1. Mida nim. molekulaarkineetiliseks teooriaks ja selle teooria kolm põhialust? See on õpetus, mis selgitab kehade ehitust ja omadusi aatomite ja molekulide vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, ...
3. Osakeste vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaatleb ainet, kui tervikut, ei lähtu molekulaarsest ehitusest. (m, p, V, T) Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest Gaasi olekuparameetrid on p, V, T. Mikroparameeter – füüsikaline suurus mida kasutatakse mikro käsitluses aine kirjeldamiseks. Ideaalse gaasi mudel: 1. Molekulid on punktmassid 2. Molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. 3. Molekulide vahel pole vastastikmõju Molekulaarkineetiline teooria: 1 P= p= mo n v 2 3 2 mo v 2 E= 2 p = 3 nE Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojusliku tasakaalu korral on temp. väärtus kogu süsteemis ühesugune. Soojusülekande liigid: 1. Soojuskiirgus 2. Soojusjuhtivus – osakeste põrkumine 3. Konvektsioon – gaasi ja vedeliku voolude liikumise teel
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, ...
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju. Ideaalse gaasi mudel molekulid on punktmassid; põrked absoluutselt elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N.
Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõid füüsikasse aatomi mõiste "jagamatu" kreeka keeles "Atomistid" Kreeka filosoof Demokritos Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
· Mikrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus eeldatakse aine koosnemist molekulidest. · Mikroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Need suurused defineeritakse, eeldades aine koosnemist molekulidest. · Millimeeter elavhõbedasammast--rõhu ühik 760 mm Hg = 1,013*105 Pa. · Molekul--molekulaarfüüsikas vähim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. · Molekulaarkineetiline teooria--teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest. · Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine--aine molekulide pidev kaootiline liikumine. · Monokristall--terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja sama süsteem. · Mudel--teaduslikus uurimustöös kasutatava objekti lihtsustatud konstruktsioon, kus ei arvestata kõiki uuritava objekti omadusi, vaid ainult osa neist.
Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e. mikrokäsitluse puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Siis
32 p = p0 + gh Fül = gV ; Fül = vgV1 P = kg(V1 + V2) v1S1 = v2S2 Bernoulli võrrand. - vedeliku tihedus p1 + gh1 + v1/2 = p2 + gh2 + v2/2 = ...... = const 33 34 B. MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8. MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuli-
Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? · Aine koosneb molekulidest · Osakesed on pidevas liikumises · Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud 2. Mis on soojusliikumine? Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. 3. Miks muutub molekulide kineetiline energia? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4
Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus, Reservuaarist välja voolava vee kiirus on niisama suur, kui on lõppkiirus veetaseme ja väljavooluava kõrguste vahele vastavalt kõrguselt kukkumisel o Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika uurib soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Molaarmass on seega ühe mooli mass. Kuna mool koosneb ka aatomitest nagu molekulgi, siis arvutatakse molaarmassi samuti nagu molekulmassi
ja dünaamilise rõhu ( ρv 2 2/2 ) summa jääv suurus. Torricelli seadus. - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 7.3.Sisehôôre vedelikus MOLEKULAARFÜÜSIKA.TERMODÜNAAMIKA. 8.MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA. 8.1.Üldist Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilistest ettekujutustest. Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused.
või teise oleku entroopia seost selle oleku tõenäosusega. Selle seose leidis kuulus Austria füüsik Ludwig Boltzmann. Ludwig Boltzmann Ta kasutas selle seose kirjeldamiseks nn termodünaamilise tõenäosuse mõistet. Ta lähtus selles, et olekuparameetrite abil määratud makrooleku tõenäosus on seda suurem, mida suurema arvu mikroolekutega on see realiseeritav. Molekulaarkineetiline teooria Gaasi molekulid võivad ühe ja sama temperatuuri, ruumala ning rõhu juures omandada väga mitmesuguseid asjukohti ja kiiruseid. Mikroolekuid, mis ongi määratud molekulide asukoha ja kiirusega, on aga seda rohkem, mida rohkem on molekulidel võimalusi omada erinevaid kiirusi ja asukohti samade makroparameetrite korral. Kuna gaasi molekulide arv on suur, siis üldjuhul on ka mikroolekute arv suur. Makrooleku termodünaamiliseks tõenäosuseks on
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. (F=m*a) Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3 AINE MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: Aine koosneb osakestest; Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises; Osakesed mõjutavad üksteist. Nende väidete põhjal on võimalik seletada gaaside omadust paisuda, gaaside, vedelike ja tahkete kehade elastsust jt nähtusi.
15) Kumb on suurem, kas osakeste ruutkeskmine kiirus või aritmeetiline keskmine kiirus? Ruutkeskmine kiirus on suurem. 16) Vali õige(d) vastus(ed): (a) kõik gaasiosakesed ei liigu antud temperatuuril ühesuguse kiirusega (b) kui tegemist on ideaalgaasiga, siis sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Kui temperatuur ei muutu, siis taandub saadud avaldis Boyle'i seaduseks pV = konstant.. (c) gaaside molekulaarkineetiline teooria ei kehti ainult ideaalgaaside kohta 3RT v rms = 17) Kirjuta ruutkeskmise kiiruse avaldis M ühe osakese massi ja Boltzmanni konstandi kaudu: vrms=3kBT/m 18) Miks ei kehti hüdrostaatilise rõhu avaldis p p0 = -gh0 gaaside kohta? Sest vedelikud on halvasti kokkusurutavad. a
all. Gravitatsioonijõud Elastsusjõud (vedru) Hõõrdejõud Toereaktsioon Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia Mehaaniline töö Mehaaniline töö Võimsus Jõumoment F=mg Raskusjõud F=ma Jõud Molekulaarkineetiline teooria Tähised: N- molekulide arv Molekulide arv m- mass Na- Avogadro arv - ühe mooli mass Rõhk p- rõhk F- jõud S- pindala Molekulide konsendratsioon n- molekulide arv ruumalaühikus V- ruumala v- keskmine kiirus
gaasi olekuparameetrid, kui see Amperi: juhile mõjuv jõud on gaas on tasakaaluolekus. võrdeline voolutugevusega ja pV=m/μRTkusp on gaasi rõhk, juhi pikkusega ning oleneb juhi V on ruumala, n on gaasi hulk, asendist magnetvälja suhtes ja T on absoluutne temperatuur magnetvälja tugevusest. ning R on universaalne F=k1Bilsinα.4. gaasikontakt (=8.3145 J/mol/K). Molekulaarkineetiline teooriavõrrand - avaldis, mis seob gaasi molekulide (molekulide kineetilise kineetilise energia gaasi rõhu ja energia kandumine) - mingist ruumalaga. pinnast läbikantav soojushulk on võrdeline temperatuuri 3. Variant 1. gradiendiga, pindalaga, ajaga,
Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool- on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on ühe mooli mass Tähis: M, Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid-
•• torustiku pikkus / ristlõige / pinnakaredus •• liidete arv torustikus •• vedeliku voolukiirus •• vedeliku viskoossus Viskoossus – vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt). § Tekkepõhjuseks on molekulide vahelised jõud. Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted •Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika •(Üldine soojusõpetus) on ehitatud katselistest üldistatud tulemustest saadud seaduste peale Ei r • äägi aine siseehitusest Makroparameetrid temperatuur, • rõhk, mass, ruumala Rohkem • üldine Molekulaar–kineetiline teooria (Statistiline) lähtub aine ehituse teooriast
33. Keha siseenergia kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. Tähis: Q , Ühik: J 35. Molekulaarkineetiline teooria selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest. Teooria põhiseisukohad: 1) aine koosneb molekulidest 2) need molekulid liiguvad kaootiliselt 3) molekulid mõjutavad üksteist. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud. 36. Ideaalne gaas lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel:
33. Keha siseenergia – kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. Tähis: Q , Ühik: J 35. Molekulaarkineetiline teooria – selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest. Teooria põhiseisukohad: 1) aine koosneb molekulidest 2) need molekulid liiguvad kaootiliselt 3) molekulid mõjutavad üksteist. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud. 36. Ideaalne gaas – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel:
Avogadro arv on kontstant, mille väärtus on 6,02*1023 mol-1. Avogadro arvu tähis on Na. Molekulmass on keha massi ja selle osakeste arvu jagatis. m0=m/M=m/vNa=M/Na. Molaarmass on ühe mooli antud aine mass. Molaarmassi tähis on M ning ühik [kg/mol]-kilogrammi mooli kohta. Aineosakeste kontsentratsioon näitab aineosakeste hulka teatud ruumalaga aines. Kontsentratsiooni tähis on n. n=N/V. Nr 20. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kolm põhialust: 1) aine koosneb osakestest- aatomitest ja molekulidest; 2) need osakesed liiguvad kaootiliselt; 3) osakesed mõjutavad üksteist. Keha aatomite ja molekulide liikumine allub mehaanika seadustele. Sellepärast saab mehaanika seadusi kasutada kehade omaduste kindlakstegemisel. Difusioon on osakeste liikumine sealt, kus neid liiga palju on, sinna, kus neid on vähem
töötas välja G. Galilei. Teaduses kasutatakse kelvini skaalat. Kelvini skaala algab absoluutsest 0 temperatuurist see on temperatuur, mille puhul lakkab molekulide soojus liikumine. Sellest madalamat temperatuuri ei eksisteeri, seega seal miinus kraadid puuduvad. Kraadi pikkus on võrdne C kraadi pikkusega ( 1 oK = -273,15oC). Absoluutse temperatuuri seos Celsiuse skaalaga on T=t+273 Molekulaarkineetiline teooria ja tema põhi alused. Molekulaar füüsika on füüsika osa, milles õpitakse tundma aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilise teoori põhiseisukohtadest. Käesoleva sajandi alguseks oli loodud molekulaarkineetiline teooria, mis põhineb järgmistel seisukohtadel: 1) kõik ained koosnevad elementaarosakestest aatomitest (lihtained) ja molekulidest (liitained). 2) elementaarosakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3) väikestel
Väli pidev, ühes ruumis mitu, ei oma seisumassi, omab kas magnetiseeruvad kergesti hiljem käituvad nagu magnetid. Sellised suruda. nulli-/valgusekiirust omadused on raual ja peaaegu kõikidel tema sulamitel. Soojushulk: Q energia, mida keha saab või anna ära soojusvahetuse teel. Elektrivälja tugevus:=antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva j Molekulaarkineetiline teooria- elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab ja selle laengu suhtega. jäävuse seadus. Põrgete arv sõltub tihedusest ja kiirusest, molekulide arv soojusvahetuse teel.
Harmoonilise võnkumise võrrand. Vedrupendel. Matemaaline pendel. Energia muundumine mehaanilisel võnkumisel. Lained Võnkumiste levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip. Lainete interferents. Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks. Ainehulk. Molaarmass. Molekuli mass. Aine ehituse lihtsaim mudel ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null
Ainehulk üks mool on ainehulk, milles molekulide või aatomite arv võrdub 0,012 kg süsimiku aatomite arvuga Avogadro arv 1 mool sisaldab 6,02*1023 osakest Molekulmass on ühe molekuli mass. Molaarmass M vastava aine ühe mooli mass Konsentratsioon n osakseste arv ruumalas N = NA m = M N n= V 25. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist
rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõikidesse teistesse punktidesse. H) Archimedese seadus igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. I) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta J) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta K) Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta 8. Molekulaarkineetiline teooria ja termodünaamika I alus (printsiip) a. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand b. Molekulide keskmise kineetilise energia ja gaasi absoluutse temperatuuri vaheline seos c. Gaasi töö. Soojushulk ja siseenergia d. Soojus ja töö isoprotsessidel e. Adiabaatiline protsess f. Maxwelli kiiruste jaotus g. Molekulide efektiivne diameeter, keskmine vaba tee pikkus ja keskmine põrgete arv ajaühikus A) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand
Kõik ülekandenähtused on arvutatavad ühise skeemi alusel. Vastavate tegurite vahel kehtib seos _ = cV D = cV , (16) kus - gaasi tihedus, cV - erisoojus konstantsel ruumalal (selle mõiste selgitus tuleb allpool). Termodünaamilise süsteemi siseenergia Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muun-dumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomus-tavaid kvantitatiivseid seoseid. Kui molekulaarkineetiline teooria võimaldab saada küllalt üksikasjaliku informatsiooni aine ehitusest ja omadustest, siis termodünaamiline meetod, mis ei ütle midagi aine mikroskoopilisest ehitusest, annab seosed aine makroskoopiliste omaduste vahel. Termodünaa-milise meetodi kasutusalad on palju laiemad. Mehaanikas rääkisime kehade potentsiaalsest ja kineetilisest energiast. Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia, mille all mõistetakse süsteemi kuuluvate molekulide ja
39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest
1. Numbriline taksonoomia – põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel.Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi 2) Kemotaksonoomia – meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid
31 J/mol K T- temp kelvinites T= t+273 (1K) Molekulaarkineetilise teooria võrrand P= 1/3 n*m0*v2 v2 on antud juhul kiiruste ruutude keskmine, mis saadakse võttes kiirused ruutu ning jagades kiiruste arvuga. Vrk on ruutkeskmine kiirus- juurid v2 ja saadki ruutkeskmise kiiruse. 22. Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: * Aine koosneb osakestest; * Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises; * Osakesed mõjutavad üksteist. Molekulaar kineetilise teooria seisukohast võttes on gaas kõikidest agregaatolekutest kõige kergemini uuritav.
isobaarilise protsessi kohta võrrandi: V = V0T, kus V on gaasi ruumala absoluutsel temperatuuril T, V0 gaasi ruumala temperatuuril 0 kraadi ja 1 = K -1 . Võrdetegurit nimetatakse gaasi termiliseks 273 ruumpaisumiseks. Isobaarilise protsessi graafikut nimetatakse isobaariks. VT- teljestikus on ideaalse gaasi isobaar koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. 12. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Üks esimesi ja tähtsamaid molekulaarkineetilise teooria saavutusi oli gaasi rõhu olemasolu seletamine ja valemi tuletamine selle arvutamiseks. Gaasi rõhu olemasolu seletub järgmiselt. Ideaalse gaasi molekulide vastasmõju anuma seintega allub mehaanika seadustele: molekulid põrkuvad seintelt tagasi nagu elastsed kuulikesed. Kuid molekulaarkineetilise teooria põhjal saab
See annab hea võimaluse valemite õigsuse kontrollimiseks. Kontrollime näiteks, kas valem v = v0 + gt2/2 on õige. LT-1 LT-1 + LT-2 . T2 = LT-1 + L , seega valem on vale. 26 Eksperimentaalsetest faktidest lähtudes, mudelite, seaduste ja matemaatika abil luuakse teooriad. Teooria põhiülesanded on uute eksperimentaalsete faktide seletamine ja ennustamine. Näide. Teooria on näiteks gaaside molekulaarkineetiline teooria. Mudel : gaas koosneb molekulidest, mis on pidevas kaootilises liikumises. Liikumiskiirus määrab gaasi temperatuuri. Molekulide põrked loetakse absoluutselt elastseteks. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. Sellest mudelist lähtudes on tuletatud gaasi olekut, ülekandenähtusi, jne. kirjeldavad võrrandid, mis lubavad katsetulemusi seletada. Näiteks ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et jääval temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus
arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad.
arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad.
annaabi.ee 
