määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Selles võib peituda geneetiline viga. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: · polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; · -struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole
Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks. Valgud-tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS Valgud jagunevad:lihtvalgud(ainult aminohapete jäägid, nt munavalge),liitvalgud(valguline osa ja mittevalguline osa,nt valk+nuleiinhape=nukleoproteiin).Valkude struktuurid: Esimest järku struktuurid hoiavad peptiidsidemeid,Teist järku strukt on keerdumine(stabiliseerivateks sidemeteks molekulisisesed H-sidemed,leidub juustest,küüntes),Kolmandat järku strukt on gloobul,Neljandat järku strukt tekib polüpeptiidi ühinemisel. Valkude muutumine:denaturatsioon,renaturatsioon,hüdrolüüs. Valkude ÜLESANDED:ensümaatiline ül(valk lagundab tärklist), kaitseül, struktuurne ül(rakumemr ehitus), transport,regulatoorne, liikumine,retseptorne. Nukleiinhapped- n happer jagunevad RNA ja DNA, kõik nuklh koosnevad nukleotiididest.Nukleotiidid moodust pikki ahelaid. Joonis:
· Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised. · Vesinikside on täiendav side; põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu; vesiniksidemete teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumis protsessi. 3 ) Mol ekulorbita alid. Kovalentse sideme elektronid kuuluvad võrdselt mõlemale tuumale st
Heterokromatiin kondenseerunud ka mitooside vahel. Heterokromatiin konstitutiivne ja fakultatiivne Fakultatiivne heterokromatiin - võimaldab rakkudes teatud eluetappidel teatud geene maha suruda Konstitutiivne heterokromatiin - asub alati samas kohas ja mõlemal paariskromosoomil (tsentromeeride piirkonnas, on inaktiivne läbi rakutsükli) mRNA poolestusaeg - aeg, mille jooksul laguneb ½ rakus olevast mRNA-st eksonukleaasne lõikamine endonukleaasne lõikamine lõhutakse molekulisisesed sidemed deadenüleerimine - poly-A järjestus lüheneb chaperonid abistavad valgu pakkimisel
1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; -struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
1) Primaar- e esmane struktuur – AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: polüpeptiidahela kokkukeerdumisel α spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; β-struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
struktuuritasemete kujunemiseks. Primaarstruktuur on aluseks valkude mitmekesisusele; kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele; molekulaarhaiguste patogeneesile. Sekundaarstruktuur - -heeliks ja -struktuur - kuidas moodustuvad (millised sidemed). - polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; - -struktuur esineb kahe variandina: o üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; o mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; -struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
konkreetsest valgust G = H T S TS jaguneb: konformatsiooniline entroopia (ebasoodne) hüdrofoobne efekt (soodne) Soodne H jaguneb: soolasillad molekulisisesed H sidemed van der Waalsi interaktsioonid disulfiidsillad Hüdrofoobne efekt on seotud veemolekulide entroopia kasvuga hüdrofoobsete aminohappejääkide Disulfiid sillad ei määra valgu pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on
Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas. Primaarstruktuur on aluseks kõrgemat järku struktuuridele. Kõik valgud sünteesitakse esmases struktuuris. Põhiline sideme tüüp on peptiidside. 2) Teisane struktuur ehk sekundaarne struktuur: a) spiraalne ehk alfaspiraal: lisaks pepdiidsidemetele on molekulisisesed vesiniksidemed. B) beetastruktuur, vesiniksidemed on molekulide vahelised. Teisene struktuur on kattevalkudes: juuksed, suled, küüned, karvad. Teisese struktuuri molekulid vees ei lahustu. 3) Kolmandat järku struktuur: a) gloobul kera kujuline. Enamasti lahustuvad. Ensüümid, antkehad, transportvalgud. B) fibrill niitjas, omavahel seostunud struktuur. Mittelahustuvad. Lihasvalgud. PEPTDIIDSIDEMED; VESINIKSIDEMED; IOONSIDEMED (pluss-miinuslaengutega radikaalide vahel), HÜDROFOBSED
ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; -struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt
väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid. RR : elementide oksüd.-aste muutub reakts. käigus : üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne) Oksüdeerija seob elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub Redoksreaktsioonide (RR) liigitus 1)Molekulide (ioonide) vahelised- muutuvad eri molekulide või ioonide koostisse kuuluvate aatomite o.- a.-d. 2) Molekulisisesed - muutuvad ühes ja samas molekulis elemendi eri aatomite o.-a.-d 3)Disproportsioneerumisreaktsioonid- muutub ainult ühe elemendi o.-a.: osa selle elemendi aatomitest oksüdeerub, osa redutseerub. 4) Tavaliselt on osa aatomeid oksüdeerijad, osa redutseerijad- seejuures on aatomite liike tavaliselt 2 või 1.
b) 10 korda suurem Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on E=RT = 298 K x 8,314 J/K mol = 2478 J/ mol ehk 2,5 kJ/mol Tugeva vesiniksideme energia on maksimaalselt 40kJ/mol ehk 16 korda suurem. 34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on 2,5 kJ/mol. Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng?
keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib vähelahustuv sade, Tekib lenduv ühend, Kompleksiooni moodustumine, Vähedissotsieeruva ühendi teke Redoksreaktsioonid: elementide oksüd.-aste muutub reakts käigus: üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne). Redoksreaktsioonide (RR) liigitus: Molekulide (ioonide) vahelised, Molekulisisesed, Disproportsioneerumisreaktsioonid. Elektrokeemilised protsessid: Elektrolüüs - lagunemine el-voolu toimel. Metallide suhtelist aktiivsust üksteise suhtes väljendab standardpotentsiaal- suhtel. suurus. Standardpotentsiaalide kasvu rida - METALLIDE PINGERIDA. aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub. Korrosioon: - vabade elektronide osavõtul toimuv reaktsioon, milles metall reageerib elektrolüüdilahusega (oksüdeerub, korrodeerub - aktiivsem metall).
informatiivne). Klassifikatsioon (lähtuvalt inimkehas toimuvatele ensüümreaktsioonidele) Katalüüsitavate reaktsioonide alusel jaotuvad 6 klassi : 1. oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid 2. transferaasid funktsionaalsete gruppide ülekanne 3. hüdrolaasid hüdrolüüsireaktsioonid 4. lüaasid sideme C-C, C-O, C-N, C-S lõhustumine 5. isomeraasid isomerisatsioonireaktsioonid (molekulisisesed ümberkorraldused) 6. ligaasid sünteesireaktsioonid Omadused Valguliste biokatalüsaatoritena on ensüümidel nii valkude kui ka katalüsaatorite üldomadused. Ensüüm kui valk on - kõrgmolekulaarne ühend - hüdrofiilne amfoteerne polüelektrolüüt - denatureeruv - kristalliseeruv Ensüüm kui katalüsaator - ei muuda reaktsiooni suunda - katalüüüsib termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone
side (10-20 korda nõrgem, kui kovalentne side). Tänu vesiniksidemele moodustuvad vee molekulid vees ja jääs assotsiaate (H2O)n, kus n vee korral on 2/3. Kuna vesinikside on väga nõrk, siis temperatuuri tõustes vesiniksidemed järkjärgult katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. !
sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud
peamiselt ribosomaalseid RNA sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud
organoidides, peamiselt ribosomaalseid RNA sisaldavates ribosoomides. Sünteesiprotsessides vajaliku energia allikaks on põhiliselt makroergili sidemeid sisaldav ATP, mis moodustub mitokondrites. Elusorganismi koostisesse kuuluvate valkude hulk pole konstantne. Valkude sünteesi ja lõhustumise tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 47. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel
üldreeglina nad elektrone ei seo. Perioodis kasvab koos tuumalaenguga ka elemendi elektronegatiivsus, kõrgem on see halogeenidel, madalam leelismetallidel. Rühma piires elektronegatiivsus üldreeglina järjenumbri kasvamisel kahaneb. Kõrgeim elektronegatiivsus on fluoril, madalaimntseesiumil ning madal teistel leelismetallidel. Redoksreaktsioonid jagunevad: · Molekulide/ioonide vahelised reaktsioonid oksüdeerija ja redutseerija on erinevates ainetes · Molekulisisesed reaktsioonid - oksüdeerija ja redutseerija samas ühendis · Disproportsioneerumisreaktsioon e autoredoksreaktsioon reaktsioon, milles osa sama elemendi aatomitest on oksüdeerijad, osa sama elemendi aatomitest on redutseerijad. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Vastavalt massi jäävuse seadusele peab reaktsioonivõrrandis paremal ja vasakul pool olema samapalju ühe ja sama elemendi aatomeid. Lihtsamaid reaktsioone tasakaalustatakse vaatluse
Teda leidub ka veres. Tsitraati kasutatakse ka antikoagulandina (tsitraat- CH 2 COO- veri ei hüübi). HO C COO- CH 2 COO- NB! Hüdroksühapete (ka aminohapete) molekulidevahe- lised ja molekulisisesed funktsionaalsete rühmade interakt- Tsitraat sioonid tekitavad tsüklilisi struktuure. Mõned loodusühendid on hüdroksühapete 5-liikmelised tsüklilised laktoonid (nt vitamiin C ehk 2-okso-L-guloonhappe-γ-laktoon, joon 35).
valkude all. Teine valkude jaotus lähtub nende kujust. Niitjas ehk fibrillid, nt: kattevalgud (juuste, siidi, lihasvalgud, ämblikuniit). Kerajad ehk gloobulid (antikehad, ensüümid, transportvalgud). Valkude struktuuritasandid: esmane ehk primaarne struktuur moodustub vahetult sünteesijärgselt, on aluseks kõrgemat järku valgustruktuurile on aminohappejääkide järjestus ja hulk polüpeptiidahelas. Teisane ehk sekundaarstruktuur 1. Alfa- spiraal, mida stabiliseerivad molekulisisesed vesiniksidemed. 2. Beeta-struktuur (sik-sak struktuur), mida stabiliseerivad molekulivahelised vesiniksidemed. Alfa-spiraali esineb palju karvade struktuuris, siidis. Beeta- struktuuri esineb palju küüntes, kapjades. Kolmandane ehk tertsiaarne. Gloobul ja fibrill, vesiniksidemed, ioonsidemed (tekivad tänu aminohappe radikalidele), SS sidemed, hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsed aminohapete radikaalide omavaheline vastasmõju).
annaabi.ee 
