Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks).
Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Molekulaarne aine Molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole. Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket. Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad.
Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, selleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismide energiaallikad on sahhariidid, rasvad, valgud. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Raku tasemel katabolism Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, selleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli C6H12O6 + 6O2 + 38ADP + 38Pi = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid. 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat
ni). ANABOLISM RAKU TASEMEL EHK ASSIMILATSIOON Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, milleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismid saavad energiat sahhariididest, rasvadest, valkudest. Näiteks: DNA süntees, taimedel fotosüntees KATABOLISM RAKU TASEMEL EHK DISSIMILATSIOON Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, milleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP) ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma. ATP mängib olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel.
Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest.
1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. 10 Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus? Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat. Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb energiat. Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon. 11 Kütuste energia Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. Tavaline kütus sisaldab süsinikku. Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku aatomitega. Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul, kusjuures vabaneb soojust/energiat. Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste,
Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. 10 Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus? Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat. Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb energiat. Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon. 11 Kütuste energia Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. Tavaline kütus sisaldab süsinikku. Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku aatomitega. Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul, kusjuures vabaneb soojust/energiat. Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem energiat põlemisel vabaneb.
lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 1. biopolümeeride hüdrolüüs, nt tärklise saamine glükoosiks ja 2. sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Selle protsessi käigus vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.
mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni tõend- paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivikihtides leiduvad organismide jäänused, sarnanevad vähe või ei sarnane ültse tänapäevaste organismidega. Elu päritoli- Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Keemiline evolutsiooni käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Bioloogiline evolutsioon seisneb elu ajaloolises arengus maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Elu areng maal- Elu tekke tõenäoliseks ajaks maal on peetud ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. Ligi 3,5 miljardi aasta
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt täh...
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9
elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu, kolestoroolhormonid,vitamiin D.
mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keerukamate org.ühendite ja kktingimustega. makromolekulide teke.(bio.monomeeride 3. Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel tekebio polümeeride elanud orgaismidest. tekepolümeermolekulide organiseerumine
Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud · Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on erinevate kiirgusliikide puhul erinevad · need omadused määravad, kuidas erinevad kiirgused neeldudes energiat loovutavad · mõistmaks kuidas ja mil määral erinevad kiirgused kahjustavad bioloogilist kudet, tuleb arvestada kolme aspekti Kiirguse otsene ja kaudne toime:
Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus-Organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest lähtuvalt Paleontoloogia- Teadus möödnud aegade organismidest, mis on tuvastatud fossiilide kaudu.
Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Keemiline evulutsioon- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes ühinemine molekulideks. Kunstlik valik- ebateadlik või teadlik valimine sordi või tõuarvestuses ning sobimatute isendite kõrvaldamises Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne allujäämus ja paljunemis edukus. Tingitud olelusvõitlusest. Maandunud elund- oma otstarbe kaotanud elund olelusvõitlus- paremate pealejäämine Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest Prokarüoot-eeltuumne rakk(puudub membraaniga piiritletud tuum ja tunduvalt vähem organelle)
AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne.
eraldub energia. Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub. Assimilatsioon- Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 3) Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.Valgusenergia fotosünteesijad(rohelised taimed, vetikad ja tsüanobakterid). Anorgaaniliste ühendite oksüdeerijad ehk keemiline energia kemosünteesijad - võivad energia saamiseks oksüdeerida nt rauaiooni, väävlit, vesinikdisulfiidi või teisi ühendeid (bakterid ja arhed). Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva
Metabolismi joonis lk. 85 Dissimilatsioon on organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Näiteks tärklise lagundamine glükoosi molekulideks, valgud aminohapeteks, Assimilatsioon on organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP)
Dissimilatsioon Kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid) Näiteks fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismides sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat kiireneb ATP süntees vabaneb rohkem soojusenergiat. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on süsivesikud (sahhariidid) 1g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat
Aatom Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest",
liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad.
anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavatele aatomitele
amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb sapipõide, kaksteistsõrmiksooles, muudab rasvad väikesteks tilgakesdeks, soodustades lipaasi tööd. Erituselundid- puhastavad verd organismis tekkinud ainevahetuse jääidest neerud- eritavad vett, sooli, kopsud- CO2,H2O nahk- vett, soolad, jääkained
Lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: a) elutegevuseks vajaliku energia saamiseks; b) sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Energiaallikas: orgaanilised ühendid. DISSIMILATSIOON (moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid) Protsessis võime eristada a) biopolümeeride hüdrolüüsi (nt. tärklise lagundamist glükoosi molekulideks); b) biopolümeeride hüdrolüüsile järgnevat monomeeride (nt. glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessiga kaasneb energia vabanemine. Vabanenud energia talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP-sse). ASSIMILATSIOON (moodustavad organimsmi kõik sünteesiprotsessid) Protsessi käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: a) sahhariide; b) lipiide;
Pseudogeenid mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Aretamine toimub pärilikku muutliku ja kunstliku valikut kasutades. ,,kõik elus pärineb elusast" Füsioloogiline evolutsioon- keemiliste elementide mitmekesisuse tekkimine galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi areng. (12- 15 miljard univ. ja päikesess. u 5 miljard) . Keemiline evolutsioon- aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. keemilise evolutsiooni protsessid : 1. bioloogiliste monomeeride teke 2. bioloogiliste polümeeride teke 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Ribosüümid katalüütiliste omadustega RNA molekul. RNA- kontseptsiooni probleemid : 1. seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi
Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. · Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel;
Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv.
Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid.
aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ja aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Aineosakeste hüdraatumisel lahustumine eksotermiline(soojus eraldub), sest aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega, tekivad uued sidemed, millega alati kaasneb soojuse eraldumine. Tahke aine kristallivõre lagunemine on endotermiline(energia neeldub), sest ülekaalus on osakeste vaheliste sidemete katkestamine(et midagi katkestada, peab sellele osutuma mingi jõud). Ainete lahustuvus kiireneb: temp.-i
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste
1.1. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. 1.2. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, kovalentside elektronpaaride ühistamisel 1.3. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. 2.1. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud. Seetõttu on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. 2.3. Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on kõrgeim hõivatud energiatsoon valentstsoon elektronidega täidetud. Liik...
Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin.
Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul Osoon looduses (O3) Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon häivitab baktereid Osoonikihil on kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu Viimastel aastakümnetel on
(vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised
ainetest Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid saadakse: sahhariide lipiide valke, vaja: ensüüme nt: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Valgusstaadium • Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel • Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. • Vesinik seotakse NADPH2 -ks • Hapnik läheb rakust välja • Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium • Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne
sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundamisest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentst...
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- org, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O molekulideks. Makroenergiline ühend-madalamolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. N: ATP; GTP; CTP; UTP; TTP; NADP; NAD. Metapolism- org. kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse. Jaot. assi- ja dissimilatsiooniks. Pimedusstaadium- fotosünteesi II etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule.
*maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi
teisele,ioonide vahel tekib tõmme s.a ioonside Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid,milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse ruumvõresse.Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindla korra järgi(ruumvõre).Ruumvõres tuleb esile defekte,mida põhjustavad *lisandid,*irdunud aatomid või ioonid,*tühjad võresõlmed.Defektid mõjutavad elektrilisi,optilisi jm füüsikalisi keemilisi omadusi. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side,mille põhiliigid on ioon-ja kovalentside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel,kovalentside-elektronpaaride ühistamisel Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas.Sellist sidet nimet. kovalentseks e. homeopolaarseks. Metallis:väliselektronide tasemed saavutavad aatomite elektrilise vastasikmõju toimel laiad mõõtmed e
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad
lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides (California), Kanadas (Alberta), Kesk- Aasias, Itaalias, Kariibi meres, Mehhiko lahes, Venemaal. Pilt järgmisel Nafta leiukohad kaardil Nafta kasutusalad Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse
Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. Esimesel etapil moodustusid gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud). Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest.
CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes teistes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Piimhape C3H6O3. Tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta
alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid,aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises skaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. Aastat)toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomhõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja lagse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks nng lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
Füüsikaline evol.- ebapüsivatest elementaaroskamestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktika teke ja edasine areng. (4-5 milj.) Keemiline evol- aatomite ühin. molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5) Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4) Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2) GEORGES CUVIER
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor.
annaabi.ee 
