Travestia Minna trenni või mitte minna see on küsimus. Mis oleks üllam kaotada kilosid, kõik kilod , mida me aastate jooksul kogunud oleme, või süüa end jälle täis ja uuesti rasvuda, vaev lõpetada ? Süüa, rasvuda - muud midagi, sest nõnda rasvudes tekiks need tuhat haigust, mis rohke saast meie kehale paiskab. See oleks lõpetus, mis juba ammu on ihaldatav: Minna trenni või mitte minna? Jah minna trenni... võibolla lihaseidgi kasvatada? Siin ongi konks. Sest see, mis lihasvalu meil trennis võib tulla kilosid kaotades, kui ükskord jõusaalist õhtul koju saame, see paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks kalorite põletamisel iga on nii pikk: kes taluks üleliigseid kilosid ja rasvu, inimeste kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud piinu trennis , ras...
Hamlet's first soliloquy The soliloquy begins with Hamlet wishing that his body would melt, turn into water and become like dew (hommikukaste). He also would like if the God hadn't made a law forbidding suicide. He says that life seems weary, stale, flat and useless to him. He moans as it is terrible. The world was like and unweeded garden that had finally gone to seed but only ugly things thrived. He can't believe what had happened as his father was dead only two months. Not even that long. He says how excellent king his father was compared to the current king, his uncle. His father was like the sun god Hyperion compared to a lecherous satyr (ihar satüür). He believes that his father had been very loving to his mother and he wouldn't have even allowed the gentle breeze of heaven to blow too roughly on her face. Hamlet doesn't want to remember it, so he closes his ears. He remembers how much his mother l...
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja
tunde andma. Algus oli neile sokeeriv. Mõni kandis lausa särki kirjaga ,,Tõstke kätt" ja solvus, nähes eesti õpilaste ükskõiksust. Saksamaal tõepoolest ei ole innovaatilist e-kooli ja paberimajandust leidub seal palju, kuid inimfaktor on määravam ja tänu koostööle sirguvad sealt julged noored. Ma ei taha olla mustvalge, sest mul on suurepärane kogemus paljude eesti pedagoogidega, kuid olen saanud rohkesti tunda nürist monoloogist ja tuupimiskohustusest tingitud ebameeldivusi. Seetõttu peaksime despootliku õhkkonna asemel pingutama familiaarsema nimel ja õpetama noori mõtteid jagama. Just dialoogi vähesus on oluline valupunkt. Alles vestluses õpitakse sõnastama ja kujundama arvamust ning analüüsima teiste öeldut. See ajendab mõtlema ka laisemaid. Saksamaal treenitakse õpilasi juba algklassides, et diskussioon oleks õppetöö aluseks. Verbaalne kaasatöötamine annab seal muide poole
" --- "Aga vanamehele on meri alati naissoost, alati see, kes oma suuri armuande kord heldesti jagab, kord kiivalt endale peab, kes tembutab ja hulle tükke teeb, sest teisiti ta ei saa. Kuu mõjub merele, nagu ta mõjub naiselegi, mõtles vanamees." (Siin võiks tõmmata ka paralleele Santiago enda vara lahkunud naisega.) ""Aga inimene ei ole alistumiseks loodud," :ütles ta. "Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida."" :Santiago, killuke dialoog-monoloogist, Merega. 1954.aastal seletas kirjanik Ernest Hemingway, ise: "Ma püüdsin kujutada reaalset vanameest, reaalset poissi, reaalset merd ja reaalset kala ja reallseid haisid. Aga minu kujutatud elutruuduses ning ehtsuses tähendavad nad ka palju muud."
• Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi • Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine,
määrimise eest kaitsta. II stseen: Hamlet pareerib Rosencranzi ja Guildensterni küsimused Poloniuse laiba asukoha kohta. Hamlet räägib mõistu, et tema vanad kaaslased on kui käsnad, kes kuninga mõjukust endasse imevad, kuid kes ka tühjaks pigistatud saavad.Minnakse kuninga juurde. III stseen: Kuninga ette ilmuvad Hamlet, Rosencranz, Guildenstern ja valvurid. Hamlet jätkab teravmeelset mõistukõnet kuningaga vesteldes. Hamlet läkitatakse laevale. Kuninga monoloogist selgub, et kiri, mis tal kaasas, nõuab otsekohe Hamleti hukkamist. IV stseen: Norra väed paluvad luba läbimarsiks Taani kuningriigist. Hamlet vestleb väepealikuga. Viibib veel ise, saates teised ees laevale. Hamlet arutleb ohvrite ja nende läbi saavutatava väärtuse üle. Sageli ei vääri saavutatu ohvreid, kuid tema au on alles taastamata isa eest on kätte maksmata. Mõni nädal hiljem V stseen: Ophelia palub kuningannalt vastuvõttu
Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. 7. Miks Hamlet kõhkleb? Hamlet kõhkleb kas tappa kuningas kohe või mitte. (lk 71) 8. Kommenteeri Hamleti monoloogi sisu. Millest Hamlet räägib? Mis järeldusele ta jõuab? Kas sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene? Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?"( lk 56) väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel.
Deteatraliseerumine - Kirjanduses ning teatris tõuseb huviorbiiti inimese isiklik elu, niisugused suhtlemis- ja käitumisvormid, mis on loomult mitteavalikud. (peredraama jmt) Teatripoliitika selle sisu moodustavad teiste sotsiaalsete institutsioonide - riigi, kiriku, parteide - ja teatri vahekord. Monologiseerumine - dialoogi muutumine üksikõneks. Dialoog monologiseerub, kui tegelased on samal arvamusel, üks tegelane domineerib, kommunikatsioon ei toimi. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draamateos. Simultaandialoog - tegelasrohketes stseenides; samaaegsuse muljet nõutakse remargis ("simultaanselt" vms.) või siis paigutatakse repliigid, mis peaksid kõlama ühel ajal, kõrvuti kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi Kõrvalerääkimine - kokkupuutepunkte on monoloogilise kõnega. Publiku ja näitlejate
teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti:
· adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised. 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest. 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad
teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti:
olukord, kus tegelastel on erinev informatsioon, erinevad vaatepunktid tekib vajadus kõnelemiseks. Repliik ühe inimese kõnevoor Monoloog üksikõne, võib olla nii üksi oleva inimese kõnelus kui ka teistele esitatud pikem repliik Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine
saamiseks pöörduma. Nõustaja peab igal juhul olema väga usaldusväärne inimene ja järgmine väga rangelt konfidentsiaalsust, see mida ta kliendilt kuuleb, peab jääma ainult tema kõrvadele ja ei tohi kuskile edasi liikuda. Oma olemusekt on nõustamine vestlus, mille käigus vaikinud hääled saavad sõnaõiguse, jutuajamine selleks, et öelda mida on vaja öelda. See on vestlus, mille abil inimene saab oma murede ja probleemide ratta keerelevast seesmisesr monoloogist kaugemale nikuma hakata või eemalduda emotsionaalsetest keerdsõlmedest(McLeod, 2007;29). Üldjuhul need inimesed kes soovivad abi ja pöörduvad nõustaja poole on liiga kaua suurt murekoormat kandnud ja üldjuhul on see murekoorem see mis takistab neil elada igapäeva elu normaalselt ja nad pöörduvadki selleks nõustaja poole, et end rääkida muredest täielikult tühjaks ja tunda, et nad ei ole enam oma probleemis üksinda.
· kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades). · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt Juhan Smuuli "Polkovniku lesk", Andrus Kivirähki "Aabitsa kukk" , Geraldine Aroni "Minu oivaline lahutus" Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised (dialogiseeruvad), st · tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente · tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama (näidend kirjades) dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga
Monoloog avab tegelase siseelu. Monoloog edastab tehniliste või ajaliste piirangute tõttu lavale sobimatuid sündmusi. Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi. Dialoog monologiseerib, kui kõnelejate kontakt nõrgeneb ja üks domineerib, kontakt katkeb ja suhtlus enam ei toimi või kui valitseb täielik üksmeel, st pole vastandujaid. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draama. Head monodraamad on sisemiselt dialogiseerunud: tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente, räägib endast eemalviibiva tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist;
annaabi.ee 
