Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e
vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. 5. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Mida suurem molekulide energia seda suurem temperatuur ja vastupidi. 6. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel. Ideaalseks gaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis käitub järgmiste seaduspärasuste järgi: a. Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekul on kui punktmass); b. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); 7. Isotermne protsess on protsess, kus temperatuur ei muutu vaid jääb
eksperimentaalfüüsika õppetooli jälle Grazis ja siis teoreetilise füüsika õppetooli Viinis. 1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja termodünaamika alal Molekul Molekul on aine väikseim osake millel säilivad selle aine keemilised omadused. Nii on see keemias. Füüsikas on teisiti üksikul molekulil ei ole neid füüsikalisi omadusi, mis on ainel tervikuna(kõvadus, läbipaistvus, elektritakistus jne.) Füüsikas võib molekuliks nimetada nii molekuli keemilises mõttes kui üksikut aatomit. Molekulide mõõtmed on suurusjärgus 107 108 cm Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhialused
Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt.
on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on
jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed
.................................................20 3.1. Ülekandenähtused...................................................................................................................20 3.1.1. Viskoossus.......................................................................................................................20 3.1.2. Soojusjuhtivus.................................................................................................................21 3.1.3. Difusioon gaasides..........................................................................................................21 3.1.4. Molekulide keskmine vaba tee pikkus gaasides.............................................................21 3.2. Gaaside kõrvalekaldumine ideaalsusest. Van der Waalsi võrrand..........................................21 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt.........................................................................24 3.4
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Hävitavad baktereid. 5. Kasutatakse ravi otstarbel. 6. 7 Kajalood. 7. Ultrahelisid kasutavad nahkhiired, delfiinid. 8. Omavad surmavat toimet, kuna hävitavad punaseid vereliblesid. Infraheli. Mehhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on väiksem kui 16 Hz nimetatakse infrahelideks. Hääle puhul esineb samuti resonants. Molekulid ja nende liikumine. Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused. Materjal koosneb keemilistest ühenditest. Mikromaailm arvutatav, makromaailm mõõdetav. Makromaail selles esineb eripära või kordumatu eripära. Mikromaailm seal kaob individuaalsus, mikroosakesed on ühe ja sama tüübi piires absoluutselt eristamatud. Temperatuurimõiste. Temperatuurimõiste iseloomustab kehade soojuslikku olekut. Ta on füüsikaline suurus, seega on ta mõõdetav
kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Pinnakiht- õhuke kiht, mis eraldab kahte mahulist faasi. Pinnakihi molekulidel on kompenseerimata molekulaarjõudude väli, mis viib adsorbendi- ja adsorbaadi osakeste vahelise sideme tekkimisele. Kui tekivad van der Waalsi jõud, siis on sideme energia väike ja sellist adsorptsiooni liiki nimetatakse füüsikaliseks adsorptsiooniks. Kui adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel tekib keemiline side, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Pindaktiivse aine molekul on asümeetrilise ehitusega. Polaarne rühm on hüdrofiilne ja ta tõmmatakse lahusesse tema tugeva vastastikuse toime tõttu veega. Mittepolaarne osa, ehk süsivesinikahel, milline koosneb alifaatsest või aromaatsest radikaalist, on suunatud lahusest väljapoole, teise faasi sisse. Madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine molekulide korrapärast paigutust. Süsivesinikradikaalid asetsevad peaaegu horisontaalselt lahuse pinnal nagu "kahemõõtmeline gaas".
Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See näitab kui suur
mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa
Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4) kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3) lihtsustatud struktuurivalem näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4) täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed.
c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need
6. Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja
3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist).
1. Mida mõistetakse idaalse gaasi all? Что понимается под идеальным газом? Под идеальным газом понимают газ, который состоит из эластичных молекул, между которыми отсутствуют силы притяжения и отталкивания. Объем самих молекул считается пренебрежительно малым и молекулы рассматриваются как материальные точки. В идеальном газе каждая газовая молекула движется прямолинейно до тех пор, пока ни сталкивается с соседней молекулой или поверхностью, ограничивающей газ. Столкновения молекул с поверхностью, ограничивающей объем газа ( или стенкой сосуда, куда
käsiraamatute või Interneri otsingumootorite abil. 4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II)oksiid. 3. 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid võib muunduda ühest liigist teise Molekulaar kineetilise teooria põhialused: o Gaas koosneb molekulidest o Molekulid on pidevas kaootilises liikumises o Molekulide vahel on vastastikmõju Mikroparameetrid: -molekulide kiirus V (m/s) -molekulide mass M0 (g) -tihedus roo=mass/ruumala (kg/m3) Makroparameetrid: - ruumala V (m3) - rõhk p (Pa) - T kraad ° Olekuparameetrid on mikro- ja makroparameetrid Ideaalne gaas on: o Molekulid on punktmassid (molekulide V loetakse kaduvväikseks)
teistest osadest eraldab piirpind. Absoluutseks niiskuseks nimetatakse veeauru hulka õhu ruumalaühikus. Suhteliseks niiskuseks nimetatakse õhu absoluutse niiskuse ja antud temperatuurile vastava küllastunud auru massi suhet, mida tavaliselt väljendatakse protsentides. Difusiooniks nimetatakse ainete segunemist molekulide soojusliikumise tagajärjel. 6 SOOJUS – AINEOSAKESTE KAOOTILISE LIIKUMISE ENERGIA Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: • molekule on palju ja nad on ühesugused • molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest • molekulid on pidevas liikumises • molekulidevahelised põrked on elastsed • põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist.
kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul.. 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstant: Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dc/dx: dm/dt= -Ds*(dc/dx) Kui kontsentratsiooni gradient dc/dx on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja t jooksul kandub mass m: m = - sD*(dc/dx)t
oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25c juures 14,0 Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7) Gaas aine.mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub
· Lainete liitumisel kehtib superpositsiooni printsiip, mille kohaselt nad liituvad üksteist häirimata. Lainete liitumisefektide üheks näiteks on seisevlaine, mis saadakse kahe vastassuunalise sama amplituudiga laine liitumisel: , kus seisevlaine amplituud väärtus sõltub asukohast. Seisevlaine sagedusspekter on diskreetne. · III. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · 1. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. · Termodünaamika uurib suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme kui makrosüsteeme, kirjeldades nende soojuslikke omadusi makroparameetrite (rõhk p, ruumala V, temperatuur T) abil. · Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutatakse statistilist uurimismeetodit, st, et rakendatakse hästi tuntud statistilisi seadusi ja opereeritakse lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega.
sisu, näited. Avogadro arvu suurus ja sisu. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. a. Aatomiks nim. keemilise elemendi väikseimat osakest, mis kuulub liht- või liitaine molekulide koostisse. b. Elektron on aatomi negatiivse laenguga osake. c. Molekul on mõnede ainete väikseim osake, mis on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja, millel on antud aine keemilised omadused. d. Iooniks nim. molekulaarse aine osa, mis on, kas positiivse- (katioon) või negatiivse (anioon) laenguga. e. Valem väljendab ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist ühendit moodustavate elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu molekulis. f
keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo. Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Molekul on elektriliselt neutraalne,
2 4 2 3 2 3 4 9) REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused juhivad elektrit, sest need ained on lagunenud ioonideks. · REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES on vahetusreaktsioonid, mille käigus vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioon kulgeb lõpuni, kui 1) tekib sade (ml) 2) eraldub gaas 3) tekib nõrgem el.l (alus, hape) l + l -> ml + l 5 l + l <- -> l + l molekulaarvõrrand ioonvõrrand taandatud ioonvõrrand nt: AgNO3 + NaCl -> AgCl + NaNO3 Ag + NO3 + Na + Cl -> AgCl (ml) + Na + NO3 Ag + Cl -> AgCl 10) SOOLA HÜDROLÜÜS Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.Kõik ioonireaktsioonid kulgevad
väliskihil elektrone jagama nii omavahel kui ka teiste kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. ! Organismide vahetuks energiaallikaks on toiduainete keemiline energia,mida kulutatakse vajalike ainete sünteesiks, mehhaniliseks tööks ning ainete ja laengute ülekandeks. Osa kemilisest energiast hajub soojusena.Suhteliselt keerulise ehitusega toiduained (valgud, rasvad, süsivesikud),
mehaaniline kui ka soojuslik koosmõju. Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui termodünaamilise süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), nimetatakse s o o j u s l i k u l t i s o l e e r i t u d ehk a d i a b a a t i l i s e k s s ü s t e e mi k s. Adiabaatiliseks termodünaamiliseks süsteemiks on näiteks soojuslikult ideaalselt isoleeritud anumasse paigutatud gaas.Sellist süsteemi, mis väliskeskkonnast on eraldatud samaaegselt adiabaatiliste (soojuslikult isoleeritud) ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, nimetatakse s u l e t u d ehk i s o l e e r i t u d t e r m o d ü n a a m i l i s e k s s ü s t e e m i k s. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline koosmõju. 1.2. Termodünaamiline keha.
6. Tooge näiteid difusiooni mõjust tehnoloogilistes protsessides. Pooljuhtidesse pannakse lisandaatomeid diffusiooni abil, et muuta nende elektrijuhtimise omadusi. (ingl.k. semiconductor doping) Diffusiooni abil paigutatakse kuni 1.5 mm paksusesse terase pinnakihti süsinikuaatomeid, et materjali pinda kõvemaks teha. tihti materjale kuumutatakse, et nende omadusi parandada, kuumutamise käigus toimub alati difusioon. üks materjalide tugevdamise strateegia on lisandaatomitega tahkete lahuste kasutamine - seal liiguvad lisandaatomid dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul
Pa ehk N / m2 kgf/cm2 mmHg Pa 1 10 -5 0,0075 kgf/cm2 10 (98067) 5 1 735,6 mmHg 133,3 1,36× 10 - 3 1 4. Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Ideaalne gaas on kujutletav gaas, milles täielikult puudub molekulide vastastikune mõju. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk nornaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Olekuvõrrand annab seose gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks