohkem kui kaks tuhat aastat väldanud Kolumbuse-eelne maiade tsivilisatsiooni iseseisvuse lõpp. (Nicholas J. Saunders 2007: 94;102-103) Suuremad linnad tõmbasid endasse ümbritsevate alade elanikke, keda osalt ahvatlesid paremad tööväljavaated, toit ja katise, mida võimaldas esilekerkiv eliit, kes rakendas kasvavat tööjõudu monumentaalsete püramiid-templite ja nendega seotud hoonete ehitamisel uute kogukondadega kaasnevates tseremoniaalsetes keskustes. Ehitised paiknesid justkui taevakehade liikumist ära kasutada ja rituaalide abil taevaseid mõõtmeid maise maailmaga siduda tahtes, eesmärgiga ülistada valitsejate jumalikku olemust. (Nicholas J. Saunders 2007: 91) Maiade põhiline rikkus tuli kaubandusest ja põllumajandusest. Juba 1500.aasta paiku eKr kasvatati maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks
kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. · Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. · Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. · Pani koos Tobiasega aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. · 1904. a. asus R. Tobias elama Tartusse. · Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on
Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada " Kalevipoja " ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. 7. Artur Kapp ( 28.02.1878 Suure Jaani 14.01.1952 Suure Jaani ) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutessuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. 1920. aastal põgenes Artur Kapp Venemaalt näljasurma eest Eestisse. Töötas kõigepealt " Estonia " dirigendina ( 1920 1924 ), juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas pedagoogitööd Tallinna konservatooriumis, kus õpetas kompositsiooni ja teisi muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli professor ja kompositsiooniklassi juhataja. Artur Kapp oli väga värvikas inimene, kelle käitumismaneere ja ütlusi meenutatakse ja
tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A. Kapp ennekõike monumentaalsete suurteoste autor, meenutuseks tema oratoorium "Hiiob" (loodud 1929), mis XX sajandi viimastel aastatel on oma võidukäiku alustanud. A. Kapi loomingus on palju veel (taas)avastamata, ka suurteoseid. Tema jõuline, kohati ehk raskemeelnegi loojanatuur on ometi tasakaalus ehk ootamatultki romantiliste tundepuhangutega. Muidugi on ta oma 50-aastase heliloomingutegevuse jooksul korduvaid muutusi läbi teinud. Nagu on tema looming rikas ka zanriliselt. Kui
.. Seetõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata või ehk kannatavad viimistlematuse all. Tema käsikirjad näivad tihti rohkem eskiiside või kontseptidena kui lõplikult valminud helitöödena. Võiks ehk peaaegu ütelda, et R. Tobiase loomingulise käekirja iseloomulikum osa avaldub visandites või lõpetamata jäänud teostes. Sellest tulenevalt on tema loomingu üldpilt küllaltki ebaühtlane, mis on nähtavasti ka takistanud selle laialdasemat levikut. Kõrvuti suurte ja monumentaalsete helitöödega, kus tajume tõelisele geeniusele omast jumalikku hingust, kohtame teisalt küllaltki tavapäraseid võtteid ning kulunud viisikäände. See vastuolu, hingeline lõhestatus avaldus ka Tobiase olemuses. Tabavalt on seda väljendanud J. Luiga: "Kogu Tobiase muusika näib akordi otsimine selle loomu ebakõlale, disharmooniale, mis alati ta hinge pingutas. Ta sisemus on ikka sellepärast helisemas nagu pinguli traadid külma tuule käes. Ta ülihellus teeb teda ülivastuvõtlikuks,
vaid tugines etruskide ja kreeka kultuurile, jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva pärandi. Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit, mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr
Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Elanike arv ei tarvitsenud ulatuda üle tuhande. Linnad poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad (enamik olmeeke) elasid ümbruskonnas. Linna keskel püramiidikujuline tempel. Eriti kuulsad on olmeegid oma monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. (kujutasid valitsejaid). Kirja olmeegid ei tundnud. Olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsiv langus, osa linnu hävitati, kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid kesk-ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid: Maiad elasid yucatani ps vihmametsades juba 1 at eKr. Siis tekkisid ka nende suuremad
Los Angelese piirkonnas asuvad Millard, Storer, Freeman ja Ennis House olid kõik ehitatud betoonist ning texstile-block-system tehnikas. Wright ühendas kaks lamedat betoonist valatud kiviblokki omavahel terasvarbadega, nii et moodustus kahekihiline, terasega tugevndatud betoonsein. Konstruktsiooni eeliseks oli see, et betoon oli odavaim ehitusmaterjal ning kivide paikapanemiseks polnud vaja palgata kalleid oskustöölisi. Los Angelese neli maja mõjuvad monumentaalsete skulptuuridena. Nende suuri seinapindu elavdab betoonplokkide peen ornamentika. Sellest hoolimata oli betoonplokksüsteem määratud läbi kukkuma. Ühelt poolt ilmnesid konstruktsioonilised puudused, nagu lekkivad katused, teiselt poolt vastandus betoonplokkmajade esteetika liiga radikaalselt Californias moes olevale Hispaania koloniaalstiiline. 1924. aastal valminud Ennis House on kõige suurejoonelisem. Ruumid on ebaharilikult kõrged
uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel, seega 12. sajandi paiku. Früügia pealinn Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. 8. sajandil tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud kirja, võibolla kreeklaste vahendusel. Früügia kirja tunneme väheste säilinud monumentaalsete kaljuraidkirjade kaudu. Kreeka pärimuses kajastus Früügia hiilgus legendaarse kuningas Midase valitsusajana (tuleb eristada vähemalt kahte Midast: mütoloogilist tegelast, kelle puudutus kõik kullaks muutis ja kes sellest hädast vabanedes endale eeslikõrvad sai, ja tõenäoliselt reaalset ajaloolist tegelast 8. 7. sajandist). Midas olnud abielus Anatoolia läänerannikult Kyme linnast pärit kreeklannaga ja olevat teinud esimese barbari (so mitte-kreeka) valitsejana
mille eesõues seisis 20 m kõrgune vaarao koloss. Uue riigi II poole templitest tasuks nimetada veel templit Ihilse saarel, mille kavatises on täpselt jälgitud egiptuse templiehituse klassikalist skeemi ning 11. saj. eKr. Karnaki ehitatud Honsu templit, mis on eriti tuntud oma reljeefide poolest. 15 11. saj. II poolest lakkas Egiptuses pikkadeks sajanditeks monumentaalsete ehituste püstitamine. Hilis - Egiptuse ajal ( 11. saj. eKr. - 4. saj. eKr. ) oli riik pidevas mõõnaperioodis, üksikute väheste tõusulainete ajal püüti täiendada olemasolevaid templeid ( nt. ehitati veel üks püloon Karnaki templile, templi uue õue siseseinte äärde paigutati kaherealine kolonnaad jms. ). Kuigi uusehitused oma mastaapidelt mõnigi kord ületasid varemloodut, ei lisanud nad egiptuse arhitektuurile põhimõtteliselt midagi uut. Uut eiolnud ka
annaabi.ee 
